Loodusviktoriin

---

Loodusviktoriin toimus taaskord kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm oli seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Selleks kevadeks on viktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju.

Nooremas vanusegrupis osales 182 gruppi, neist tervelt 73 rühma vastasid õigesti kõigile 18 küsimusele. Loosiauhinna õigesti vastanute seast saab Sõmerpalu Põhikool 3 grupp. Parima küsimuse auhinna saab Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 3 küsimuse "Miks hõõruvad toakärbsed sageli jalgadega oma silmi?" eest.

Vanemas vanusegrupis osales 76 gruppi. Küsimused olid ka vastavalt raskemad ning 7 rühma vastasid kõigile küsimustele õigesti. Fortuuna tahtel saab nende seast auhinna Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 6a grupp. Parima küsimuse auhinna saab Gustav Adolfi Gümnaasium grupp küsimuse "Millisest järvest sai alguse Härjapea jõgi?" eest.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini lõppseis: kuni 4. kl. | 5.-9. kl.

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Kuidas hangib siil endale talvel toitu?
Vastus: Siil talvel endale toitu ei hangigi, ta magab. Siil kogub sügisel rasvakihi naha alla ja elab talvel selle kulul.

2. küsimus: Kas lehis on okaspuu või lehtpuu?
Vastus: Kuigi okaste langetamine talveks viitab sarnasusele lehtpuudele, samuti nagu nimigi, on lehis okaspuu, täpsemalt heitlehine okaspuu. Lehis on ka ainus okaspuu, kes langetab okkad.

3. küsimus: Kalendrikevad algas sel aastal pühapäeval, 20. märtsil. Mitu päeva kestab kevad?
Vastus: Kui lugeda esimeseks kevadpäevaks 20. märts (kevade alguspäev) ja viimaseks 21. juuni (suve alguspäev), siis kestab kevad 94 päeva. Kui lugeda esimeseks kevadpäevaks 20. märts (kevade alguspäev) ja viimaseks 20. juuni, siis kestab kevad 93 päeva. Kui lugeda esimeseks kevadpäevaks 21. märts ja viimaseks 21. juuni, siis kestab kevad 93 päeva. Kui aga lugeda esimeseks kevadpäevaks 21. märts ja viimaseks 20. juuni, siis kestab kevad 92 päeva. Õigeks lugesime kõik kolm varianti.

4. küsimus: Kus asub tumepunane neiuvaip? Kas: a) kirikus; b) lossis, c) metsas?
Vastus: Tumepunane neiuvaip on kaunis orhidee. Eesti Orhideekaitse Klubi poolt 2016. aasta orhideeks valitud tumepunane neiuvaip asub loomulikult metsas.

5. küsimus: Miks hõõruvad toakärbsed sageli jalgadega oma silmi?
Vastus: Kärbsed hõõruvad silmi, et neid puhastada. Inimesed näiteks puhastavad silmi silmalaugudega pilgutades, kärbestel aga silmalaud puuduvad.

6. küsimus: Millise Eestis tavalise linnu laul kõlab: "Sitsikleit, sitsikleit"?
Vastus: Nii laulab rasvatihane.

7. küsimus: Kuhu teeb jäälind endale pesa?
Vastus: Ta uuristab oma pesa jõgede, ojade ja suuremate kraavide kallastesse uuristatud käiku.

8. küsimus: Tavaliselt toidavad jahimehed talvel metsloomi. Miks on sellel talvel keelatud metssigade lisasöötmine?
Vastus: Et takistada seakatku levikut, kuna söötmiskohale võivad tulkla nii terved kui nakatunud loomad. Samuti aitab lisasöötmise ärajätmine vähendada sigade sigimisvõimet ning arvukust.

9. küsimus: Missugune neist lilledest ei ole kevadlill: a) nartsiss, b) aster, c) nurmenukk, d) sinilill?
Vastus: Neist lilledest ei ole kevadlill aster, ta õitseb hilissuvel ja sügisel.

10. küsimus: Mis või kes on "Kevadtorm": a) Tormine kevad; b) Raamatu pealkiri; c) Sõjaväeline õppus?
Vastus: Kevadtorm on meie kaitseväe suurim iga-aastane sõjaväeline õppus. Sel aastal toimub see 2–20. maini ja sellest võtab osa enam kui 6 000 osalejat.

11. küsimus: Mis on vereta jaht?
Vastus: Vereta jaht on Eesti vanim loodusfotovõistlus, kus relvaks on fotokaamera ja saagiks looduspildid.

12. küsimus: Mitu meresaart on Eestis kokku loendatud (umbes): a) 1820; b) 2220; c) 2620; d) 3020?
Vastus: Kõlab uskumatult, aga Eestis on kokku loendatud umbes 2220 meresaart.

13. küsimus: Mida saab teha „Siberi metsavahi meetodil“ ja kuidas see käib?
Vastus: Siberi metsavahi meetodil saab kiiresti, lõbusalt ja mitte väga täpselt mõõta puu kõrgust. Selleks tuleb liikuda puust nii kaugele, et seljaga puu poole seistes ja sügavale alla kummardades saaks, pea alaspidi, jalgade vahelt vaadates näha puu latva. Mõõtes sellest kohast kauguse puu tüveni saabki teada puu ligikaudse kõrguse.

14. küsimus: Mitu liitrit vett ühes sekundis ajab Tuhala nõiakaev välja kevadise suurvee ajal: a) 10 liitrit/sekundis; b) 100 liitrit/sekundis; c) 1000 liitrit/sekundis?
Vastus: Kevadise suurvee ajal võib Tuhala nõiakaev välja ajada umbes 100 liitrit vett sekundis.

15. küsimus: Miks peab talvist aialindude lisatoitmist alustama juba enne krõbeda pakase saabumist?
Vastus: Et lind jõuaks harjuda toidukohaga. Siis lind teab, kust on võimalik pakasega süüa saada ja nii on tal suurem ellujäämisvõimalus. Suurte külmadega pole neil jõudu uusi söögikohti otsida.
Sage vastus oli ka see, et lindude toitmist ei tohiks alustada liiga vara (enne rändlindude lahkumist), kuna siis võivad osad linnud üldse mitte ära lennata, vaid jäävad siia talvituma ja võivad hukkuda. Et aga see vastus olekski sobinud küsimusele "Miks ei tohiks lindude toitmist alustada liiga vara?", mitte meie poolt esitatule, siis selle eest punkti ei saanud.

16. küsimus: Millise riigi rahvuslill on üks meie kevadekuulutaja - maikelluke?
Vastus: Maikelluke ehk piibeleht on meie põhjanaabri Soome rahvuslill.

17. küsimus: Millised loomad said endale uued suvilad Narva bastionides, peale Pimeaias tehtud ehitustöid?
Vastus: Narva bastionides Pimeaias said endale uued suvilad nahkhiired, täpsemalt tiigilendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir ja veelendlane.

18. küsimus: Nimeta 2 inimese poolt kodustatud putukaliiki.
Vastus: Nendeks putukateks on mesilane ja siidiuss.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: Millisest järvest sai alguse Härjapea jõgi?
Vastus: Härjapea jõgi oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja suubus merre. Härjapea jõgi suunati juba enne Teist maailmasõda kanalisatsiooni kaudu maa alla.

2. küsimus: Miks meeldib varblasele liivas suplemine?
Vastus: Oma sulestiku puhastamiseks ja sealt parasiitide (nt puugid, kirbud ja täid) eemaldamiseks.

3. küsimus: Missugune imetaja oskab lennata?
Vastus: Käsitiivalised on lendavate imetajate selts. Sellesse seltsi kuuluvad ainsad aktiivselt lennata suutvad imetajad. Eestis elab 12 liiki käsitiivalisi. Kõik nad kuuluvad sugukonda nahkhiirlased. Ehk pisut lihtsustatult öeldes on tegu nahkhiirtega.

4. küsimus: Mis on 2016.a aasta muld?
Vastus: 2016.a aasta mullaks on Eesti Maaülikooli eestvedamisel valitud rabamuld.

5. küsimus: Kuidas saab käopäkk hakkama ilma klorofüllita?
Vastus: Käopäkk on parasiittaim, kes kinnitub puude ja põõsaste juurtele ja imeb nendest endale vajalikud toitained. Parasiittaimed elavad teiste taimede toodetud toidust.

6. küsimus: Põltsamaa linnas on 18 silda. Mitu neist ületavad jõge?
Vastus: Põltsamaa linna läbib Põltsamaa jõgi. Jõe ületamiseks on linnas üks autosild (Suur sild) ning kolm jalakäijate silda: Kirikumäe ehk Parvei sild, Õpetaja ehk Kohtumaja sild ning Saunasild. Ülejäänud sillad viivad kas jõesaartele, mida on linna piires viis, või üle vallikraavi lossi juurde või üle pisikese Papioja (Pardioja) kirikla juures.
Eesti Entsüklopeedia võrguväljaande järgi ületavad jõe aga kolm silda.
Õigeks lugesime mõlemad variandid.

7. küsimus: Kes avastas Saaremaa robirohu? Kes ta ametilt oli?
Vastus: Saaremaa robirohu leidis ja kirjeldas esmakordselt 1933. aastal botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo.

8. küsimus: Miks on kevadel varakult õitseva sinilille lehed pruunide laikudega ja näevad väsinud välja?
Vastus: Need pruunid, väsinud väljanägemisega ja laikudega lehed on vanad, eelmise aasta lehed. Uued lehed ilmuvad sinilillil alles peale õitsemist.

9. küsimus: Mis on Salme muinaslaev ja mitmendast sajandist see pärit on?
Vastus: Salme muinaslaeva on Saaremaal Salme alevikus 2008. aastal leitud muinasaegne klinkerplangutusega laevavraki jäänused. Tegemist on teadaolevalt vanima Eestist leitud laevavrakiga, laev on pärit 8. sajandist.

10. küsimus: Tallinna vanalinnas on pisike kolm­nurkne ala, mis juba 19. sajandi kesk­paigas oli lage plats. Seda kasutati kala­turuna, hiljem ka köögi­vilja- ning lille­turuna. 1893. a lõpetati platsi kasutamine turuna (jäi vaid lillemüük) ja sellest kujundati väike haljas­ala. Praegu kasutatakse seda ala väli­kohviku­alana. Mis alast on jutt?
Vastus: Selleks alaks on Roheline turg, mis on 1893. aastal rajatud park Tallinna kesklinnas, Pika ja Olevimäe tänava vahel. See pisike kolmnurkne ala oli kunagi hoonestatud, kuid juba 19. sajandi keskpaigaks oli siin lage plats, mida kasutati kalaturuna, hiljem, 19. sajandi II poolel ka köögivilja‑ ning lilleturuna. 1893 lõpetati platsi kasutamine turuna (jäi vaid lillemüük) ja sellest kujundati väike haljas­ala. Platsil asuv väike kabel rajati 1909. a Nikolai Heraskovi ja Nikolai Thamme noorema projekti järgi ning sai valmis Vene tsaari Nikolai II võimuletuleku 15. aastapäevaks. Praegu kasutatakse Rohelise turu ala väli­kohviku­alana.

11. küsimus: Milline neist saartest ei ole Harjumaal: Vahekari, Rammu, Prangli või Moori Säär?
Vastus: Läänemaal Hanila vallas asuv Moori Säär on pikk ja peenike roostunud neem Läänemaal Hanila vallas, mis on maapinna kerkimise tagajärjel juba liitunud maismaaga.

12. küsimus: Üks Vooremaal paiknev järv on ainulaadne selle poolest, et paikneb kirde-edelasuunaliselt. Teised Vooremaa järved paiknevad loode-kagusuunaliselt. Mis järvest käib jutt?
Vastus: See järv on Ilmjärv, mis on väike järv Jõgevamaal Palamuse vallas Kaareperest 6 km kagu pool. Ilmjärv on ainus Vooremaal asuvatest järvedest, mis paikneb edela-kirdesuunas. Selle põhjuseks on järve paiknemine vanas edela-kirdesuunalises orundis.

13. küsimus: Nimetage kaks põhjust, miks on hakatud soid taastama.
Vastus: Püütakse parandada ökoloogilist mitmekesisust, sh oluliste kaitsealuste liikide elutingimusi.
Püütakse säilitada looduslikku veerežiimi.
Püütakse vähendada CO2 hulka õhus, sest märgalad on süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse.
Püütakse vähendada suvist tuleohtlikkust.
Püütakse soodustada loodusturismi: soo on ilus koht puhkamiseks.

14. küsimus: Kirjeldage jääpurikate tekkeks vajalikke füüsikalisi tingimusi.
Vastus: Jääpurikate tekkeks on vajalik, et oleks samaegselt nii plusskraadid kui miinuskraadid. Plusskraadid on katusel kas päikese või katuse alt tuleva hoone soojuse toimel, räästa all on aga miinuskraadid. Soojal katusel lumi või jää sulab ja voolab räästani. Et räästa all on miinuskraadid, siis seal jäätub vesi taas ja nii tekivadki räästa alla jääpurikad.

15. küsimus: 2016. a aasta liblikaks on valitud mustlaik-apollo. Miks ei leidu mustlaik-apollot Hiiumaal?
Vastus: Hiiumaal on puudu tema rööviku toidutaimedest. Mustlaik-apollo röövikud on ainutoidulised, süües ainult lõokannuste perekonna taimi. Hiiumaal aga harilik lõokannus ei kasva. Lisaks ei sobi neile ka tuulised alad.
Siiski on Eesti taimede kukeaabitsas (Toomas Kukk, 2004) hariliku lõokannuse levikukaardil märgitud ka Hiiumaal mitu kasvukohta, mistõttu lugesime õigeks ka talle sobivate elupaikade puudumise. Mustlaik-apollot leidub kuivades metsaservades, jõesäärtel, niitudel ja puisniitudel, mida esineb Hiiumaal väga vähe.
Õigeks ei lugenud me vastust, et tema elupaik on peamiselt Kirde- ja Kagu-Eestis.

16. küsimus: Kas ja kuidas saaks paadiga sõita Tondisaarelt Torisse?
Vastus: Saab. Keeruline on, aga saab. Tondisaar asub Võrtsjärves lõunaosas, tuleb sõita Emajõeni, sealt mööda Emajõge Peipsi järve, siis Peipsi järvest mööda Narva jõge Soome lahte, siis mööda Läänemerd Pärnusse ja siis mööda Pärnu jõge Torisse. (2 punkti).
Teisiti paadist välja tulemata ei saa. Aga põhimõtteliselt on Võrtjärvest võimalik piisava vee olemasolul Tänassilma jõge mööda üles Viljandi külje alla. Siis tuleb paati kanda (2,5 km) Viljandi järve, sealt saab edasi Raudna jõge mööda Hallistesse, Navestisse, siis mööda Pärnu jõge saamegi Torile. (1 punkt).

17. küsimus: Millise kahe Eesti linna vapipuu on harilik kuusk?
Vastus: Võru, Jõhvi, Räpina.

18. küsimus: Ühe legendi järgi asub Põlvamaal, Ahja jõe ääres jõevaimu elupaik, kus uppunud neidude hinged peavad nõiatelgedel kuduma allmaailma rahvale riideid ja pesema allikavees kulda. Mis paigast on jutt?
Vastus: Väikeses Taevaskojas asuv Neitsikoobas on see koht, mis ühe legendi järgi on jõevaimu elupaik.

Allikmaterjalid

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...