Projektis "Tere, Kevad! 2006" osaleb 4293 õpilast ja 237 rühma.



Kevadjoonistus:

"Kuldnokk"
Kairi Tamm
Sadala Põhikool
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Pajud (Salix)

Pajud
Pajude isasõisikud.

Pajusid võime leida tõepoolest peaaegu igalt poolt. Metsast, soost, rabast, niidult, teede äärest, jõgede-järvede kallastelt, nii maalt kui linnast. Nende valgete või helehallide "tibude" ehk "utudega" oksad paistavad silma juba kaugelt ja annavad meile märku kevade saabumisest. Tegelikult ei ole hallid "tibud" veel pajude õisikud. "Pajutibud" on hoopis puhkemata õiepungade karvased kattesoomused, mis kaitsevad õrnu õieosi kevadiste külmade eest. Alles aprillis-mais muutuvad valged-hallid "tibud" kollasteks kerajateks urbadeks ja pajud alustavad õitsemist.

Kui puhkenud urbi tähelepanelikult vaadata, siis selgub, et ühel pajupõõsal on nad kõik ühesugused - tolmukatega, teisel aga hoopis teistsugused - kõik urvad ilma tolmukateta. Tolmukatega urvad on ainult isastaimedel ja ilma tolmukateta urvad emastaimedel. Siin on tegemist ühe taimeriigis harvaesineva nähtusega - pajud on kahekojalised taimed. Sarnaselt sarapuule kandub ka pajudel õietolm edasi põhiliselt tuulega, kuid kevade edenedes juba ka esimeste putukatega.

Pajud
Pajude emasõisikud.

Pajud on väga vastupidavad ja sitked taimed. Nad on ühed esimestest, kes hakkavad kasvama raiesmikel, põlendikel ja söötidel ega põlga ära ka vesiseid või raske mullaga kasvukohti. Sageli võib juhtuda, et kevadel vaasi toodud pajuoksad ajavad juured alla ning on valmis edasi kasvama.

Kuna pajud meil Eestis peaaegu igal pool kasvavad, siis on nad juba ammu leidnud mitmesugust kasutust inimeste poolt - pajupillid, punutised, ravimid jpm. Samuti on nad kasuliud loomadele-lindudele. Pajuvõssa on ju nii hea pesa teha, koort-lehti süüa või sinna niisama peitu pugeda.

Pajusid on Eestis 15 liiki, lisaks veel nende omavahelised ristandid ehk hübriidid. Erinevalt enamusest pajuliikidest, mis kasvavad valdavalt põõsastena, kasvavad osad liigid suurteks võimsateks puudeks. Neid ei nimetatagi pajudeks, vaid need on remmelgad - tuntuim ehk üsna levinud puu hõberemmelgas.

Lisainfo: Eesti taimed