Viktoriin

Loodusviktoriin toimub kahes vanuseastmes: 1.-4. klass ja 5.-9. klass. Mõlema vanuserühma viktoriini võitjatele ja parimate küsimuste esitajatele on auhinnad.

Selleks aastaks on viktoriin lõppenud. Õnnitleme võitjaid!

1.-4. kl.
Maksimaalsed 33 punkti kogusid:
- Haanja-Ruusmäe Põhikool
- Krootuse Põhikool
- Pärnjõe Põhikool
- Tallinna Ristiku Põhikool
- Väätsa Põhikool
Parimaks küsimuseks valisime poleemikat tekitanud (ja seeläbi ehk ka paremini meelde jäänud) Sadala Põhikooli küsimuse: Mis on valesti selles lauses: "Uss nõelab keelega?"

5.-9. kl.
Maksimaalsed 44 punkti kogusid:
- Tallinna Reaalkool
- Tallinna Reaalkool 2
- Tartu Hiie Kool
Parimaks küsimuseks osutus lustakas Pärnu Loodusmaja 2 grupi küsimus: Inimesed jäävad purju alkohoolseid jooke juues. Kuidas võivad purju jääda aga siidisabad?

Lõplik punktiarvestus
1.-4. kl.
5.-9. kl.

Õiged vastused:

1.-4. kl.

1. küsimus: Hiljuti pidas Viljandi tikuvabrik oma 100. sünnipäeva. Millist Eestimaal kasvavat puud kasutatakse tikkude valmistamisel?
Vastus: Haaba.

2. küsimus: Me kõik teame, kes on puuk loomana ja mida ta teeb. Kes või mis on puuk aga eesti rahvapärimustes?
Vastus: Kratt - üleloomulik olend, kes tassis peremehele vara kokku. Hingeloom, surnud inimese hing, mis on võtnud looma või linnu kuju.

3. küsimus: Mis puu kasvab Eestis kõige kõrgemaks ning kui kõrgeks võib ta kasvada?
Vastus: Kuusk. Kõrgeim teadaolev kuusk on kavanud meil 53 m kõrguseks, praegu on kõrgeim kuusk 43-45 m kõrgune (sõltuvalt allikast).

4. küsimus: Igal aastal valitakse Eestis aasta puu ja aasta lind. Kes on käesoleva, 2006. aasta puuks ja linnuks?
Vastus: Aasta lind on hänilane, aasta puu paju.

5. küsimus: Eestis on üldtuntud Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater koos sinna tekkinud Kaali järvega. Ka Põlvamaal on meteoriidikraater. Missugust nime see kannab?
Vastus: Põlvamaal asub Ilumetsa meteoriidikraater, õigemini Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm, mis koosneb mitmest kraatrist, millest meteoriitset päritolu on vähemalt Põrguhaud ja Sügavhaud. Õige on ka Tsõõrikmäe meteoriidikraater.

6. küsimus: Eestit nimetatakse tuhande järve maaks. Aga mitu saart ja laidu on Eesti vetes?
Vastus: Umbes 1500. Konkteetsete arvudena on nimetatud näiteks 1520 ja 1521.

7. küsimus: Imetajad on reeglina maise eluviisiga. Kes on aga ainukesed, ka Eestis elavad lennuvõimelised imetajad?
Vastus: Eesti ainsad lennuvõimelised imetajad on nahkhiired. Lendoravad, keda ka pakuti, ei lenda, vaid kõigest liuglevad.

8. küsimus: Mitu kilogrammi kahjurputukaid kogub üks keskmise suurusega kuklasepesa suve jooksul?
Vastus: 60-80 kg, teistel andmetel 20-40 kg. Õigeks lugesime vahemiku 20-80 kg.

9. küsimus: Kes või mis on linnupete?
Vastus: Algselt tähistas linnupete varajast hommikueinet. Sõna tuleneb Eesti rahvauskumusest, et enne hommikusööki kuuldud linnulaul ennustab õnnetust ja et sellepärast tuleb enne väljumist süüa vähemalt suutäiski leiba. Tänapäeval tähendab ka lihtsalt kerget einet.

10. küsimus: Seda taime on raske kohata, sest ta elab suure osa aastast maa all. Mulla alt poeb ta välja vaid õitsemise ajaks. Tema tugevat roosakaspunast õiekobarat võime näha lühikest aega aprilli lõpus või mais. Õite nektar meelitab ligi kimalasi ja teisi putukaid. Niipea, kui taim on oma seemned laiali puistanud, kuivavad ta maapealsed osad ning ta kaob. See taim ei vaja rohelisi lehti, sest ta võtab toitaineid lepa ja sarapuu juurtest. Mis taim see on?
Vastus: Käopäkk.

11. küsimus: Ta on üks meie armastatumaid kevadlilli. Tema rahvapärasteks nimedeks on kikkapüksid, taevavõtmed jne. Ta on tuntud ravimtaim. Inglise muistendi kohaselt elavad tema õites härjapõlvlased. Mis taimest on jutt?
Vastus: Harilik nurmenukk.

12 küsimus: Taimi kasutatakse aeg-ajalt harjumatul ja eriskummalisel moel. Missuguse taime lehti saab kasutada kompassina ja kuidas?
Vastus: Noollehine salat on rohttaim, mille lehelabad on pöördunud serviti enam-vähem põhja-lõuna sihis, vältimaks ülekuumenemist keskpäeval. Lisaks küsija pakutule lugesime õigeks ka teistest allikatest pärinevaid selgitustega variante, nt sinilill, päevalill, kompasstaim.

13. küsimus: Kes või mis on kukersiit ja kuidas on ta/see seotud Eestiga?
Vastus: Kukersiit ehk põlevkivi on Eesti üks tähtsam maavara.

14. küsimus: Kui see sild 1904. a. valmis, oli see maailma pikim raudbetoonsild. Mis sillast on jutt?
Vastus: Kasari jõe sild oli valmides maailma pikim raudbetoonsild pikkusega 308 m.

15. küsimus: 18. sajandil hakati rajama Tartus Toomemäe parki. Sinna istutati puude esimesed istikud. Mis juhtus aga väidetavasti nende esimeste istikutega?
Vastus: 1. Linnakodanike loomad sõid ära, sest seda ala kasutati kitsede ja lehmade karjamaana. 1803. aastal keelati Toomemäel loomade karjatamine. 2. Vastloodud pargist varastati puid, heina ja isegi murumättaid ning Toomele rajatud puukoolist varastati ära ka pargi rajamiseks varutud istikud.

16. küsimus: Neid varaseid meetaimi on Eestis umbes 20 liiki, neid kutsutakse rahvasuus näiteks pai, raag ja lember. Millise taimeperekonnaga on tegu?
Vastus: Tegemist on pajudega.

17. küsimus: Põlvalane küsib murdes: "Kas om viil ilmah ilosambat paika!" Mida see lause eesti keeles tähendab?
Vastus: Kas on veel ilmas ilusamat/kaunimat paika!

18. küsimus: Mida tähendab kohanimi Nuustaku ja kust see on nimi on ajalooliselt tulnud?
Vastus: Nuustaku ehk Otepää.
1. Praeguse Otepää linna kohal oli mets, kus kasvas palju sarapuid. Nuustaku nimi tuleb saksakeelsest sõnast "Nusstag" (pähklipäev). Kui pähklid valmis said, kutsus Pühajärve mõisa valvur kõiki nuustakule, et pähklid mõisa varaaitadesse saaksid. Hiljem hariti metsa all olev maa põlluks ning rajati karjamõis, mida rahvasuu hakkas kutsuma Nuustaku karjamõisaks.
2. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati seda Nuustaku nimega, milline vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem.

19. küsimus: Nimeta Eesti punase raamatu punasel lehel olev kala, keda on leitud Suur-Emajõest.
Vastus: See kala on säga.

20. küsimus: Mis on valesti selles lauses: "Uss nõelab keelega?"
Vastus: Ussid ei nõela, ussid on selgrootud ja neil puuduvad nii keel kui hambad. Maod on need, kellel on mürgihambad ja nad on võimelised hammustama (salvama). Keel on madudel hoopis meeleelund, millega nad kombivad ja tunnevad lõhnu.

21. küsimus: Mis või kes on tondihobu?
Vastus: Kiil.

22. küsimus: Milline Eestis looduslikult kasvav okaspuu ei sisalda vaiku?
Vastus: Jugapuu.

23. küsimus: Mis on kõikjal üle Eesti kasvav ravimtaimena kasutatav rohttaim, mille abil püüdsid alkeemikud kulda valmistada?
Vastus: Kortsleht. Selle taime lehed on lehtrikujulised, kuhu hommikuks koguneb kastepiisku. Keskajal peeti seda taevaveeks ning alkeemikud püüdsid selle abil kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida.

24. küsimus: Keda kutsutakse pärishiidlasteks?
Vastus: 1. Neid inimesi, kes on vähemalt 10 aastat Hiiumaal elanud.
2. Hiiumaal elavatel inimestel omad hüüdnimed (näiteks odratolgused, vandiraiujad). Tubala küla elanikud (Pühalepa vald) kannavad nime pärishiidlased, kuna muistsel ajal löödi läbi Tubala mäe vai, millega ankurdati Hiiumaa ära.

25. küsimus: Millistes Eesti linnades võib leida Kevade tänava?
Vastus: Kevade tänav on vähemalt 15 Eesti linnas: Tallinn, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Võru, Valga, Jõhvi, Rapla, Märjamaa, Tõrva, Otepää, Kallaste, Mustla. Kui õigeid vastuseid oli vähemalt 10, sai 2 punkti.

5.-9. kl.

1. küsimus: Selles kohas filmiti 1969. aastal menuka Eesti filmi "Viimne reliikvia" mitmed välivõtted, aga see koht on ka tänapäeval oma lummava looduse ning paljanduvate liivakaljudega populaarne vaatamisväärsus. Mis kohast on jutt ja kus see asub?
Vastus: Taevaskoja, Ahja jõe ürgorg Põlvamaal.

2. küsimus: Reasta kalad - haug, ahven, luts ja lõhe - kudemise järjekorras, alustades kõige külmemal ajal kudevast kalast. Arvesta aastaajalist järjekorda!
Vastus: Luts koeb talvel jää all; haug koeb kohe peale jäälagunemist aprillis või mais; ahvena kudemisperiood algab, kui vee soojus on 8 kraadi ja lõhe kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris.

3. küsimus: Mõnikord võib vahtralehtedel näha pigimusti täppe. Miks need täpid/laigud tekivad ning mida nende järgi võib järeldada?
Vastus: Need mustad täpid on seenhaigus, mis saab areneda siis, kui õhk on puhas. Need täpid näitavadki õhu puhtust.

4. küsimus: Kus asub Eesti suurim sipelgakoloonia ning kui kõrge on selle kõige kõrgem pesa?
Vastus: See asub Akste looduskaitsealal Põlvamaal. Kõige kõrgem pesa on pisut üle 2 meetri.

5. küsimus: Paljud taimenimed sisaldavad kas loomade või teiste taimede nime. Mis looma või taime nime sisaldavaid taimi on kõige rohkem Eesti taimemäärajas ning kui palju neid on?
Vastus: Kõige enam on taime liiginimedena hunti, 53 korda.

6. küsimus: Mille poolest on sookurgede laul omapärane?
Vastus: Lauldes seisavad linnud lähestikku ning laulavad duetti: ühe silbi hõikab isaslind ja teise sinna kohe järele emaslind.

7. küsimus: Aaastas on neli aastaaega. Ühele Eesti rahvuspargile on iseloomulik aga viie aastaaja olemasolu. Millisest rahvuspargist on jutt ning mida kujutab endast see nn. viies aastaaeg?
Vastus: Jutt on Soomaa rahvuspargist, viies aastaaeg on kevadine suurvee aeg, mis põhjustab suuri üleujutusi.

8. küsimus: Eestis on laialt levinud taim, millel usuti varasemalt olevat võime kaitsta lapsi nõidade eest. Samuti pidi see taim ära hoidma vargused, armujoogi sisse segatuna pidi armastatu truuks tegema ning tegu on tuntud ravim- ja maisetaimena. Mis taimest on jutt?
Vastus: Harilik köömen.

9. küsimus: Hävimisohus taimeliigid pannakse kirja punasesse raamatusse. Mis on aga kirjas Eesti taimede mustas raamatus?
Vastus: Musta raamatusse kantakse võõrliigid, kes end siin sisseseadnuna ohustavad meie kohalikke kodumaiseid liike.

10. küsimus: Inimesed jäävad purju alkohoolseid jooke juues. Kuidas võivad purju jääda aga siidisabad?
Vastus: Siidisabad võivad purju jääda käärinud marju süües.

11. küsimus: Eesti kõrgeim looduslik mägi on Suur Munamägi. Kus asub aga Eesti kõrgeim tehismägi, millest see koosneb ja kui kõrge see on?
Vastus: Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel asuv õlitööstuse tuhamägi suhtelise kõrgusega 120 meetrit (173 meetrit merepinnast), koosneb põlevkivituhast ja koksist. Sageli pakutud Kiviõli tuhamäe kõrgus on aga "kõigest" 115 m.

12. küsimus: Kus asub Eesti ainuke seenekaitseala ja mille poolest on ta Euroopas ainulaadne?
Vastus: Liiva-Putla seenekaitseala Saaremaal. On Euroopas ainulaadne, sest seal on Euroopa maastaabis haruldaste seente kõige suurem koondumiskoht ja seal leidub mitmeid mujal Euroopas äärmiselt haruldasi seeni. Peaks olema ka ainus ainult seente kaitseks loodud kaitseala Euroopas.

13. küsimus: Kust on oma nime saanud Kakerdaja raba? Millise kaitseala territooriumil ta asub?
Vastus: Kakerdaja raba nimi on tulnud : 1. rabas elutseva järvekauri (ka põhjahani) või korborani järgi, kellele on omane vaevaline, justkui kakerdades kõndimine. 2. varasematel aegadel kütte petnud järvekaluri Kakerdaja järgi, kes oli väga osav sukelduja. Kakerdaja raba asub Kõrvemaa Maastikukaitsealal.

14. küsimus: Sellel Eestimaa puul on süsimustad pungad. Tema eripära on veel see, et kevadel ta lehtib teistest puudest hiljem, aga sügisel on esimene, kes lehed maha heidab. Puul on väga väärtuslik puit. Mis puu see on?
Vastus: See puu on harilik saar.

15. küsimus: Mis on omapärast piiritaja magamise ja joogijanu kustutamise viisis?
Vastus: Piiritajad magavad kõrgel õhus hõljudes ja kustutavad janu vihma ajal õhust veepiisku püüdes.

16. küsimus: Tursklasi on maailmas üle 50 liigi, suurem osa neist ujub ringi Atlandi ookeanis. Milline tursklane elab ainsana magevees, sh ka Eestis
Vastus: Luts.

17. küsimus: Mida ja kui sügaval kaevandatakse Eesti sügavaimas kaevanduses?
Vastus: Eesti sügavaimas kaevanduses Estonia kaevandatakse põlevkivi 70 m sügavusel.

18. küsimus: Pioneerideks nimetatakse sõjaväes sapööre, nõukogudeaegse lasteorganisatsiooni liikmeid ja kunagisi Ameerika läänealadele ümberasujaid. Aga keda nimetatakse looduses pioneerliikideks?
Vastus: Pioneerliigid taimed on taimestumata ala esmaasustajad.

19. küsimus: Kas ja kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid?
Vastus: Sipelgad ja lehetäid elavad sümbioosis ehk vastastikku kasulikus kooselus. Lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest, vahel ka nende mune talveks oma pessa kandes.

20. küsimus: Millist taime kutsutakse ka metssireliks?
Vastus: Näsiniine ilusad lillakasroosad õied on tihedalt ümber raagus okste. Õied meenutavad hariliku sireli õisi, seepärast kutsub rahvas teda ka metssireliks.

21. küsimus: Mis ajaks peab sarapuu tolmlemine olema lõppenud? Miks?
Vastus: Sarapuu peab tolmlema enne puude lehte minekut, sest lehte läinud metsas pole piisavalt tuult sarapuuõite tolmeldamiseks.

22. küsimus: Kirjeldage võimalikult täpselt, kuidas on seotud põlevkivi ja meie kodudes põlev elektripirn? Ehk palun kirjeldage sündmuste ahelat, mis algab maapõues asuva põlevkiviga ja lõpeb kodus põleva elektripirniga.
Vastus: Elektrienergiat toodetakse Eestis peamiselt põlevkivist. Kõigepealt tuleb põlevkivi kaevandada ja toimetada elektrijaamadesse. Seal põletatakse seda, et hakkaks keema vesi suurtes kateldes. Soojus mõjul tekib veeaur, mis paneb elektrijaamas pöörlema turbiinid. Turbiinid käivitavad omakorda elektrigeneraatori, mille abil toodetakse elektrit. Elekter jõuab elektriliine pidi kodudesse ja süütab elektripirni.

23. küsimus: Kevade lähenemisega tekivad räästasse jääpurikad. Kirjeldage võimalikult täpselt, millistel ilmastikutingimustel on võimalik jääpurikate teke?
Vastus: Selleks, et jääpurikad tekkida saaks, peab õues olema samaaegselt kaks temperatuuri. Sulamiseks on vaja temperatuuri üle nulli ja külmumiseks alla nulli. Kui katusel on temperatuur üle nulli (päikesekiired soojendavad) siis lumi sulab seal ja valgub katuselt alla, samas jooksvad tilgad külmuvad katuseräästa juures, sest siin on temperatuur alla nulli. Nii tekivadki jääpurikad.

24. küsimus: Kuidas toidab valge toonekurg oma poegi?
Vastus: Toonekurg kannab toitu pessa alla neelatult söögitorus, poegi toites oksendab ta selle välja.

25. küsimus: Kes või mis on ökoloogiline jalajälg? Kui suur on maakera elanikule vajalik ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg?
Vastus: Ökoloogiline jalajälg on ühele elanikule vajalik tootliku maa hulk. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 6,9 (7,2) hektarit ja see on 3,8 korda suurem kui sama näitaja maailmas keskmiselt, mis on 2,2 (1,7-1,8) ha.