"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2010" osaleb 7097 õpilast ja 440 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Viktoriin

Loodusviktoriin

Loodusviktoriin toimub kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass.

Viktoriin on selleks kevadeks läbi ning parimad välja selgitatud. Mõlema vanuserühma viktoriini võitjatele ja parimate küsimuste esitajatele on auhinnad.

Nooremas vanuserühmas, kuni 4. klassini vastasid kõik küsimused õigesti 17 rühma, neist valis fortuuna välja kolm, kellele saadame auhinnaraamatud: Ferdinand von Wrangelli nim. Roela Põhikool, Kõmsi Lasteaed-Algkool ja Tartu Hiie Kool.

Vanemas vanuserühmas, 5-9. klassini ei eksinud kordagi 7 rühma: neist loosi tahtel saadame auhinnaraamatud Elva Gümnaasium 6C, Risti Põhikool 5-9 ja Tõrva Gümnaasiumi lastele.

Lõplik punktiarvestus
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Auhinnad panime välja ka parimate viktoriiniküsimuste küsijatele. Enim meeldis meile nooremas vanuserühmas Rakvere Linna Algkooli lustakas küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks? Vanemas vanuserühmas pidasime parimaks Vastse-Kuuste Kool 6 küsimust: Ühes Eesti maakonnas asub kuningriik, kus elanikke on rohkem kui on Hiinas ja Indias inimesi kokku. Mis on selle kuningriigi nimi, kus see asub ja kes seal elavad?

Tublimate seast loosi tahtel väljavalitutele ning parimate küsimuste esitajatele saadame auhinnaraamatud kooli.

Aitäh osalemast ja head suveootust!

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Meie metsades elab huvitav imetaja, keda päeva ajal eriti ei kohta, küll aga võib tema tegevusjälgi ja pesapaiku leida kevadel ja suvel. Vähe on tuntud ka tema rahvapärane nimetus - melesk. Kes on see imetaja?
Vastus: See on mäger.

2. küsimus: Kes on õgijad ja mille poolest nad on tähtsad 2010. aastal?
Vastus: Õgijad on linnud. Punaselg- ja hallõgija valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta lindudeks 2010.

3. küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks?
Vastus: See oli väikese nipiga küsimus. Ämblikel on 8 jalga ja seega vajaksid nad 4 paari kingi.

4. küsimus: Lääne-Virumaal Sagadi mõisa pargis saab näha ja katsuda ühte Eestimaa rekordit. Millist ja kui suur see rekord on?
Vastus: Sagadi mõisa pargis asub Eesti kõrgeim tamm, mille kõrguseks on 32,6 meetrit; Eesti vanim sanglepp, mille vanus on ca 160 aastat.

5. küsimus: Muistetel eestlastel oli au sees rahvakalender. Millist rahvakalendri tähtpäeva iseloomustavad järgmised ütlused: karu keerab end käpuli; putukatel ja ussidel tuleb elu sisse; siga hakkab end ise toitma? Kirjuta tähtpäeva nimetus ja kuupäev.
Vastus: Käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev), ka ussiliikumise päev - 17. märts.

6. küsimus: Meie rahvuslinnu suitsupääsukese kuju vaatas enne euro kasutuselevõttu vastu ühe riigi rahalt. Missuguse riigi?
Vastus: Sloveenia.

7. küsimus: Vanasti kasutati nõiavitsa, et ära arvata maa-alused veesooned. Millisest puust lõigati vitsad?
Vastus: Valdavalt pajust, õigeks lugesime ka sarapuu ja pihlaka.

8. küsimus: Mõnes koolis kasvatatakse loodusklassis pisinärilisi, mõnel koolil on oma peenramaa. Ühes Eestimaa koolis kasvatatakse mesilasi. Millises?
Vastus: mesilasi kasvatatakse Kurtna koolis, õigeks lugesime ka Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli.

9. küsimus: Kui Eestis tervikuna on umbes pool maast kaetud metsaga, siis meie kõige enam metsastatum maakond on metsa ja põõsastikuga kaetud umbes 70% ulatuses. Nimeta see maakond!
Vastus: Hiiumaa.

10. küsimus: Inimese ja paljude suuremate loomade maitsmiselundid asuvad tavaliselt nende suus. Kus asuvad toakärbse maitsmiselundid?
Vastus: Kärbsed tunnevad maitset nende jalgadel olevate karvakeste abil.

11. küsimus: Paljud imetajad magavad talveund. Aga on kalu, ka Eestis elavaid, kes magavad suve- ehk kuumaund? Nimeta neist vähemalt üks.
Vastus: Sellisteks kaladeks on nt luts ja linask.

12. küsimus: Kui suured on muti kõrvalestad?
Vastus: Mutil puuduvad kõrvalestad.

13. küsimus: Kes või mis on tulupoiss?
Vastus: Tulupoiss on hooaja esimene viljapeotäis, mida peremees oma käega lõikas. Seda koheldi erilise austusega ja mis pidi andma oma õnnistuse kogu lõikusele. Ta oli nagu talisman, mis pidi kindlustama, et saak kadudeta salve saaks ja seda kevadeni jaguks. Ka

14. küsimus: Missugused alljärgnevad lemmikloomad on lastel? ARMI GEIS AGO APPI VIIRA LIHI RINALDA INKA?
Vastus: Merisiga, papagoi, liivahiir, kanaarilind. Õigeks lugesime vastuse, kui vähemalt kolm õiget lemmiklooma oli kirjas.

15. küsimus: Kui palju silmi on mesilasel?
Vastus: Mesilasel on 5 silma, milles 2 on liitsilmad ja 3 lihtsilmad.

16. küsimus: Suur osa sipelgapesast asub tavaliselt maa all. Kuppel, mida näeme, on ainult pesa katus. Maa all on aga külm ja pealt tulev päikesesoojus ise allapoole ei liigu. Kuidas sipelgad oma pesa alumist osa kütavad?
Vastus: Sipelgad soojendavad end pesa peal päikese käes ja kannavad oma kehaga soojuse pessa. Nad soojendavad pesa oma keha soojusega. Õigeks lugesime ka vastuse, et sipelgapesa materjal kõduneb ja sel ajal läheb pesa alumine pool soojaks.

17. küsimus: Nii mõnigi Eestis pesitseva linnu hääl kõlab üle teiste lindude hääle. Missugusel linnul on aga maailma kõige valjem hääl?
Vastus: Eri allikad annavad erinevad tulemused: nii on mainitud maluku kakaduud, sini-paabulindu, kakkpapagoid, kakapod jt.

18. küsimus: Mille poolest on eriline Kuusalu lähedal kasvav Tülivere tamm ja millise uskumuse järgi on saanud puu oma nime?
Vastus: Puu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus, kuhu sisse mahub püsti seisma kaks täiskasvanud inimest. Uskumuse järgi olevat tamm abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Ööseks saadetud tülli läinud paar puu õõnsusse ja hommikuks oli tüli möödas.

19. küsimus: Ikka räägitakse virvatuledest soos. Mis need on ja kuidas tekivad?
Vastus:: Virvatuled ehk sootuled on mudase veekogu kohal suhteliselt harva tekkida võivad valgusallikad, mille tekkimisel on mitmeid selgitusi. Üheks enamlevinuks on orgaanilise aine lagunemisel tekkiva soogaasi iseeneselik süttimine kokkupuutel õhuga.

20. küsimus: Kes on see poolveelise eluviisiga väikekiskja, kes elutseb Eestis ainult Hiiumaal?
Vastus:: Euroopa naarits.

21. küsimus: Alates 1996. aastast on Eestis valitud Aasta puud. Üks Aasta puuks valituist on aga tegalikult põõsas. Mis põõsaga on tegu?
Vastus:: Sarapuu, õigeks lugesime ka kadaka.

22. küsimus: Koera põhiliseks meeleks on haistmine. Mis on aga kassi peamine meel?
Vastus: Kuulmine. Õigeks lugesime ka nägemise.

23. küsimus: Nimeta 3 imetajat, kellele Eestis võib jahti pidada, kuid kes Euroopa Liidus kuuluvad ranget kaitset vajavate liikide hulka.
Vastus: Hunt, ilves, kobras ja pruunkaru. Kahe õige liigi eest sai ühe punkti.

24. küsimus: Millist "saabast" ei saa Setomaal jalga panna?
Vastus: Saatse saabast, mis on saapakujuline maatükk Värska külje all.

25. küsimus: Winnebago-indiaanlaste pärimuste hulgast leiame loo, kuidas kilpkonn, ronk ja karu ei saanud maailma üle valvamisega hakkama ning Maailma Looja andis selle ülesande ühele olendile, keda ka Eestist leida võib. Ta tegi oma tööd hästi ja Maailma Looja andis talle paremaks nägemiseks 6 silma juurde. Sellest ajast peale on tal 8 silma. Kellest käib jutt?
Vastus: Ämblikust.

5-9. klass

1. küsimus: Kes või mis on bergamott?
Vastus: 1) Bergamott ehk bergamott-sidrun on bergamotipuu väike hapu kuldkollase koorega tsitrusvili. 2) Pirnipuu sort.

2. küsimus: Taliuinakus karul langeb kehatemperatuur kõigest 5 kraadi allapoole normaalset, jäädes pidama umbes 32–33 kraadi juurde. Karu ärkab taliuinakust mõne sekundiga. Seega ei vaju meie karu talveunne nagu näiteks nahkhiired seda teevad. Nende kehatemperatuur on talveune ajal ~5 kraadi. Nimetage kaks põhjust, miks karud ei saa endale talveund lubada?
Vastus: 1) Talveunest ärkamine ehk siis keha soojaks kütmine nõuaks palju energiat, mida kevadeks nälginud karul enam kuskilt võtta poleks. 2) Ärkamine võtaks ka väga kaua - vähemalt mitu tundi - kaua aega. Magav ja kaitsetu karu oleks kõigile näljastele lihasöödikutele kerge saak. 3) Poegade pärast. Karu poegib talvel ning poegade imetamine ja soojas hoidmine nõuab energiat.

3. küsimus: Paldiski Gümnaasiumi noorte pärimusmuusikute ansambel on saanud oma nime Pakri neemel pesitseva haruldase haudelinnu järgi. Mis on selle ansambli nimi?
Vastus: Krüüsel.

4. küsimus: Mine, mine, lumekene, kao kiiresti. Tule, tule, suvekene, tule rutusti! Kes on nende luuleridade autor ja kus asub tema nime kandev muuseum?
Vastus: Autor on Juhan Liiv ja temanimeline muuseum asub Tartumaal, Alatskivi vallas.

5. küsimus: Rahvasuu kipub loomanimedega liialdama, nii pole näiteks tuhandet jalga tegelikult ühelgi tuhatjalgsel. Maailmarekord kuulub liigile nimega Illacme plenipes, kellel on loetud 375 jalapaari, seega kokku 750 jalga. Kui suur on aga Eesti tuhatjalgsete liikide suurim jalapaaride arv?
Vastus: Kuni 110 jalapaari.

6. küsimus: Hiiumaal tegid seda tööd tavaliselt lapsed, kasutades selleks 10-20 cm pikkust uid. Mis tööst on jutt?
Vastus: Ui ehk võrgunõel oli kasutusel kalavõrkude ja vööde kudumisel.

7. küsimus: Selle Eesti kooli ja valla nimi on tuletatud rabamuraka rahvapärasest nimetusest. Millise kooliga on tegu?
Vastus:Selliseid koole on Eestis vähemalt kolm: Illuka Põhikool, Kaarma Põhikool ja Kabala Põhikool.

8. küsimus: Millise kahepaikse kaitseks on alates 2004. aastast Kagu-Eestis taastatud ligikaudu 80 ja kaevatud juurde üle 100 uue tiigi?
Vastus: Harivesiliku kaitseks.

9. küsimus: Eestis kasvab üks huvitav rohttaim, kellel pole üldse klorofülli ja seega puudub tal ka taimedele omane roheline värv. Eelistab ta kasvada pimedates ja tihedates kuusikutes, vahel võib leida ka männikutest. Mis taimega on tegu?
Vastus: Selliseid taimi on Eestis mitu, vastustes toodi välja seenlill, lehitu pisikäpp, käopäkk, kõdu-koralljuur.

10. küsimus: Mitmel pool üle Eesti on Kalevipoeg jätnud jälgi oma tegevusest. Kus asub aga väidetavasti Kalevipoja haud (piirkond ja vald)?
Vastus: Väidetavsti asub Kalevipoja haud Kivinõmme metsas Kurmäe lähedal, Illuka vallas Ida-Virumaal.

11. küsimus: Rahvas räägib, et paljud tammepuud, mis metsas kasvavad, on ühe ka meil Eestis elava linnu soovimatud "lapsed". Ta on kuni 34 cm pikk ja tema levikalad on Euroopa, Aasia ning Kaug-Ida. Sel linnul on roosakaspruun keha, must saba ja tema mõlemal tiival on silmatorkav helesinine laik. Millisest linnust on jutt?
Vastus: Selleks linnuks on pasknäär.

12. küsimus: Nimeta Eesti suurim maastikukaitseala.
Vastus: Eesti suurim maastikukaitseala on Otepää looduspark pindalaga ca 225 km2.

13. küsimus: Nimetage Eestis elutsev kalaliik, kes paljuneb vaid korra elus.
Vastus: Angerjas. Kuigi tavaliselt sureb ka lõhe pärast kudemist, võib ta siiski kudeda ka mitu korda. Lugesime ka selle vastuse õigeks. Õigeks lugesime ka jõesilmu, kes küll süstemaatiliselt ei kuulu kalade, vaid sõõrsuude hulka.

14. küsimus: Eesti ühe puuliigi jämedaima esindaja ümbermõõt on 459 cm ja ta kasvab Jõgevamaal. Mis puu?
Vastus: Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd.

15. küsimus: Kui leedu keelest tõlkida otse, siis on selle kuu nimi KÄOKUU, Horvaatia keelest tõlgituna tähendab KONTPUUKUUD. Mis kuu ja mis on selle kuu eesti rahvapärane nimetus?
Vastus: Maikuu ehk lehekuu.

16. küsimus: Eesti meteoriidikraatritest suurim avastati alles 1998. aastal ja ta on osutunud ka meie kõige vanemaks meteoriidikraatriks. Millisest meteoriidikraatrist on jutt ja kus ta asub?
Vastus: Eesti suurim (läbimõõt ca 7-8 km) ja vanim (vanus ca 500 miljonit aastat) meteoriidikraater asub Osmussaare lähedal merepõhjas ja kannab nime Neugrundi meteoriidikraater.

17. küsimus: Ühes Eesti maakonnas asub kuningriik, kus elanikke on rohkem kui on Hiinas ja Indias inimesi kokku. Mis on selle kuningriigi nimi, kus see asub ja kes seal elavad?
Vastus: Akste-Kiidjärve sipelgariigis Põlvamaal Kiidjärve ligidal elavad laanekuklased. Poolõigeks lugesime ka Kassisaba Kuklaste Kuningriigi Albu vallas Järvamaal, aga seal ei ela nii palju isendeid.

18. küsimus: Kes on enimrõngastatud lind Kabli linnujaamas?
Vastus: Pöialpoiss, aastatel 1969-2009 on seal rõngastatud 157280 pöialpoisi isendit.

19. küsimus: Selle Eestis üliharuldase I kategooria looduskaitse all oleva taime üks kasvukoht on Päidla Suurjärves. Taime nimi sisaldab pahatahtliku mütoloogilise veeolendi nime. Mis taimega on tegemist?
Vastus:: Nõtke näkirohi.

20. küsimus: Talve elavad loomad üle erinevalt. Putukarahvas talvitub kes kuidas. Mõni liik munadena, mõni rööviku või vastsena, mõni valmikuna. Mille järgi konkreetne liik on valinud, kellena talv üle elada, teadlased ei tea. Küsimus: Kuidas suudavad putukad elada madalad temperatuurid üle lõhki jäätumata?
Vastus:: Talvituva putuka kudedes väheneb märgatavalt veesisaldus, kehasse jääv vesi paigutatakse hajutatult, et vältida jääkristallide teket. Tõuseb ka osmootset rõhku suurendav ainete, sh glütseriini sisaldus, mis takistab jääkristallide teket ja alandab lahuse külmumistemperatuuri.

21. küsimus: Kuigi putuka võib surmata vihmapiisk, ei saa ta komistades või kukkudes vähimatki viga. Miks?
Vastus:: Putuka mass on sedavõrd väike ning järsust pidurdumisest tekkivad jõud seetõttu üliväikesed, samuti kaitseb tugev elastne kitiinkest keha väljastpoolt kõikide mõjutuste eest. Vihmapiisa mass võib aga olla putuka massist palju suurem ja seega hoopis suurema mõjuga.

22. küsimus: Miks on kevadlilledel enamasti valged, kollased või sinised õied?
Vastus: See on seotud putuktolmlemisega, et putukad neid märkaksid. Õisi tolmendavad putukad näevad värve teistmoodi kui inimene, tajudes valget, kollast ja sinist värvi, samas ei näe nad näiteks erepunast ja rohelist.

23. küsimus: Mis loomaga on tegemist? Ta on jõehobu kauge sugulane, tema tiinus kestab 115 päeva ning tema poja kujutis on käibel seoses millegi kogumisega.
Vastus: Siga.

24. küsimus: 2008. a sügisel leiti Eestis kaevetööde käigus muistne asulakoht. Selle vanuseks arvatakse vähemalt 2000 aastat. Tegu on Lõuna-Eesti varaseima seni teada oleva asulaga, mis püsis ~1500 aastat. Mis on muinasasula nimi ning kus see asub?
Vastus: Alt-Laari asula Konguta vallas Tartumaal.

25. küsimus: Miks väikest koerliblikat ja lapsuliblikat võib leida kevadel varakult, aga enamus teisi liblikaid ilmub välja märksa hiljem?
Vastus: Sest nad talvituvad valmikuna, ent enamus liblikaid elab talve üle nukustaadiumis.

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.

Online viktoriini lahendama...