Projektis "Tere, Kevad! 2006" osaleb 4293 õpilast ja 237 rühma.



Kevadfoto:

"jeje , jänesekapsas"
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Harilik kullerkupp (Trollius europaeus)

Kullerkupp

Veel üks ilus ja omapärane kevadtaim alustab õitsemist harilikult maikuu teisel poolel - selleks on paljude lemmiklill kullerkupp. Ta eelistab kasvada niiskematel niitudel, puisniitudel ja ka metsaservades. Mandri-Eestis on ta päris tavaline, saartel kohtab harvemini.

Kullerkupp kuulub tulikaliste hulka ning tallegi on omased selle sugukonna iseärasused (vt. ka varsakabi). Nad sisaldavad mürgist mahla, tupplehed on erksalt värvunud ning kroonjad, kroonlehed on aga muundunud nektaariumideks.

Kullerkupu teeb omapäraseks see, et kollased tupplehed on kumerad ning moodustavad toreda kerakujulise suletud õie. Nüüd võib tekkida küsimus, kuidas tolmeldajad putukad "kupu" sisse nektaariumidele ja õietolmule ligi pääsevad. Enamus ei pääsegi. Kullerkuppu külastavad väikesed putukad, kes mahuvad õiekattelehtede vahelt läbi pugema. Veel enamgi - üks liik mardikalisi on valinud kullerkupu õied oma poegadele pesaks. Õie sees on tuulevaikne ja soe ning toitugi nektari näol piisavalt. Kui mardikas läheb õie sisse munema, satub tema kehale ikka õietolmu. Nii ta õielt õiele rännates taimi tolmeldabki.

Kullerkupp on väga dekoratiivne kevadtaim ning paljud aiapidajad on ta niidult oma aeda ümber istutanud. Aias muutuvad taimed eriti lopsakaks, kui tema kasvukoha tingimused (valgus, mulla niiskus jm.) vastavad looduslikele.

Kullerkuppu korjatakse meelsasti ka müügiks. Seetõttu on paljudes linnalähedastes kohtades, kus taimi varem rohkesti kasvas, neid nüüd väga väheks jäänud või on nad lausa kadunud. Praegu kullerkupp veel looduskaitse alla ei kuulu, aga kui teda igal kevadel sama hoogsalt edasi korjatakse ja aedadesse ümber istutatakse, võib temaga nii juhtuda küll.

Lisainfo: Eesti taimed, Virtuaalne herbaarium, Loodusemehe pildipank