Ülased (Anemone)

Kindlasti tunnevad kõik võsaülaseid (Anemone nemorosa). Neid valgete õitega lilli võib leida õitsemas aprilli- ja maikuus võsastikes, leht- ja segametsades ning metsaservades. Paljud on näinud ka samal ajal õitsevat kollast ülast (Anemone ranunculoides), kellel sageli on ühe taime küljes rohkem kui üks õis (kaks kuni kolm).

Ülaste õitseajal valendab neist terve metsaalune. Tihti on valgete õitega võsaülaste kõrval näha ka kollase ülase kogumikke ning vahest harva ka selliseid taimi, kelle õie värv on vahepealne - helekollane. Need taimed on võsa- ja kollase ülase ristandid ehk hübriidid. Hübriidide tekkimine ei ole looduses kuigi tavaline nähtus ning siis ei tohi kaks liiki teineteisest kuigi palju ei väliselt ega ka "sisemiselt" (geneetiliselt) erineda. Kollane ja võsaülane ongi selles mõttes paras paar - vaatamata erinevale õievärvile on neil palju ühist.

Nagu paljud teised kevadlilled, koguvad ka võsa- ja kollane ülane juba eelmisel suvel oma maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata. Sinilillega võrreldes kulub ülastel õide puhkemiseks siiski rohkem aega, sest nemad kasvatavad kõigepealt varre ja lehe ning alles seejärel õie (võrdluseks vt. ka sinilill!)

Kuna ülased on valguslembesed taimed, peavad nad õitsemise lõpetama enne, kui võsa- või metsaalune puulehtede ilmumisega hämaraks muutub. Selliseid taimi, kes koguvad maa-alustesse osadesse varuaineid, et sobivates tingimustes kiiresti õitseda, nimetatakse efemeroidideks.

Metsülane ehk anemoon (Anemone sylvestris) - meie kolmas ülaseliik - õitseb teistest hiljem (mais-juunis) ning teda võib kasvamas leida hoopis lagedalt - loopealsetelt, kuivadelt niitudelt või metsaservadelt. Ta on sarnane võsaülasega, kuid on palju suurema mooniõit meenutava valge õiega, kõrgema kasvuga ning lehed-varred on karvased (ikka kaitseks külmade ööde eest).

Ülaseid on kevadel hea vaasi noppida, sest nad kasvavad enamasti hulgakesi ja tihedalt koos. Siiski peab nende (nagu ka sinilillede) noppimisega ettevaatlik olema, sest nad on mürgised. Kui kätele satub liialt palju taimede murdmisel erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu. Pidage mõõtu - lilled on kõige ilusamad ikka metsas.

Lisainfo: Eesti taimed, Virtuaalne herbaarium