Projektis "Tere, Kevad! 2006" osaleb 4293 õpilast ja 237 rühma.



Kevadjoonistus:

"Rõõmus kevadpäev"
Veronica Palm
Vastseliina Gümnaasium
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Harilik toomingas (Padus avium)

Toomingas

Rahvasuu ütleb, et maikuus, toomingate õitsemise ajal, on ikka külm. Kas see päris nii on, et toomingas vajabki õitsemiseks jahedamat õhutemperatuuri, ei oska öelda, aga vanarahvatarkustel kipub ikka oma tõetera sees olema. Igal juhul muutub mais nagu võluväel hiirekõrvus helerohelises metsaservas osa puid-põõsaid valgeiks ja igal aastal paneb see uuesti imestama, kui palju meil ikka toomingaid kasvab. Alles nüüd on õhus tunda, et kevad on täies hiilguses kohale saabunud ning varsti-varsti algab suvi.

Toomingate õied lõhnavad väga tugevasti ja uimastavalt, mis on tingitud lenduvatest mürgistest sinihappe ühenditest ning paljudel tekitab see peavalu. Seepärast ei maksa tundlikel inimestel toominga õitsevaid oksi koju vaasi tuua ega sel ajal kaua metsas viibida. Seda omadust on aga vanarahvas targalt ära kasutanud - aitadesse ja panipaikadesse asetatud värsked toomingaoksad peletavad ka hiiri ning kahjurputukaid.

Suve lõpus valmivad toominga mustad kobarates marjad. Neid süües muutub suu imelikult 'paksuks' ning erinevalt teiste taimede (näit. mustikas või sõstrad) paljude seemnetega marjadest, on toominga viljades ainult üks seeme. Botaaniliselt ei ole muidugi õige neid marjadeks nimetada. Tegu on hoopis luuviljadega, samasugused nagu kirsi-, ploomi- ja kreegipuudel. Sarnaselt kirssidele-ploomidele-kreekidele, sisaldavad ka toominga 'marjade' kivid e. kõvakestalised seemned mürgiseid sinihappe ühendeid ning kui need süües katki närida, võib tekkida mürgitus. Õnneks mahlane viljaliha mürgiseid aineid ei sisalda ning seemneid välja sülitades midagi hullu ei juhtu - vastupidi, toomingamarjad on isegi kasulikud (sisaldavad rohkelt C-vitamiini).

Toomingas on tuntud ka hea ravimtaimena kõhulahtisuse ja teiste seedehäirete korral, aga ka palaviku alandamiseks. Kogutakse põhiliselt toomingamarju, millest tuleb kivid eemaldada, aga ka lehti, õisi ja koort (varakevadel, kui koor veel lahti on). Vanarahvas oskas toomingakoortega ka lõngu ja riiet värvida - tulemuseks on rohelised ja pruunikaspunased toonid.

Dekoratiivse põõsana võib toomingat kohata parkides ja haljasaladel ning elamute ümbruses, kuid temal sageli esinevate rohkearvuliste kahjurite tõttu, mis levivad ka viljapuudele, võib temast rohkem muret kui rõõmu olla.

Ja siiski on toomingate õitseaeg kevadel üks kaunimaid.

Lisainfo: Eesti taimed