Kevadviktoriin

Alates 30. märtsist esitasime teile igal nädalal kaks küsimust, mille hulka kuuluvad ka osalejate poolt saadetud küsimused. Nüüdseks on küsimustele vastamise aeg lõppenud ja tulemused siinsamas nähtavad. Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis ei ole või on tabelis mingi muu viga, andke palun kuni 22. maini teada aadressil viktor.muuli@gmail.com

Tulemused

Õiged vastused

1. küsimus: Meie kevadekuulutaja sinilill õitseb juba kõikjal Eestis. Kes on aga peamine sinilille seemnete levitaja?
Vastus: Sinilille seemnetel on lisandid, mis meelitavad ligi sipelgaid. Sipelgad veavad seemne eemale, söövad toitainerikka osa ära ja jätavad ülejäänud seemne maha, nii saabki taim levida uutesse kasvukohtadesse.

2. küsimus: Harilikud kärnkonnad siirduvad igal kevadel sigima üldjuhul samasse veekogusse. Millised on peamised mehhanismid, mida nad kasutavad, et hoida õiget suunda isegi kilomeetrite kauguselt?
Vastus: Peamiselt orienteeruvad nad lõhna ja Maa magnetvälja abil. Igal veekogul on iseloomulik lõhn, mille nad suudavad meelde jätta ja hiljem ära tunda. Nad suudavad kasutada ka magnetvälja nagu kompassi, kui puuduvad muud orientiirid. Kogemuste suurenedes suudavad nad meelde jätta ka erinevaid maamärke.

3. küsimus: Eestis on kuus rahvusparki, mille eesmärkideks on kaitsta loodust ja säilitada kultuuripärandit. Milline neist on kõige vanem ja milline kõige väiksem?
Vastus: Eestis asuvad Alutaguse, Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid. Neist kõige vanem on Põhja-Eestis asuv Lahemaa (loodud 1971. aastal) ja kõige väiksem on Kagu-Eestis asuv Karula rahvuspark (pindala 123,64 km2).

4. küsimus: Eesti rahvuslind on teatavasti suitsupääsuke. Kes on aga meie lõunanaabri Läti rahvuslind?
Vastus: Läti rahvuslind on linavästrik (Motacilla alba), kes on ka üks meie kevadekuulutajatest.

5. küsimus: Sisalikel on tavaliselt neli jalga. Millisel Eestis esineval sisalikuliigil nähtavad jalad puuduvad?
Vastus: Eestis elav jalutu sisalik, kelle jalad on tegelikult hoopis taandarenenud, on vaskuss.

6. küsimus: Sibula ja küüslaugu sugulase karulaugu lehed on väga sarnased ühe meie kevadekuulutaja lehtedega. Erinevalt söödavast karulaugust on meie otsitav taim aga mürgine. Mis taimest on jutt?
Vastus: Selleks taimeks on maikelluke ehk piibeleht.

7. küsimus: Lepatriinud on ilusad punaste või oranžide kattetiibadega (millel on mustad täpid) putukad. Mis kasu on lepatriinudel nende erksast värvusest?
Vastus: Looduses tähendab erk värv üldjuhul, et putukas on mittesöödav või mürgine. Nii on ka lepatriinu erk punane/oranž värv tegelikult hoiatus kõigile, et ta ei kõlba süüa.

8. küsimus: Enamus meie kevadekuulutajatest lindudest on head laululinnud. Millise häälega annab aga endast märku valge-toonekurg?
Vastus: Valge-toonekurg on peaaegu täiesti tumm lind. Tema peamine häälitsus on vali nokaklõbin. Harva võib ta kuuldavale tuua ka tasa kähisevat häält.

9. küsimus: Esimene "aasta tegija" valiti Eestis juba 1995. aastal. Valiti aasta lind, kelleks sai rukkirääk. Hiljem lisandusid tegijate hulka nt aasta puu, loom, sammal jt. 2026. aastal lisandus sellesse nimistusse uus aasta tegija. Mis kategooria lisandus ja kes valiti?
Vastus: 2026. aastast valitakse Eestis esmakordselt aasta metsaputukat, kelleks sel aastal on suur-haavasikk.

10. küsimus: Milline Eesti puittaimedest on üldjuhul kõige varasem õitseja?
Vastus: Kõige varasemaks õitsejaks peetakse üldiselt harilikku sarapuud, mis on ka meie kevadekuulutaja.

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...