Loodusviktoriin

Kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass - toimunud loodusviktoriin on selleks kevadeks läbi ning tulemused selgunud.

Nooremas vanuseastmes said maksimumpunktid seekord 49 rühma. Loosi tahtel saavad auhinnad seekord Kääpa Põhikool 3, Rocca al Mare Kool 2a ja Tartu Erakool 2a.

Vanemas vanuseastmes said maksimumpunktid kaks kooli: Suure-Jaani Gümnaasium 5a ja Tartu Raatuse Gümnaasium 8a. Loosi tahtel sai kolmanda auhinna Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 5.

Küsijate auhinnad saavad Lohkva Lasteaed küsimuse "Mis võib olla põhjuseks ütlusele, et Tartu lähedal Lohkvas paistab kogu aeg päike?" eest nooremas vanuserühmas ning Elva Gümnaasium 5c küsimuse "Kes Eestis elavatest imetajatest on võimeline lendama" eest vanemas vanuserühmas?

Õnnitlused tublimatele ja kiitus kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini tulemused:
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Pühajärves Otepää külje all on palju allikaid. Nimeta kõige tuntum Pühajärve allikas.
Vastus: Selleks kuulsaimaks allikaks on Armuallikas ehk Veriläte. Allikas asub Pühajärve idapoolsel küljel ja jääb ümber Pühajärve kulgeva matkaraja äärde. Allikavesi sisaldab rauda, mis seistes punaka sademena välja langeb. Vana legend jutustab, et jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat Armuallika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Räägitakse ka, et siinne vesi vaigistavat valusid ja pidavat haigeid terveks tegema.

2. küsimus: Mis võib olla põhjuseks ütlusele, et Tartu lähedal Lohkvas paistab kogu aeg päike?
Vastus: Tartu lähedal Lohkvas paikneb AS Grüne Fee Eesti osakond, kus toimub aastaringne kurgi, salatite ja maitseroheliste kasvatamine suurtes valgustatud kasvuhoonetes. Kasvuhoonete kuma paistab kõrgele ja kaugele, seetõttu öeldaksegi, et Lohkvas paistab kogu aeg päike.

3. küsimus: Mida näitab lepatriinu täppide arv?
Vastus: Tihti arvatakse, et lepatriinu täppide arv näitab loomakese vanust. Tegelikult näitab lepatriinu täppide arv loomakese liiki ja vananedes täppe juurde ei tule.

4. küsimus: Üks meie kevadekuulutajast lind ei tee endale pesa, vaid muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Kes?
Vastus: Selleks linnuks on kägu.

5. küsimus: Kuidas tekkisid kuulsad Piusa liivakoopad?
Vastus: Piusa liivakoopad tekkisid siis, kui sealset klaasi valmistamiseks sobivat liiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. See algas 1922. aastal.

6. küsimus: Millest lasi Kalevipoeg ehitada endale laeva, et sõita maailma otsa, ja mis pandi laevale nimeks?
Vastus: Laev ehitati üleni hõbedast ja selle nimeks pandi "Lennuk".

7. küsimus: Milline Eestis elav imetaja oli 1980. aastal Tallinnas toimunud purjeregati maskotiks?
Vastus: Selleks maskotiks oli viigerhüljes, täpsemalt viigerhülge poeg Vigri. Õigeks lugesime ka hülge.

8. küsimus: Muistendi järgi oli see imetaja algselt alasti loomake. Nüüd on selle looma katteks tükikene Kalevipoja kasukast. Kes see loom on?
Vastus: See loom on siil, kes tänuks hea nõuande eest sai Kalevipojalt kehakatteks tükikese vammusest.

9. küsimus: Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on ühepikkused. Milliste päevadega on tegemist?
Vastus: Nendeks päevadeks on kevadine ja sügisene pööripäev. Kevadisel pööripäeval algab kevad, sügisesel pööripäeval algab sügis.

10. küsimus: Missuguseid loomi nimetatakse metsasanitarideks? Miks?
Vastus: Loomad, kes söövad ja hävitavad kahjureid või eelkõige haigeid ja vigaseid loomi. Nad hoiavad metsa puhta ja takistevad sellega haiguste levikut. Näiteks hundid, rähnid, sipelgad.

11. küsimus: Võrumaal öeldakse: "Punnpaabul om illos verrev kõtualonõ". Kuidas kõlab see kaunis lause eesti keeles?
Vastus: Leevikesel on ilus punane kõhualune.

12. küsimus: Missugune Eestis elav lind on väikseim kogu Euroopas?
Vastus: Eesti ja kogu Euroopa kõige väiksem lind on pöialpoiss.

13. küsimus: Millisest Eestimaa puust tehakse tuletikke?
Vastus: Tuletikke valmistatakse haavapuust.

14. küsimus: Selles looduskaunis kohas filmiti 1969. aastal menuka Eesti filmi "Viimne reliikvia" mitmed välivõtted, aga see koht on ka tänapäeval oma lummava looduse, paljanduvate liivakaljude ja ürgmetsaga populaarne vaatamisväärsus. Mis koht see on?
Vastus: Mitmeid "Viimse reliikvia" välivõtteid tehti kaunis Ahja jõe ürgorus, Taevaskojas.

15. küsimus: Kes või mis on linnupete?
Vastus: Linnupete on kerge hommikune eine, toit või leivapala, mis tuli rändlindude kevadise saabumise ajal süüa hommikul enne majast väljaminekut, sest muidu lind, keda sel kevadel esmakordselt kuuldakse, petab ära. Inimene, kelle lind on ära petnud, jääb kõhnaks või on terve aasta haige, kaotab söögiisu, jõu jne. Mõnikord on otsesõnu öeldud, et petetu sureb...

16. küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks?
Vastus: Et ämblikel on kaheksa jalga, siis kingi oleks neil vaja neli paari.

17. küsimus: Mis on valesti selles lauses: "Uss nõelab keelega?"
Vastus: a) Tegelikult on ussid on väikesed selgrootud loomad, kellel puudub keel, seega ei saa nad oma puuduva keelega ka midagi teha.
b) Vanarahvas nimetas kõnekeeles ussideks madusid, nt rästikuid. Madu tunneb lõhna keelega, "nõelab" või tegelikult hammustab aga mürgihammastega.

18. küsimus: Milline looduslik puuliik kasvab Eestis kõige pikemaks? Kui pikaks võib ta kasvada?
Vastus: Kõige pikemaks või täpsemalt öeldes kõrgemaks kasvab meil harilik kuusk. Praegu kasvavatest puudest on kõrgeim 44-48 m (eri andmetel). 1948.a langetati aga koguni 53 m kõrgune puu.

19. küsimus: Millise puu rahvapärane nimetus on läänepuu või pikaninapuu?
Vastus: Selleks puuks on harilik vaher.

20. küsimus: On teada, et lepatriinude vastsete lemmikroaks on lehetäid. Samas on üks teine putukaliik, kes lehetäisid kaitseb. Kes need putukad on ja miks nad lehetäisid kaitsevad?
Vastus: Sipelgad kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest, sest lehetäid eritavad magusat nestet, mis maitseb sipelgatele.

21. küsimus: Mis on hiis? Nimeta teadaolevaid hiiekohti Eestis!
Vastus: Hiis on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Hiiekohti on Eestis mitmeid, tuntumad on nt Pühajärv, Kaali järv, Ebavere mägi, Tammealuse hiis ehk Samma hiis, Paluküla hiiemägi, Purtse hiiemägi, Kunda hiiemägi, Lehmja tammik, Panga pank, Taevaskoda, Kiigeoru hiiesalu, Vana-Vigala ohvrihiis, Maardu hiiemets jt.

22. küsimus: Mitu varvast on hobusel ja kuidas nimetatakse hobuse küüsi?
Vastus: Hobusel on kokku 4 väljaarenenud varvast, igal jalal üks. Õigeks lugesime vastused 1 ja 4. Hobuse küüsi nimetatakse kapjadeks.

23. küsimus: See ka Eestis kasvav puu on arvatavasti maailma esimene "kodustatud" taim. Mis puu see on ja mitu aastat tagasi hakati seda puud inimeste poolt kasvatama?
Vastus: See puu on aed-õunapuu ja teda inimese poolt kasvatama juba umbes 20000 aastat tagasi.

24. küsimus: Mitu liiki mürkmadusid elab Eestis?
Vastus: Üks liik - harilik rästik.

5-9. klass

1. küsimus: Kes ja mille eest sai 2012.a "keskkonnakirve"?
Vastus: Keskkonnaühenduste koda andis 2012.a "keskkonnakirve" teistkordselt Juhan Partsile, mille majandusminister pälvis põlevkivienergeetika eelistamise alternatiivenergeetikale ja Saaremaa püsiühenduse jätkuva arendamise eest.

2. küsimus: Mille poolest on Salme jõgi maailmas ainulaadne?
Vastus: Salme jõgi võib voolata mõlemas suunas, kas Läänemerest Liivi lahte või vastupidi, voolusuund sõltub sellest, kummal pool Sõrve säärt on mereveetase hetkel kõrgem.

3. küsimus: Üks Eesti suurimatest putukaliikidest on kujutatud ühe Eesti valla vapil. Sama valla territooriumil asub ka üks Eesti maastikukaitseala. Mis vald see on ja milline maastikukaitseala asub selle valla territooriumil?
Vastus: Kõigile küsimuse tingimustele vastas enim Ahja vald, mille vapil on kujutatud laanekuklast ja mille territooriumile jääb Valgesoo maastikukaitseala. Ühe punkti sai, kui Valgesoo maastikukaitsela asemel oli kirjas Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (ei asu Ahja valla territooriumil) või kui kirjas olid kas Kiili vald (vapil kiil) või Hummuli vald (vapil kimalane) koos erinevate nende valdade terrotooriumil asuvate planeeritavate või kaitstavate objektidega.

4. küsimus: Mille poolest on Muhu saare külade hulgas praegusel hetkel Oina küla eriline (või vähemalt oli 2011.a alguses)?
Vastus: 2011 aastal elas seal alaliselt ainult üks inimene, praegu ei ela seal kedagi. Õigeks lugesime mõlemad variandid. Kauni kuldkinga kaitseala loomine ei ole sedavõrd eriline, kuna neid kaitsealad on Muhumaal vähemalt 8 külas.

5. küsimus: Selle puu mahla suhkrusisaldus on 3,2%. Pajude ja remmelgate kõrval on ta ka tähtis meetaim. Tema tugevast, kuid libedast puidust valmistati vanasti reejalaseid, kirve- ja haamrivarsi. Tänapäeval on hinnatud nii muusikariistade (kitarr) kui mööbli ja parketi valmistamisel. Mis puuga on tegu?
Vastus: Tegu on vahtraga.

6. küsimus: Selle maavara suurimad leiukohad asuvad Põhja-Aafrikas – Marokos ja lääne-Saharas ja see on tekkinud erinevate karpide kodadest ja seda kasutatakse väetise valmistamiseks. Seda maavara leidub ka Eestis. Möödunud sajandi lõpul tehti suuri ettevalmistusi uute kaevanduste rajamiseks Sonda ja Viru-Kabala aladele. Rahva vastuseis sellele plaanile oli oluline Eesti ka iseseisvumisliikumises. Millisest maavarast käib jutt?
Vastus: See maavara on fosforiit.

7. küsimus: Milline Eestis elav koerlane teeb ainukesena taliuinakut?
Vastus: Kährik.

8. küsimus: Selle Eesti rahvuspargi pindala on 238 km2, millest 162 km2 hõlmab meri ja 75 km2 maismaa. Millisest rahvuspargist on jutt?
Vastus: See on Vilsandi rahvuspark.

9. küsimus: Ühe muistendi järgi ei saa Tallinn kunagi valmis. Miks?
Vastus: Muistendi järgi ei saa Tallinn kunagi valmis, sest kui Tallinn valmis saaks, siis ujutaks Ülemiste vanake Tallinna üle.

10. küsimus: Mis on "ökoloogiline jalajälg"? Kui suur on maakera elanikule vajalik "ökoloogiline jalajälg" ja kui suur on Eesti elaniku "ökoloogiline jalajälg"?
Vastus: Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt määratleda maa-ala suurust, mis on vajalik inimeste poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. Keskmisele maakera elanikule elamiseks vajalik ökoloogiline jalajälg on umbes 2,5 globaalset hektarit inimese kohta, Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on umbes 7 globaalset hektarit. Konkreetsed arvud võivad erinevate arvutuste tulemusena pisut erineda.

11. küsimus: Mis on kõikjal üle Eesti kasvav ravimtaimena kasutatav rohttaim, mille abil püüdsid alkeemikud kulda valmistada?
Vastus: Selleks taimeks on harilik kortsleht. Tema lehtrikujulistesse lehtedesse koguneb hommikuks kastepiisku. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida.

12. küsimus: Kirjeldage võimalikult täpselt Mülke oja vete teed maailmamerre?
Vastus: Mülke oja - Pühajärv - Väike-Emajõgi - Võrtsjärv - Suur-Emajõgi - Peipsi järv - Narva jõgi - Soome laht - Läänemeri - Põhjameri - Atlandi ookean.

13. küsimus: Hävimisohus taimeliigid pannakse kirja punasesse raamatusse. Mis on aga kirjas Eesti taimede mustas raamatus?
Vastus: Musta raamatusse kantakse võõrliigid, kes end siin sisseseadnuna ohustavad meie kohalikke kodumaiseid liike.

14. küsimus: Milline kala elab Tudu järves?
Vastus: Tudu järves elab väidetavalt ainult haug. Samas, teiste allikate alusel on järvevesi punakaspruun ja suure happelisusega, mistõttu kalu seal ei ela. Seega lugesime õigeks mõlemad variandid.

15. küsimus: Padise vallas Ilmasoo külas on üks suur Ohvrikivi. Miks rahvas vanasti seda kivi pelgas?
Vastus: Kivi alt ilmuvat aegajalt nähtavale pahad vaimud, kes sääl öösiti häälitsevad ja oigavad ning viirastustena end ilmutavad.

16. küsimus: Milline teravili andis nime Tallinna Haabersti linnajaole?
Vastus: Kaer. Nimi on tulnud 17. sajandist, kui seda kohta nimetati Habers Hof, mis saksa keelest tõlgituna on kaera mõis.

17. küsimus: Miks meie liblikatest kevadekuulutajaid võib leida kevadel väga varakult, aga enamus teisi liblikaid ilmub välja märksa hiljem?
Vastus: Lapsuliblikas ja väike koerliblikas talvituvad valmikutena. Kui kevadel läheb soojaks, on nad võimelised kohe lendu tõusma. Enamus liblikaid aga elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis.

18. küsimus: Millise looma kaitseks on alates 2004. aastast Kagu- Eestis taastatud ligikaudu 80 ja kaevatud juurde üle 100 uue tiigi?
Vastus: Harivesiliku kaitseks. Projekti käigus rajati nii harivesilikele kui ka mudakonnadele väikeveekogusid, et päästa neid väljasuremisohust. Kagu- ja Lõuna-Eestisse rajati tänu projektile üle 200 väikeveekogu, millest pooltesse asus harivesilik juba aasta-paari pärast elama.

19. küsimus: Kes Eestis elavatest imetajatest on võimeline lendama?
Vastus: Ainukesed lendavad imetajad on Eestis nahkhiired. Mõnedel teistel imetajatel, nt lendoraval, on küll võime sooritada pikki hüppeid või liuelda pikemalt läbi õhu, kuid lennata nad siiski ei suuda.

20. küsimus: Miks ei tohi katkiläinud säästupirne prügikasti visata?
Vastus: Säästupirn sisaldab elavhõbedat ja purunemisel lendub õhku elavhõbedaaure, mida ei tohiks sisse hingata. Elavhõbe on väga mürgine aine, mis võib tekitada tõsist kahju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu tuleb katkiläinud säästupirnid viia tagasi poodi või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mitte visata prügikasti.

21. küsimus: Nimetage Eesti põhja-, lõuna-, ida- ja läänepoolseimad geograafilised maismaaobjektid?
Vastus: Eesti põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, läänepoolseim tipp on Nootama saar, idapoolseim tipp on Narva linn, lõunapoolseim tipp on Naha talu. Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt on Purekkari neem Pärispea poolsaarel, läänepoolseim punkt on Ramsi neemel Neeme tipp.

22. küsimus: Muistendi kohaselt oli see järv kunagi hoopis Kehala külas, seal käidi ka suplemas. Külanaised käisid seal samuti pesu pesemas, aga üks naine pissis järve. Vetevana vihastas selle peale ja viis järve metsa sisse. Mis järv see on?
Vastus: Muistendi kohaselt oli see Mustjärv (Lääne-Virumaal), mis asus kunagi Kehala külas.

23. küsimus: Harilik sinilill on üks meie kevadekuulutajatest. Mitut liiki sinililli kasvab Eestis?
Vastus: Eestis kasvab üks liik sinililli ja see on harilik sinilill.

24. küsimus: Kes on Eesti suurim liblikas ja kui suur on tema tiibade siruulatus?
Vastus: Eesti suurim liblikas on tontsuru (Acherontia atropos), kelle tiibade siruulatus on kuni 12 cm.

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...