| Ülevaade | Osalejad | Vaatlused | Viktoriin | Pildid | Loomad | Abiks | Korraldajad |
| Ajakava | Foorum | Tulemused | Haikud | Fotod | Taimed | Ajalugu | Toetajad |
Küsimustele vastamine
Alates 1. aprillist esitame teile igal nädalal kolm küsimust, mis on üldjuhul teie enda esitatud. Vastamiseks on aega kaks nädalat. Et korraga võivad olla vastamiseks avatud kahe (kui vastamisaja sisse jääb koolivaheaeg, siis ka kolme) nädala küsimused, palun jälgige küsimustele vastamise kuupäevi. Vastused peaksid olema leitavad allpool viidatud allikmaterjalide abil.
Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis pole, või kui olete pakkunud vastusena variandi, mida peate õigeks, aga mis erineb meie poolt õigeks peetust, siis palun saatke vastav märgukiri koos konkreetse viitega teiepoolsele vastuse allikale aadressile viktor.muuli@gmail.com
Küsimustele vastamiseks logige end eelnevalt sisse.
Õiged vastused
1. küsimus: 20. märtsil oli meil kevadine pööripäev ja algas astronoomiline kevad. Kui pikk on öö ja kui pikk on päev kevadisel pööripäeval?
Vastus: Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused, mõlema pikkus on 12 tundi.
2. küsimus: Eesti pealinn on Tallinn. Lisaks on meil veel näiteks suvepealinn Pärnu ja talvepealinn Otepää. Mis on aga Eesti kevadpealinn?
Vastus: Eesti kevadpealinn on Türi ja seda juba 1999. aastast.
3. küsimus: Tuhala nõiakaev Harjumaal on üks eriti äge kaev, mis hakkab vahel "keema" ehk vett üle ääre välja ajama. Nagu kaevu nimigi ütleb, siis legendi kohaselt teevad seal midagi nõiad. Mida teevad nõiad kaevus, kui vesi "keema" hakkab? Ja kirjeldage ka, mis seal tegelikult toimub.
Vastus: Legendi kohaselt vihtlevad nõiad kaevus nii ägedalt, et kaev hakkab vett välja ajama. Kui nõiad ja maagia kõrvale jätta, siis tegelikult on Nõiakaev ühenduses Tuhala karstiala maa-aluse jõega ja hakkab vett üle ajama suurvete ajal, kui maa-alune jõgi rohkele veele kitsaks jääb. Seda unikaalset vaatepilti võib näha alates ühest päevast kuni kolme nädalani.
4. küsimus: Olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed. Kui palju olmejäätmeid tekkis Eestis 2023. aastal ühe elaniku kohta?
Vastus: Neid tekkis tervelt 373 kilogrammi inimese kohta. Õigeks lugesime vahemiku 350 kuni 400 kilogrammi.
5. küsimus: Milline ka Eestis kasvav okaspuu laseb talveks oma okkad maha?
Vastus: Lehis.
6. küsimus: Meie üks kevadekuulutaja veedab suurema osa oma elust õhus. Kes ta on?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on piiritaja. Ainsad hetked, kui ta ei lenda, on siis, kui ta käib pesal. Kogu toit püütakse õhust, isegi magamine toimub lennates.
7. küsimus: Üks meie kevadekuulutajast lind on aastasadu inimesega eluruumi jaganud. Kes ta on ja miks ta seda teeb?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on suitsupääsuke. Inimese lähedusse hoiavad nad kahel põhjusel: esiteks esineb vähe looduslikke struktuure, kuhu pääsuke võiks oma pesa rajada. Koopavõlve ja kaljunukke asendavad meil hooned jt tehisstruktuurid. Teiseks on loomakarjade läheduses palju putukaid, mis pääsukestele on äärmiselt meeltmööda.
8. küsimus: Eestis Saaremaal on koht nimega Kaali. Seal juhtus ammu midagi väga erilist, mis jättis maastikku suure jälje. Mis seal juhtus?
Vastus: Saaremaal Kaali külas asub maailma üks paremini säilinud meteoriidikraatreid, mis tekkis hinnanguliselt 4000 - 7600 aastat tagasi ning on seega üks Euroopa noorimaid ja paremini säilinud hiidmeteoriidi kraatreid. Plahvatus oli sedavõrd võimas, et sellest vallandunud energia tuhastas kraatrist 6 km raadiuses eluslooduse. Peakraater on 110 m lai ning 22 m sügav. Selle põhjas on järv, mille sügavus on sõltuvalt vee hulgast 1 - 6 m. Kuivematel perioodidel paistab kraatri keskelt kive. Peakraatri lähiümbrusest on leitud lisaks 8 väiksemat löökauku, mille läbimõõdud jäävad vahemikku 12 - 40 m.
9. küsimus: 19. aprillil toimub Võhandu maraton. Mis see on ja millisest järvest see algab?
Vastus: Võhandu maraton on umbes 100 kilomeetri pikkune inimjõul liikuvate veesõidukite võistlus, mis toimub Võhandu jõel ja algab Võru linnas Tamula järvel.
10. küsimus: Muistendi kohaselt elab Tallinna lähedal Ülemiste järves üks väga vana ja uudishimulik tegelane - Ülemiste vanake. Ta küsib inimestelt alati, kas Tallinn on valmis? Aga miks ei tohi talle kunagi vastata, et linn on valmis? Mis siis juhtuks?
Vastus: Kui Ülemiste vanakesele öelda, et Tallinn on valmis, ajab ta Ülemiste järve üle kallaste ja ujutab linna üle. Seepärast tuleb talle alati vastata, et ei-ei, Tallinn ei ole valmis ja siin on veel palju teha.
11. küsimus: Muistendi kohaselt elas Saaremaal kunagi hiiglane, kes oli väga tugev ja kaitses oma rahvast vaenlaste eest. Ta armastas süüa palju kapsaid ja kõndis ühe sammuga üle terve Saaremaa. Mis oli selle hiiglase nimi?
Vastus: Selleks vägilaseks oli Suur Tõll.
12. küsimus: Et kaitsta loodust, moodustatakse kaitsealasid. Kui palju on Eestis kaitsealasid (+/- 100) ja kui suur osa riigist (protsentides) on kaitse all (+/- 3%)?
Vastus: Eestis on umbes 4500 kaitstava loodusobjekti, ligi 850 kaitseala, mis moodustavad ligi 20% riigi maismaaterritooriumist (üle 23% koos veealadega).