Harilik näsiniin (Daphne mezereum)

Aprilli teisel poolel ja mai alguses võib segametsades või puisniitudel leida õitsemas üht kummalist põõsastaime, mis meenutab natuke sirelit. Ta okstel on sireliõitele sarnased roosad lõhnavad nelja kroonlehega õied. Kuid erinevalt sirelist ei ole need koondunud kobaratesse, vaid on kas üksikult või mitmekaupa kinnitunud otse oksale. Ka lehed on teise kujuga ja paiknevad kimpudena okste tipus.

Selle taime nimi on näsiniin. Vahel kutsutakse teda ka metssireliks. Näsiniin ei ole küll väga haruldane (levinud hajusalt kogu Eestis), kuid teda ohustavad metsaraie ja noppimine. Metsaraie hävitab sobivaid kasvukohti ja kevadine imeilus õitsev näsiniin ahvatleb möödakäijaid end noppima. Siiski tuleb selle taimega olla ettevaatlik, sest ta on väga-väga mürgine. Mürgised on nii varred, lehed, õied ja mahl, kui ka suve teisel poolel valmivad ilusad punased viljad, mis sarnanevad sõstramarjadega. Mitte mingil juhul ei tohi neid marju süüa ega kevadel kauneid, kuid sitkeid õitekoormas oksi hammastega läbi närida! See võib põhjustada väga raskeid mürgistusi, mis sageli lõpevad surmaga. Ka näsiniine koore puudutamisest võib saada nahale lööbe ja õite nuusutamisest peavalu. Seepärast on targem neid taimi üldse mitte noppida, vaid teda imetledes mõelda ka teiste haruldaste ja looduskaitse aluste taimede ja loomade peale.

Mürgisuse tõttu ei söö näsiniint ka rohusööjad loomad. Mürk on taimele üks tõhusamaid kaitsevahendeid.

Lisainfo: Eesti taimed, Loodusemehe pildipank