"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2015" osaleb 7372 õpilast ja 443 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Facebook Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Loodusviktoriin


Kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass - toimunud loodusviktoriin on selleks kevadeks läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju.

Nooremas vanusegrupis oli seekord 50 rühma, kes vastasid õigesti kõigile 18 küsimusele. Loosi tahtel saavad auhinna Jakob Westholmi Gümnaasium 4a, Kuuste Kool 4 ja Rakvere Eragümnaasium 2. Parima küsimuse auhinna saab Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool küsimuse "Lasteraamatutes võib kohata pilte, kus toonekurg oma poegadele toiduks noka vahel konna kannab. Mis on sellel pildil valesti?" eest.

Vanemas vanuserühmas vastasid kõigile küsimustele õigesti 18 rühma, auhinna saavad Metsküla Algkool 4-6, Sinimäe Põhikool 7 ja Tudulinna Põhikool 5-7. Parima küsimuse auhinna saab Kilingi-Nõmme Gümnaasium 5b küsimuse "Kalad, kes elavad soolases vees (11-12 promilli) joovad vett, kuid mageveekalad mitte. Miks peavad merekalad vett jooma?" eest.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini lõppseis: kuni 4. kl. | 5.-9. kl.

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Eesti rahvuslill on rukkilill. Mis on aga meie naabrite soomlaste rahvuslill?
Vastus: Soome rahvuslill on maikelluke ehk piibeleht.

2. küsimus: Milleks kasutavad Orissaare kooli õpilased Euroopa aasta puud 2015?
Vastus: Et Euroopa aasta puu - tamm - asub keset jalgpalliväljakut, kasutatakse teda jalgpallis söötude andmiseks. Lisaks annab puu varju päikese ja ka vihma eest.

3. küsimus: Miks on kärbsenäpil väike ja terav ning varblasel suur ja jäme nokk?
Vastus: Erinevus tuleb nende toidulauast. Kärbsenäpid söövad putukaid oma peenikese nokaga puu okstelt, koorelt, õhust, isegi maapinnalt. Varblased söövad seemneid ja pungasid, mis kõva kestaga ja nõuavad tugevamat nokalööki, et seda purustada. Vaid pesitsemise ajal söövad nad putukaid.

4. küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks?
Vastus: Ämblikel on kaheksa jalga, kingi läheks vaja seega neli paari.

5. küsimus: Mida nimetati vanasti "urvaplaastri panemiseks"?
Vastus: "Urvaplaastri panemine" on sama tähendusega kui "triibuliste pükste saamine" ja see tähendab vitsa saamist.

6. küsimus: Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on ühepikkused. Milliste päevadega on tegemist?
Vastus: Nendeks päevadeks on kevadine ja sügisene pööripäev. Kevadisel pööripäeval algab ametlikult kevad ja pärast seda on päev pikem kui öö, sügisesel pööripäeval algab ametlikult sügis ja pärast seda on öö pikem kui päev. Sel aastal oli kevadine pööripäev 21. märtsil, sügisene pööripäev on 23. septembril.

7. küsimus: Eestis on mitmeid pealinnu. Näiteks Tallinn on pärispealinn, Otepää talvepealinn, Pärnu suvepealinn. Milline linn on aga Eesti metsapealinn?
Vastus: Metsapealinnu on määratud alates 2004. aastast. 2013. aastal valiti 10. metsapealinnaks Elva. Peale seda pole metsapealinnu enam valitud. Siit võib järeldada, et Elva kannab metsapealinna tiitlit tänaseni. Teine lähenemisvõimalus on, et kuna metsapealinn valiti üheks aastaks, siis aastal 2015 ei olegi Eestil metsapealinna. Õigeks lugesime mõlemad variandid.

8. küsimus: Eesti on üsna rikas maavarade poolest. Millist maavara leidub Käina lahes Hiiumaal?
Vastus: Hiiumaal Käina lahes leiduv tähtsaim maavara on ravimuda.

9. küsimus: Piraadid on läbi aegade peitnud oma röövitud saaki ja varandust. Ka Suuremõisa parun peitis Hiiumaal Näkimadalatel hukkunud laevadelt röövitud vara kindlasse kohta. Kuhu?
Vastus: Suuremõisa lossil oli kahekordne lagi, kuhu parun olevat Näkimadalatel hukkunud laevadelt röövitud vara peitnud.

10. küsimus: Kuidas võib inimene saada marutaudi põhjustava viiruse?
Vastus: Inimene võib marutaudi põhustava viiruse saada saada reeglina nakatanud looma hammustuse tagajärjel. Harvem võib marutaudi saada nakatanud looma sülje satumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.

11. küsimus: Milline Eestis elutsevatest madudest võib kasvada pikemaks, kas nastik või rästik?
Vastus: Pikemaks kasvab nastik, kes võib Eestis kasvada kuni 150 cm pikkuseks, rästik aga kuni 80 cm pikkuseks.

12. küsimus: Kes on see loom, kelle kasukas on muistendi järgi tükike Kalevipoja kasukast?
Vastus: See loom on siil, kes tänuks hea nõuande eest sai Kalevipojalt kehakatteks tükikese vammusest.

13. küsimus: Milline hülgeliik on Läänemeres kõige enam levinud?
Vastus: Levinuim on hallhüljes, keda on loendatatud kuni 30000 isendit.

14. küsimus: Lasteraamatutes võib kohata pilte, kus toonekurg oma poegadele toiduks noka vahel konna kannab. Mis on sellel pildil valesti?
Vastus: Toonekurg neelab konna alla ja toob selle seedetraktis poegadele. Pesas oksendab lind poolseeditud konna poegadele toiduks. Noka vahel kannab toonekurg ainult pesamaterjali.

15. küsimus: Milline meie kevadekuulutajatest kasvab isegi asfaldi aukudes ja kannab rahvakeelseid nimesid: "Lehmalill", "Piimalill", "Õhune lill"?
Vastus: See on võilill.

16. küsimus: Eestit nimetatakse tuhande järve maaks. Aga umbes mitu saart ja laidu on Eesti vetes?
Vastus: Eesti vettes on umbes 1500 saart ja laidu, täpsemate arvudena on ära toodud nii 1520 kui ka 1521.

17. küsimus: Mitu kilogrammi kahjurputukaid hävitab üks keskmise suurusega kuklasepesa suve jooksul?
Vastus: Erinevatel andmetel 10-80 kg.

18. küsimus: Põlvalane küsib murdes: "Kas om viil ilmah ilosambat paika!" Mida see lause eesti keeles tähendab?
Vastus: Eesti keeles kõlaks see lause: "Kas on veel ilmas ilusamat (kaunimat) paika (kohta)!"

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: Miks on Lepapuu nimi just LEPApuu ja lepatriinu nimi LEPAtriinu?
Vastus: Lepp tähendas vanal ajal verd ja kuna lepapuu nagu veritseks kui sellele liiga teha, siis on selle nimi lepapuu (verepuu). Ja lepatriinu on punane, seega ongi lepatriinu (veretriinu).

2. küsimus: Kalad, kes elavad soolases vees (11-12 promilli) joovad vett, kuid magaveekalad mitte. Miks peavad merekalad vett jooma?
Vastus: Merekalad elavad vees, mis on soolasem kui kala ise. Osmoosi teel liigub vesi lahjemast lahusest (kala sisemus) kangemasse lahusesse (merevesi) peamiselt lõpuste kaudu kalast pidevalt välja. Kui merekala ei kompenseeriks seda veekadu pideva merevee joomisega, siis ta kuivaks kokku.

3. küsimus: Kes on 136 kilo kaalunud kuulus Muhu Maria?
Vastus: Muhu Maria oli Läänemerest 1996. a püütud atlandi tuur.

4. küsimus: Millist neist lindudest ei ole olemas: madukotkas, sookotkas, habekakk, raudkull?
Vastus: Loetletud lindudest ei ole olemas sookotkast.

5. küsimus: Millisele vallale kuulub suurem osa Hiiumaa väikesaartest?
Vastus: Suurem osa Hiiumaa väikesaartest kuulub Pühalepa vallale.

6. küsimus: Mida on kujutatud allpool viidatud fotol? Kuidas on see tekkinud? http://f.pmo.ee/f/2015/03/12/3861637t100h0238.jpg
Vastus: Pildil on jääst pallid läbimõõduga 5-10 cm. Madalas vees moodustuvad jääkristallid, mida lainetus hakkab edasi-tagasi rullima ning kui vesi jäätub, koguneb jääkristalli ümber järjest rohkem jääd. Merevees rullumine annab nendele jäätükkidele ümara kuju. Nii ongi tekkinud need kummalised munad. Foto on tehtud sel aastal Tallinnas Stroomi rannas. Teine seletus on, et lume tükkide külma vette (veetemperatuur alla 0 kraadi) sattudes ja lainete käes rulludes tekib lumepallidele jääkiht.

7. küsimus: Puhtulaiul on püstitatud väidetavalt maailma vanim ausammas ühele Saksa luuletajale. Kellele ja mis aastal püstitati see ausammas?
Vastus: Ausammas saksa poeedile, filosoofile, ajaloolasele ja dramaturgile Friedrich von Schillerile püstitati Puhtulaiule 1813. aastal.

8. küsimus: Mis on selle Ida-Virumaa koha nimi, kuhu ühe legendi järgi olevat maetud Kalevipoeg?
Vastus: Illuka vald, Kivinõmme küla. Kõige sagedamini mainitakse Kuremäe ümbrust, kuhu tamme alla maeti Kalevipoja jalad ja Kivinõmme metsa, kuhu maeti tema keha.

9. küsimus: 1939. a. teatas Axel Sinimets: "Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu.“ Missugusest puu kohta nii räägiti?
Vastus: Nii räägiti Tamme-Lauri tamme kohta, mis kasvab Urvaste vallas Võrumaal.

10. küsimus: Küsitava küla elanikud olid 16. sajandil põhiliselt vene rahvusest ja tegelesid kitsekasvatusega, mistõttu oli küla toonane nimetus "K???". Mis on selle küla praegune eestipärane nimetus?
Vastus: See Tartumaal asuv küla on Koosa. 16. sajandil oli küla nimi 'Koza', mis tähendab vene keeles kitse.

11. küsimus: Millises Eesti järves asuvad Sõsarsaared ja Lepasaared?
Vastus: Need saared asuvad Pühajärves, Valgamaal.

12. küsimus: Kuidas on saanud oma nime Kilingi-Nõmme linn ja selles linnas igal suvel toimuv muusikafestival?
Vastus: Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 16. sajandil rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 18. sajandil rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Igasuvine ilusa muusika festival kannab ka nime Schilling.

13. küsimus: Millise taimerühma festivali peetakse Saaremaal?
Vastus: Saaremaal peetakse Orhideefestivali. Sel aastal siis juba kolmandat korda.

14. küsimus: Kohtla-Järve külje all muudeti keskkonnasõbralikumaks ja ohutumaks poolkoksimägi. Milliste kihtidega see mägi kaeti, et see oleks kevadiselt roheline?
Vastus: Neid kihte sai päris palju. Kõigepealt bentoniitkate, mis sademeveel mäkke imbuda ei lase, seejärel drenaažikiht, mis sadanud vee mööda mäekülge alla juhib, ning viimasena eri paksusega kiht värsket poolkoksi. See omakorda kaeti hüdrokülvi ehk vanapaberimuruga. Mõnele poole istutati ka puid.

15. küsimus: Läänemeres, ka Eesti ranniku lähedal, tekib saari ja laide juurde. Kuidas need sünnivad?
Vastus: Jääajal vajutasid liustikud maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitmesaja meetri sügavusele. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub veel praegugi. Enamjaolt on Eesti meresaared tekkinud jääajajärgse maapinna kerkimise protsessi tulemusena aastatuhandete jooksul. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde ka uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud.

16. küsimus: Mis on valesti lauses: "Uss nõelab keelega?"
Vastus: Ussid ei nõela, ussid on selgrootud ja neil puuduvad nii keel kui hambad (nt vihmauss). Maod on need, kellel on mürgihambad ja nad on võimelised hammustama (salvama). Selle lausega mõeldaksegi tegelikult mao hammustamist. Keel on madudel meeleelund, millega nad kombivad ja tunnevad lõhnu, aga kindlasti mitte ei nõela ega hammusta.

17. küsimus: Reasta kalad - haug, ahven, luts ja lõhe - kudemise järjekorras, alustades kõige külmemal ajal kudevast kalast. Arvesta aastaajalist järjekorda!
Vastus: Kalade kudemisjärjestus oleks järgmine: luts (jaanuar-veebruar), haug (aprill-mai), ahven (mai-juuni), lõhe (oktoober-november).

18. küsimus: Paljud taimenimed sisaldavad kas loomade või teiste taimede nime. Mis looma või taime nime sisaldavaid taimi on kõige rohkem Eesti taimemäärajas ning kui palju neid on?
Vastus: Tegemist oli meie poolt ebaõnnestunult sõnastatud küsimusega, millele sai vastata erinevalt, kuna mõistet "eri nimed" saab tõlgendada erinevalt ja eri allikad annavad erinevaid vastuseid. Kõik vaevanäinud olid maksimumpunkte väärt.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...