"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2021" osaleb 6290 õpilast ja 348 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Kevadviktoriin

Loodusviktoriin toimub kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm on seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Küsimustele vastamine

Küsimused on üldjuhul teie enda esitatud, meie püüame nende hulgast valida välja paremad küsimused ja uued küsimused tulevad vastamiseks igal nädalal kuni 26. aprillini.

Küsimustele vastamine käib vanuserühmapõhiste viidete kaudu ning vastata tuleb ka enda poolt esitatud küsimustele. Küsimustele vastamiseks peate end eelnevalt sisse logima.

Vastamiseks on aega kaks nädalat. Küsimustele vastamisel pöörake tähelepanu vastamise kuupäevadele, kuna erinevatel küsimustel on erinevad vastamise tähtajad.

Tublimatele vastajatele auhinnad!

Küsimused:   kuni 4. klass   |   5.-9. klass

Allikmaterjalid

Tabeliseis: kuni 4. klass | 5.-9. klass

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Milline Eestis kasvavatest puudest on kõige varasem õitseja?
Vastus: Selleks on harilik sarapuu, mis on ka üks meie kevadekuulutaja. Et tehniliselt võttes on sarapuu põõsas, seega lugesime õigeks ka lepa.

2. küsimus: Millal asutati Eestis esimene rahvuspark? Mis on selle rahvuspargi nimi?
Vastus: Eesti vanim rahvuspark on Lahemaa rahvuspark, mis asutati juba 1971. aastal. Sel aastal saab Lahemaa rahvuspark 50 aastaseks.

3. küsimus: Äntu järved asuvad Lääne-Virumaal. Kuidas on meie rahvuskangelane Kalevipoeg seotud Äntu järvede tekkimisega?
Vastus: Äntu järved tekkisid muistendi järgi Kalevipoja hobuse kabjajälgedest. Teise võimalusena on mainitud ka hobuse uriini, millega järved täitusid.

4. küsimus: Kõrvemaa maastikukaitsealale jääb Kakerdaja raba. Mille järgi on see raba oma nime saanud?
Vastus: Kakerdaja raba on saanud oma nime järvekauri järgi, kes pesitseb rabalaugastel ja selgetel järvedel ning keda rahvasuus kutsutakse ka kakerdajaks. Järvekaur on küll hea sukelduja, kuid kehv kõndija.

5. küsimus: Millisel Eestis pesitseval linnul on kõige suurem muna ja millisel kõige väiksem?
Vastus: Kõige suurem muna kühmnokk-luigel (~340 grammi) ja kõige väiksem muna pöialpoisil (~0,7 grammi).

6. küsimus: Milline Eestis kasvav puu läheb kevadel kõige hiljem lehte?
Vastus: Kõige hiljem läheb lehte saar.

7. küsimus: Millise Eesti linna maskott on mururoheline ja lilleline Murumoor?
Vastus: Roheluse ja lilledega sobivalt on Murumoor meie kevadpealinna Türi maskott.

8. küsimus: Meil on kolm kevadkuud: märts, aprill, mai. Neist kahe kuu nimi sisaldub meie tavaliste kevadlillede nimedes. Millisel kevadkuul ei ole oma nimega lille? Mis on teiste kevadkuude lillede nimetused?
Vastus: Aprillil ei ole oma nimega lille. Märtsikuul on märtsikelluke ja maikuul maikelluke.

9. küsimus: Käo kukkumist oleme me kõik kuulnud. Kas kukub käo isaslind või emaslind või mõlemad?
Vastus: Kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta emaslinde.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: 2021. aasta loomad on kodurott ja rändrott. Kumb neist saabus Eestisse elama varem ja millal?
Vastus: Varem saabus kodurott - 13. sajandil, rändrott aga alles 18. sajandil.

2. küsimus: See taim on Euroopa varajastes botaanikaraamatutes liigitatud ristikute perekonda, kuid ristik ta ei ole. Lehed püsivad enamasti rohelisena ka talvel lume all. Kui neid sealt välja kaevata, selgub, et olgugi küll vesisema maitsega, kõlbavad nad süüa küll. Suures koguses süüa ei maksa, ei talvel ega suvel, sest pärsib neerude tegevust. Mis taim see on?
Vastus: Selleks taimeks on jänesekapsas.

3. küsimus: Kui suur on Eesti absoluutne õhutemperatuuri maksimum? Kus ja millal see mõõdeti??
Vastus: Kõrgeim mõõdetud temperatuur Eestis on +35,6 C. See registreeriti 11. augustil 1992. a Võrus.

4. küsimus: Mitu protsenti maailma loopealsetest asuvad Eestis?
Vastus: Loopealsetest ehk poollooduslikest kooslustest ehk pärandkooslustest asub Eestis ca 28%. Õigeks lugesime ka 1/3.

5. küsimus: See ka Eestis pesitsev kureliik ei lasku kunagi puu otsa. Kes on see lind?
Vastus: Selleks linnuks on sookurg.

6. küsimus: Kuhu ja kuidas ehitavad jäälinnud endale pesa?
Vastus: Jäälind teeb pesa veekogu äärde kõrgamasse kaldasse uuristatud urgu, mille pikkuseks võib olla kuni 1 meeter. Uru kraabivad linnud ise nokaga, heites lahti kaabitud pinnase jalgadega välja.

7. küsimus: Tegemist on Eestis kasvava konkreetse seeneliigiga, kuigi rahvasuu üldistab seda nimetust paljude seente kohta. Ta on üks tavalisemaid torujalaliste sugukonda kuuluvaid Eesti lehikseeni. Viljakehi, mille pind on limane ja läikiv, võib kohata paiguti massiliselt aprillist novembrini. Mis seen see on?
Vastus: Selleks seeneks on harilik sitaseen.

8. küsimus: Võrumaal asub üks tähelepanuväärne loodusobjekt, mille sarnast teist Eestis ei leidu. Tema "suurt venda" Ameerikas pidasid sealsed põlisrahvad pühaks. Ka selle Võrumaal asuva "väikese venna" juures asuvale tillukesele allikale on omistatud noorendavat ja ravivat toimet. Millisest loodusobjektist on jutt?
Vastus: Tegu on Hinni kanjoniga.

9. küsimus: Selle Eesti jõe kõrgeid liivapaljanditega kaldaid nimetatakse kohapeal müürideks. Rahvasuus on jõe erinevaid osasid nimetatud erinevate nimedega. Mis jõgi see on?
Vastus: Nendele tingimustele vastavad nii Võhandu jõgi kui ka Piusa jõgi, mõlemad lugesime õigeks.

Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis pole, või kui olete pakkunud vastusena variandi, mida peate õigeks, aga mis erineb meie poolt õigeks peetust, siis palun saatke vastav märgukiri koos konkreetse viitega teiepoolsele vastuse allikale aadressile viktor.muuli@gmail.com


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...