Ülevaade | Osalejad | Vaatlused | Viktoriin | Pildid | Loomad | Abiks | Korraldajad |
Ajakava | Foorum | Tulemused | Haikud | Fotod | Taimed | Ajalugu | Toetajad |
Nooremas vanusegrupis oli seekord 42 rühma, kes vastasid õigesti kõigile 12 küsimusele. Loosi tahtel saab auhinna Loksa Gümnaasium 4a.
Vanemas vanuserühmas vastasid kõigile küsimustele õigesti 11 rühma, auhinna saab Paldiski Ühisgümnaasium 5.
Auhinnad on seekord välja pannud Eesti Loodusmuuseum.
Aitäh kõigile osalejatele ja õnnitlused võitjatele!
Tulemused: kuni 4. klass | 5.-9. klass
Õiged vastused.
Noorem vanuserühm:
1. küsimus: Milline Eestis kasvavatest puudest on kõige varasem õitseja?
Vastus: Selleks on harilik sarapuu, mis on ka üks meie kevadekuulutaja. Et tehniliselt võttes on sarapuu põõsas, seega lugesime õigeks ka lepa.
2. küsimus: Millal asutati Eestis esimene rahvuspark? Mis on selle rahvuspargi nimi?
Vastus: Eesti vanim rahvuspark on Lahemaa rahvuspark, mis asutati juba 1971. aastal. Sel aastal saab Lahemaa rahvuspark 50 aastaseks.
3. küsimus: Äntu järved asuvad Lääne-Virumaal. Kuidas on meie rahvuskangelane Kalevipoeg seotud Äntu järvede tekkimisega?
Vastus: Äntu järved tekkisid muistendi järgi Kalevipoja hobuse kabjajälgedest. Teise võimalusena on mainitud ka hobuse uriini, millega järved täitusid.
4. küsimus: Kõrvemaa maastikukaitsealale jääb Kakerdaja raba. Mille järgi on see raba oma nime saanud?
Vastus: Kakerdaja raba on saanud oma nime järvekauri järgi, kes pesitseb rabalaugastel ja selgetel järvedel ning keda rahvasuus kutsutakse ka kakerdajaks. Järvekaur on küll hea sukelduja, kuid kehv kõndija.
5. küsimus: Millisel Eestis pesitseval linnul on kõige suurem muna ja millisel kõige väiksem?
Vastus: Kõige suurem muna kühmnokk-luigel (~340 grammi) ja kõige väiksem muna pöialpoisil (~0,7 grammi).
6. küsimus: Milline Eestis kasvav puu läheb kevadel kõige hiljem lehte?
Vastus: Kõige hiljem läheb lehte saar.
7. küsimus: Millise Eesti linna maskott on mururoheline ja lilleline Murumoor?
Vastus: Roheluse ja lilledega sobivalt on Murumoor meie kevadpealinna Türi maskott.
8. küsimus: Meil on kolm kevadkuud: märts, aprill, mai. Neist kahe kuu nimi sisaldub meie tavaliste kevadlillede nimedes. Millisel kevadkuul ei ole oma nimega lille? Mis on teiste kevadkuude lillede nimetused?
Vastus: Aprillil ei ole oma nimega lille. Märtsikuul on märtsikelluke ja maikuul maikelluke.
9. küsimus: Käo kukkumist oleme me kõik kuulnud. Kas kukub käo isaslind või emaslind või mõlemad?
Vastus: Kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta emaslinde.
10. küsimus: Valge vesiroos on meil laialt levinud. Mis on tema kollase sugulase nimi?
Vastus: Kollane vesikupp.
11. küsimus: Kes on Eestis 2021. a aasta lind?
Vastus: Selleks linnuks on suur teiste häälte jäljendamismeister kuldnokk.
12. küsimus: Mitmetes rahvajuttudes rändab rukkirääk lõunamaale jala. Kuidas ta tegelikult rändab?
Vastus: Tegelikult rändab rukkirääk ikka lennates.
Vanem vanuserühm:
1. küsimus: 2021. aasta loomad on kodurott ja rändrott. Kumb neist saabus Eestisse elama varem ja millal?
Vastus: Varem saabus kodurott - 13. sajandil, rändrott aga alles 18. sajandil.
2. küsimus: See taim on Euroopa varajastes botaanikaraamatutes liigitatud ristikute perekonda, kuid ristik ta ei ole. Lehed püsivad enamasti rohelisena ka talvel lume all. Kui neid sealt välja kaevata, selgub, et olgugi küll vesisema maitsega, kõlbavad nad süüa küll. Suures koguses süüa ei maksa, ei talvel ega suvel, sest pärsib neerude tegevust. Mis taim see on?
Vastus: Selleks taimeks on jänesekapsas.
3. küsimus: Kui suur on Eesti absoluutne õhutemperatuuri maksimum? Kus ja millal see mõõdeti??
Vastus: Kõrgeim mõõdetud temperatuur Eestis on +35,6 C. See registreeriti 11. augustil 1992. a Võrus.
4. küsimus: Mitu protsenti maailma loopealsetest asuvad Eestis?
Vastus: Loopealsetest ehk poollooduslikest kooslustest ehk pärandkooslustest asub Eestis ca 28%. Lisaks annavad eri allikad veel ka 20% ja 1/3. Lugesime kõik vastused.
5. küsimus: See ka Eestis pesitsev kureliik ei lasku kunagi puu otsa. Kes on see lind?
Vastus: Selleks linnuks on sookurg.
6. küsimus: Kuhu ja kuidas ehitavad jäälinnud endale pesa?
Vastus: Jäälind teeb pesa veekogu äärde kõrgamasse kaldasse uuristatud urgu, mille pikkuseks võib olla kuni 1 meeter. Uru kraabivad linnud ise nokaga, heites lahti kaabitud pinnase jalgadega välja.
7. küsimus: Tegemist on Eestis kasvava konkreetse seeneliigiga, kuigi rahvasuu üldistab seda nimetust paljude seente kohta. Ta on üks tavalisemaid torujalaliste sugukonda kuuluvaid Eesti lehikseeni. Viljakehi, mille pind on limane ja läikiv, võib kohata paiguti massiliselt aprillist novembrini. Mis seen see on?
Vastus: Selleks seeneks on harilik sitaseen.
8. küsimus: Võrumaal asub üks tähelepanuväärne loodusobjekt, mille sarnast teist Eestis ei leidu. Tema "suurt venda" Ameerikas pidasid sealsed põlisrahvad pühaks. Ka selle Võrumaal asuva "väikese venna" juures asuvale tillukesele allikale on omistatud noorendavat ja ravivat toimet. Millisest loodusobjektist on jutt?
Vastus: Tegu on Hinni kanjoniga.
9. küsimus: Selle Eesti jõe kõrgeid liivapaljanditega kaldaid nimetatakse kohapeal müürideks. Rahvasuus on jõe erinevaid osasid nimetatud erinevate nimedega. Mis jõgi see on?
Vastus: Nendele tingimustele vastavad nii Võhandu jõgi kui ka Piusa jõgi, mõlemad lugesime õigeks.
10. küsimus: Millist taime sööb kobras kõige suurema heameelega?
Vastus: Kobras on taimtoiduline, süües suvel rohttaimi (nt nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Ehk neid taimi on erinevate allikate põhjal mitmeid.
11. küsimus: Suurtes metsades leidub tihti noori tammepuid, kuid suurt tamme ei paista kuskil. Kuidas, st kelle või mille kaasabil satuvad tammetõrud kaugele suurtest tammedest?
Vastus: Kõige suurem tammetõrude levitaja on pasknäär, aga nende levikule aitavad olulisel määral kaasa ka oravad.
12. küsimus: Miks on metskitse tagumik valge? Arvestagem, et looduses ei ole midagi juhuslikku...
Vastus: Metskitse valget tagumikku nimetatakse sabapeegliks. Erutuse korral või ohtu märgates sabapeeglit suurendatakse seal olevaid karvu puhevile ajades. See on hoiatus – märguanne teistele liigikaaslastele. Samuti on see orientiiriks kitsetalledele, kui nad emale järgnevad.