Metsvint (Fringilla coelebs)

Metsvindid saabuvad tavaliselt aprillis ning sageli suurte parvedena. Esialgu saabuvad isaslinnud, emaste naasmine nädal-paar hiljem ei toimu enam nii lärmakalt ja silmatorkavalt. Muuseas, pole ka väga haruldane kui metsvindid meil soojematel talvedel vähesearvuliselt asulais talvituvad. Metsvintide hulgast esimeste rändelt saabujate ehk õigete kevadekuulutajate äratundmisel aitab nende käitumise jälgimine. Talvitujad naljalt ei laula, enne kui rändajad kohale saabunud. Niisiis metsvindi saabumise kuupäevaks on esimese laulva linnu kuulmine-nägemine.

Metsvint on varblasesuurune lind toeka koonilise noka ja kõlava lauluga. Isaslinnud on roosaka rinna, sinihalli pealae, rohelise selja ning musta-valgekirjute saba ja tiibadega; emaslinnud on üleni rohekashallid ja üldse tagasihoidliku olemisega.

Isased metsvindid alustavad laulmist peaaegu kohe saabumise järel. Laul on väga vali ja koosneb rütmikatest kindlas järjekorras kõlavatest silpidest. Vanarahvas tõlgendas metsvindi laulu kui "Siit-siit-siit metsast ei saa sa võtta mitte üks pirrutikkk!" Ja umbes niimoodi see laul kõlab ka. Tõsi, aegade jooksul on metsvindi laul vist natuke lihtsamaks muutunud ning nii pikka lauluversiooni on harvemini kuulda. Nüüd kostab sagedamini "Siit-siit metsast mitte üks pirrrd!".

Metsvint elab peaaegu igasugustes puistutes nii maal kui linnas. Tema pesitsusterritooriumid on ühed väikseimad meie laululindude seas. Seega mahub metsvinte samasse metsa palju rohkem kui näiteks punarindasid või laulurästaid. Ja seepärast ongi metsvindi laul metsas üks sagedamini kuuldavaid helisid kevadel.

Lisainfo: Eesti selgroogsed, Kõrv loodusesse, Kõrv loodusesse 2, MP3