Räästapääsuke (Delichon urbica)

Räästapääsuke ja suitsupääsuke saabuvad meile peaaegu üheaegselt. Seepärast ongi mõlemad liigid meie kevadekuulutajate nimekirjas, et kunagi ei tea, kumb enne jõuab. Pääsukeste saabumise jälgimine pakub põnevust.

Mõlemad liigid jäävad silma eeskätt asulais ja külades, sest nad on nn. inimkaaslejad ja sätivad oma pesapaigad hoonetesse või nende räästa alla. Suitsupääsuke - Eesti rahvuslind - on pika harksabaga ja punase kurgualusega. Räästapääsukese sulestikus seevastu ei ole punast tooni: ta on üleni must-valge. Mustad suled on tal sinaka metalliläikega ja saba ei ole nii pikk ega nii sügava väljalõikega nagu suitsupääsukesel. Ka lennustiil on erinev: võrreldes suitsupääsukese liugleva lennumaneeriga on räästapääsukese lend ühtlasem.

Räästapääsukese laul on kudrutav-sidistav ning ilma käriseva lõputa (vt. suitsupääsuke). Üldse laulab räästapääsuke harvemini ja teeb seda enamasti lennus. Suitsupääsuke seevastu istub laulmiseks kõrgemale kohale ja tundub nagu pühendaks ta selle jaoks rohkem aega ja vaeva. Enamasti me räästapääsukese saabumist laulu järgi ei märkagi. Pigem ikka lindu ennast silmates.

Lisainfo: Eesti selgroogsed, Kõrv loodusesse, MP3