Projektis "Tere, Kevad! 2009" osaleb 6062 õpilast ja 365 rühma.


"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Kevadjoonistus:

"Sinililled"
Küllo
Tallinna Ristiku Põhikool 1.a
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Foorum

Postituse lisamiseks logige sisse.



Küsimus

Margit Pärn (Veskitammi Lasteaed), 29. mai 20:46
Tere korraldajad!

Mul on jäänud arusaamatuks loodushäälte plaadi kohta. Millalgi justkui saabus meil, et plaat on tulemas. Kas olen millestki valesti arusaanud või tuleb see koos kleebistega?

Ilusat ja päikeselist aega Teile

Margit

Janika (Korraldajad), 29. mai 23:42
Tere!

Mul on väga kahju, et te pole kevadekuulutajate plaati õigel ajal kätte saanud. Plaadid saatsime laiali juba märtsikuu viimasel päeval. Ilmselt on teie plaat postis kaduma läinud.
Panen homme teile uue plaadi posti ja palun andke meile teada, kui olete selle kätte saanud. Kirjutada võib ikka aadressil kevad.org@irc.ee

Suviseid looduselamusi soovides,
Janika

Vastamiseks logige sisse.



Kevad läbi - suvi käes!

Viktor Muuli (Korraldajad), 28. mai 12:52
Head kevadeotsijad ja -leidjad,

Kooliaasta hakkab läbi saama, lõppema hakkavad selleks aastaks ka meie kevadeotsingud. Lõppenud on meie, nende seast viimasena ka fotokonkurss. Loodusvaatlusi saate sisestada veel mõnda aega sisetada. Olite kõik väga tublid ja on südamest kahju, et te kõik Soomaal toimuvasse suvelaagrisse kõik ära ei mahu.

Tahame tänada Teid kõiki uudishimu eest, mis loodetavasti ei piirdunud ainult ettenähtud kevadekuulutajate otsimise ja õppimisega. Loodame, et möödunud kevad oli Teile sama põnev ja avastustest tulvil nagu meilegi, ning te õppisite nägema ja kuulma paljut, mida enne ei osanud tähelegi panna. Te kõik, kes te meiega lõpuni vastu olete pidanud, olete väga tublid olnud ning me loodame väga, et kohtume teiega juba järgmisel kevadel!

Püüdke looduses ikka aastaringselt lahtiste silmade ja kõrvadega ringi käia, midagi põnevat toimub seal ju kogu aeg.

Toredat suve!

--
Korraldajate nimel,
Viktor

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 2. juuni 09:40
Täname ilusa kevade eest!Kaunist suve!
Homme saavad lapsed jälle ilusad kleepsud ja tänukirjad teie poolt.Täname!
Kohtume kevadel!
Kaunist aega!

Vastamiseks logige sisse.



Parimad fotod selgunud

Val Rajasaar (Korraldajad), 28. mai 11:46
Selgunud on fotokonkursi võidutööd.

Žüriisse kuulus 15 liiget, kes kõik tegelevad loodusfotograafiaga, kuid lisaks veel ka fotovarustusega, loodusajakirjandusega, fotokoolitustega, jahindusega jt. looduse ning fotograafiaga seotud valdkondadega: Anne-Ly Mitt, Rene Mitt, Margit Kurvits, Arto-Randel Servet, Aivar Pihelgas, Arne Ader, Märt Haamer, Ollar Kallas, Ylle Rajasaar, Heiko Kruusi, Ingmar Muusikus, Karl Tammiste, Priit Kessa, Urmas Tartes ja Jaan Künnap. Žürii tegi valikuid kõigi osalejate poolt eelnevalt valitud iga nädala esiviisikuist moodustunud pildikogumi hulgast.

Ülekaalukalt tõusid kõigi fotode hulgast esile kaks tööd, mis saavad ka auhinnad:

1. koht: "Udukits" - Yyhely H. / Viluste põhikool
2. koht "Käbi" - Timo Siim / Suure-Jaani Gümnaasium 3

Esikümnesse tõusid veel ka:

"Konnadel on pidu" (Maris Turb, Otepää Gümnaasium 1)
"Sinikirju kevad" (Regiina Grauberg, Oru Põhikool)
"Kevadmustrid" (Timo Siim, Suure-Jaani Gümnaasium 3)
"Mere katuseräästa all" (Riho Rüütel / Tallinna Lilleküla Gümnaasium)
"Loojang" (Robin Tammemägi / Konguta Kool II)
"Taanduv talv" (Timo Siim / Suure-Jaani Gümnaasium 3)
"Eesti otsib lemmikparti" (Regiina Grauberg, Oru Põhikool)

Võrratuid fotoelamuse kõigile!
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



Küsimus

Merike Priedenthal (Riidaja Põhikool), 26. mai 20:48
Mi.llal on võimalik saada kleepse ja tänukirja kevadeotsijatele? Meil tehakse juba 29. mail kooliaasta kokkuvõte ja hea oleks siis tublidele looduslastele midagi pihku pista

Janika (Korraldajad), 26. mai 23:09
Kleepsud peaksid kohe-kohe trükikojast tulema. Siis paneme need ka kohe posti. Me väga loodame, et saate need kätte ikka enne kooliaasta lõppu. Tänukirjad saavad valmis homse päeva jooksul.

Ilusat kooliaasta lõppu soovides,
Janika

Vastamiseks logige sisse.



Viktoriin läbi!

Viktor Muuli (Korraldajad), 25. mai 11:14
Head kevadeotsijad,

Viktoriin on selleks kevadeks läbi, küsimused vastatud ning parimad välja selgitatud.

Nooremas vanuserühmas, kuni 4. klassini vastasid kõik küsimused õigesti 13 rühma: Albu Põhikool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Koosa Lasteaed-Algkool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Mikitamäe Kool 1, Otepää Gümnaasium 1, Rakvere Linna Algkool, Risti Põhikool 1, Ruusmäe kool, Seljametsa Lasteaed-Algkool, Sillamäe Eesti Põhikool ja Tartu Katoliku Kool 1a.

Vanemas vanuserühmas, 5-9. klassini ei eksinud kordagi 7 rühma: Are Põhikool, Aruküla Põhikool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Raudna Põhikool, Risti Põhikool II, Tallinna Ristiku Põhikool ja Tartu Hiie Kool 2.

Auhinnad panime välja ka parimate viktoriiniküsimuste küsijatele. Enim meeldis meile nooremas vanuserühmas Ruusmaa Kooli küsimus: Selle Eestimaa puu koort on kasutatud paberi asemel. Karjalapsed keetsid selle puu koorest keeratud torbikus lõkkel teed. Puu okstest tehakse ka luudasid. Mis puust on jutt? Vanemas vanuserühmas pidasime parimaks Tallinna Rahumäe Põhikool 2 küsimust: Inimese kui liigi vanust hinnatakse 2,5-3 miljoni aastaseks. Kui vana arvatakse olevat meie kevadekuulutaja hariliku sinilille liik?

Viktoriini parimatele on auhinnad välja pannud Eesti Entsüklopeediakirjastus. Suur tänu neile meie poolt. Kõigile küsimustele õigesti vastanutele ning parimate küsimuste esitajatele saadame auhinnaraamatud kooli.

Aitäh osalemast ja head suveootust!

--
Korraldajate nimel,
Viktor

Vastamiseks logige sisse.



SUVI!!!

õpetaja Leelo (Are Põhikool), 17. mai 11:32
Fenoloogiliselt peaks sireli õitsemisega algama suvi. Meil Ares sirel õitseb. Nii et kaunist suve algust kõigile kevadeuurijatele!
Leelo Lusik


õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 20. mai 13:14
Kõik töötavad ja kaunistavad Kevadet-Kõik õitseb!!!
Meie Riiska järvele tuli luik...
Täname Kevade projekti korraldajaid-Kaunist aega Teile!Kohtume Kevadel 2010

Vastamiseks logige sisse.



Viktoriin lõpusirgel!

Viktor Muuli (Korraldajad), 13. mai 00:14
Head kevadeotsijad,

Kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass - toimunud loodusviktoriin on nüüdseks läbi ja punktid kokku löödud. Enne lõpliku paremusjärjestuse selgitamist palun oma punktiseisud üle vaadata, et olla kindlel, et kõik punktid õigel kohal.

Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis pole, või kui olete pakkunud vastusena variandi, mida peate õigeks, aga mis erineb meie poolt õigeks peetust, siis palun saatke vastav märgukiri koos konkreetse viitega teiepoolsele vastuse allikale aadressile viktor@archimedes.ee

--
Päikest,
Viktor

Vastamiseks logige sisse.



orhidee

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 11. mai 20:39
Palun soovin teada!kas keegi teab,mis on selle liigi nimi.Lapsed kinkisid emadepäevaks,kahjuks poes ei teatud nime..>see teema ei haaku küll kevade teemaga,aga siiski mis liigid meil looduses esinevad???


õpetaja katrin (Tõrva Gümnaasium), 11. mai 21:05
Eestis looduses kasvavad-
Gymnadenia odoratissima. Lõhnav käoraamat. Scented Gymandenia. Madalsoos lümandu kaitsealal, Hageri kandis, juulis 2007. www.soomaa.com

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 11. mai 21:23
Lillepotiorhideede liikide nimetusi peab ikkagi otsima lillemüüjatelt. Ma jään siin vastuse võlgu. Tõenäoliselt on selliste toataimede puhul tegemist küll konkreetse liigiga, kuid erineva välimusega vormid, sordid jt. geenimuundamise tulemused ei lase muud soovitada kui poemüüja nõu.
Päikest!
Val

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 11. mai 21:26
Eestis kasvab üle 34 loodusliku orhideeliigi. Nende õied on väikesed, kuid vaatamata sellele on meie kohalikud orhideed e. käpalised looduskaitse all.

Piret (Tartu Hiie Kool 2), 13. mai 16:50
Välja näeb see orhidee küll tavalise Phalaenopsise moodi. Kahjuks pole pildil lehepuhmikut näha, kuid õie kuju on küll selline. Soovitan tutvuda orhideeraamatuga, autoriks Virve Roost. Ehk on raamatukogus ka saadaval.

Val Rajasaar (Korraldajad), 20. mai 16:24
Orhidee-ekspert vastab:

Phalaenopsis ehk maakeeli kuuking on pildil olev kohe kindlasti.
Tõenäoliselt üks paljudest inimese loodud hübriididest või sortidest, vähetõenäoline, et tegemist on looduses leviva liigiga. Foorumis mainiti küll V. Roosti kirjutatud orhdeeramatut, kuid tema on viimati kirjutanud üldisema "Toataimed. 101 rohelist sõpra". Orhideeraamat on aga hoopis Eevi Siibak'u "Orhideeraamat algajaile" . Viimane on isegi poodides täitsa sadaval veel : http://www.raamat24.ee/autor.php?id=13 , http://aiaklubi.ee/index.php?page=shop.product_details&category_id=15&flypage=shop.flypage&product_id=151&option=com_virtuemart&Itemid=91&vmcchk=1&Itemid=91

Tarmo Niitla
Tartu Keskkonnahariduse keskuse pedagoog-programmikoordinaator Tartu
Ülikooli Botaanikaaias

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 2. juuni 09:47
Tänan info eest!Minu orhidee on nii kaunis,saan teda imetleda iga päev.Kaunist aega!

Vastamiseks logige sisse.



Fotokonkurss lõppenud

Val Rajasaar (Korraldajad), 11. mai 17:23
Tere kõigile kevadepildistajatele!

Selleks aastaks on Tere, Kevad! fotokonkurss lõppenud. Käesoleval nädalal saavad kõik osalejad veel anda hindeid eelmisel nädalal saadetud fotodele. Seejärel asub loodusfotograafide žürii teie poolt valitud nädala-parimate hulgast välja selgitama selle kevade võidutöid. Tulemused selguvad mai viimasel nädalal.

Päikest!
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



Kiivitajatest

õpetaja (Ruusmäe kool), 4. mai 19:24
Sel aastal pole me näinud kiivitajaid seal, kus nad tavaliselt on pesitsenud. Kas võib põhjuseks olla rebaste rohkus?

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 4. mai 20:28
Öeldakse: "aastad pole vennad". Eks nii ongi, et igal aastal ei tule kevad samamoodi ja muutub ka lindude arvukus ja seeläbi pesapaikade hõivamine.

Kiivitaja eelistab pesitsemiseks avamaastikke ja haritavaid põllumaid, lisaks lagerabadele ja jõeluhtadele. Kui selles piirkonnas on varem kiivitajaid olnud ja nüüd ei ole, siis võib üks põhjus olla maastike muutumises. Kas oskate öelda, ons' maastikud selles kiivitaja pesapaigas muutunud?

Terv. Val Rajasaar

õpetaja Leili (Ruusmäe kool), 7. mai 22:29
Eelmisel aastal oli seal kaerapõld, nüüd on põllul ristik (külvatud kaera sisse), muidu ümbrus sama. Aga eks haritavat maad on meie kandis kõvasti vähemaks jäänud ja paari aastakümne eest olid kiivitajad siin ka üsna tavaline nähtus.
Praegu on järvel väga palju kajakaid, kes pidevalt lärmavad. Teisel pool põldu näeme pea iga päev rebaseid, seetõttu arvasime, et ehk nemad süüdi.

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 7. mai 23:16
Rebastel ja kajakatel võib olla küll suur osa kiivitajate ja teiste maaspesitsevate kurvitsaliste, partlaste ja kanalsite arvukuse mõjutamisel. Samas on teada, et eestis on seoses metskitsede arvukuse tõusuga suurenenud ka ilveste arvukus, mis omakorda võib vähendada rebaste arvu (ilves tõrjub rebast kui oma konkurenti). Kõik on omavahel seoses, kuid täpselt asjade käiku ette ennustada ei suuda mitte keegi.
Ainus, mida saame teha, on reguleerida inimese mõju mõistlikus suunas nii, et meie tegevus püsiks looduse seadustega kooskõlas. Seda tsaame teha siis, kui loodust hästi tunneme.
Päikest!
Val

Vastamiseks logige sisse.



Sinisilmne Eestimaa

õpetaja katrin (Tõrva Gümnaasium), 2. mai 16:03
Kas see on kannike?


Janika (Korraldajad), 4. mai 11:12
Tegu on tõepoolest ühe kannikeselisega. Eestis kasvab 19 liiki kannikesi.
Pildil võib olla sookannike.

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 4. mai 21:30
Vastab Tallinna Ülikooli botaanik Tõnu Ploompuu:

Tegemist on lõhnava kannikesega. Aedades kasvatatav liik, kes kergesti metsistub, keda võib vahel leida ka asulate servas metsa all. Lubjarikkamatel aladel küngastel-kinkudel, vahel siiski ka üsna niiskes, õitseb praegu sarnane heledamate õitega harvemesinev liik kink-kannike ja päris haruldane karvane kannike. Mõlemad on rohkem Lääne-Eesti liigid, kink-kannike on sage ka Pandiveres.
Õitsemist on alustamas nõmmkannike ja imekannike.
Sookannikesel kulub veel paar nädalat õitsemiseni.

Tõnu Ploompuu

Vastamiseks logige sisse.



kevadkogrits

terje mägi (Vastseliina Gümnaasium), 27. aprill 11:09
Meil koolimaja juures on kevadkogritsad juba tõesti olemas! Täna vaatasime neid veel ja avastasime, et neid on seal juurdegi tulnud!

terje (Vastseliina Gümnaasium), 27. aprill 11:21
Saadame pildi ka kevadkogritsast.

terje (Vastseliina Gümnaasium), 27. aprill 11:25
Üritan uuesti pilti saata!


Janika (Korraldajad), 28. aprill 10:28
Suur tänu kevadkogritsa pildi eest!
Seened ongi tõesti juba väljas.

Ilusadi jätkuvaid kevadelamusi!

Janika

Vastamiseks logige sisse.



Rästik

Heidi Sild ja Imbi Lehis (Tallinna 1. Internaatkool,TT), 21. aprill 22:59
Nägime Pannjärvel matkates rästikut. Soojendas ennast kenasti päikese käes.

Vastamiseks logige sisse.



Nurmenukud

Riina (Kõpu Põhikool 2), 16. aprill 18:12
Kes need Kõpu mõisa pargis õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad? Need on nurmenukud kallid, kaela ümber soojad sallid.


Viktor (Korraldajad), 17. aprill 15:50
Siiski, tegemist pole päris nurmenukkudega, vaid nende sugulastega - kõrge priimulaga. Kõrge priimula peaks õitsema ka veidi varem kui nurmenukk, seega tuleks varuda veel pisut kannatust.

Val Rajasaar (Korraldajad), 17. aprill 16:15
Tere! Meile vastab Tallinna Ülikooli botaanika õppejõud:

Tegemist on kõrge priimulaga, kes on pärit aedadest ja aeg-ajalt esineb väljaspool aedu kodunenuna. Antud juhul pole isegi mitte nurmenuku ja priimula hübriid. Hübriidid tekivad kergasti aedades, kus nurmenukk kasvab koos kõrge või madala priimulaga (kõik hübriidikombinatsioonid on võimalikud). Üsna sagedased on punaka ja normaalsest nurmenukust märgatavalt suurema õiega hübriidid (aga väiksema õiega kui pildil olev kõrge priimula). Kollaste sortide hübriidid on raskemini märgatavad.

Kõrge priimula vist õitseb veidi varem kui nurmenukk. Kevadvaatluste mõttes teda nurmenukuga samastada ei saa. Üksikuid erandlikult varajasi nurmenukke võib olla küll juba ka õide puhkenud.

Võrrelge nurmenuku ja priimulate õisi ning erinevused on lihtsasti märgatavad.


Tõnu Ploompuu
Tallinna Ülikool

Riina (Kõpu Põhikool 2), 17. aprill 18:18
Vat siis kus lugu aga tõesti polnud õrna aimugi, et need nurmenukud pole. Ei ole ise osanud nii tähelepanelikult liike võrrelda ka, on ju alati pargist nurmenukke korjatud. No jälle targem.


Val Rajasaar (Korraldajad), 17. aprill 22:26
Nurmenukud versus priimulad on sellel kevadel päris hea uus teema. Siiski-siiski: nurmenuku õied on väikeste, lühikeste kroonlehtedega. Harjutame liikide äratundmist. Nurmenukk pakkus järjekordse väljakutse seoses aiataimede priimulatega. Niimoodi me õpimegi. Aitäh Kõpu koolile hea võimaluse eest seda jällegi kogeda ja teadmiseks võtta. Kevadet!

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 2. mai 15:56
Kas need on siis nurmenukud????


õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 2. mai 15:59
...ja see priimula???


Val Rajasaar (Korraldajad), 3. mai 21:31
Viimastel fotodel on taimed õigesti määratud. Nurmenuku õiekroonid on ahtakesed ja kroonlehti on vähem, nad on ka värvilt kahvatumad. Priimulatel on pikemad kroonlehed, õis tundub suurem ja justnagu avali, samas kui nurmenuku oma on justkui kinnine toruke. Priimulatel on kroonlehtedel soojemad toonid, tumekollased, punakad jne.
Priimulatel avanevad õied ka üsna varakult, enne lehtede suureks sirgumist. Nurmenukkudel kasvavad lehed enamasti enne õitsemist ikka üsna kopsakaks.
Val

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 4. mai 19:02
Tänan!Nüüd julgen ka õpilastele erinevustest rääkida.Inimene õpib kogu elu.....

Evelin Tarro (Võru Kesklinna Gümnaasium 4.b), 5. mai 19:26
Kas need on nurmenukud või priimulad?


Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 6. mai 11:25
Need on priimulad. Vaadake kroonlehti, mis on pikad ja harali. Nurmenuku õied justnagu ei avanekski üldse priimulatega võrreldes.

Vastamiseks logige sisse.



Huvitavat näsiniinest

Õp.Mare (Seljametsa Lasteaed-Algkool), 13. aprill 17:17


Minu naabriaias hakkas näsiniin õitsema juba detsembrikuus.
Kartsin,et kas ta ka kevadel uuesti õitseb? Õnneks nägin täna
näsiniint jälle õitsemas.

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 25. aprill 16:13
Näsiniinest on kahju.Meie kooli juures metsas kasvab see taim,kuid siiski suvel murravad inimesed oksi ja kevadel on ta õitsemise ajal nii kidur.Kahju!Lastega oleme nüüd kolm aastat teda pildistanud,kuid ikka veel ei saa ilusat pilti.Selle pildi tegi Karoliina.

Vastamiseks logige sisse.



punarind...

õpetaja (Pärnu Loodusmaja 1), 12. aprill 12:05
... täna, Pärnus, Papiniidu silla lähedal jõe ääres.

Vastamiseks logige sisse.



tervitused kevadpühadeks :)

Kadri (Kõpu Põhikool), 10. aprill 19:17
Päikselist ja avastamisrohket pikka nädalavahetust kõigile loodusesõpradele :)

Vastamiseks logige sisse.



Lepiklilled

Kadri (Kõpu Põhikool), 10. aprill 19:13
Eelmisel nädalavahetusel metsas jalutamas käies polnud fotoaparaati kaasas, täna siis otsustasin olukorda parandada ja lepikukaunitare pildistama minna :)

Vastamiseks logige sisse.



konnad hüppes!

katrin (Surju Põhikool), 8. aprill 19:28
Täna liikus üks "padakonn" meie kooliteel.


Val Rajasaar (Korraldajad), 8. aprill 21:17
Oi kui tore kohtumine! Konnad liiguvad ja otsivad kudemislompe. Vaadake ja kuulake hoolega üleujutatud põldude ja luhtade, kraavide läheduses, kas kostab ka konnalaulu. Kevade märk on see, kui rohukonnad ka laulma hakkavad.
Päikest!

Kadri (Kõpu Põhikool), 10. aprill 19:12
Leidsime Soomaalt ka ühe veidi unisema Konna-Lonni :)


Val Rajasaar (Korraldajad), 22. aprill 22:01
Aga padakonn on tegelikult vanarahva keeles kilpkonn. Neid meil looduses ei leidu.
Rohu- ja rabakonnad siin-seal juba koevad ja laulavad. Öised pakased küll kaanetavad lombid, kuid pealelõunane soe päike ajab konnad krooksuma. Nüüd on õige aeg neid tasahilju ja vaikselt hiilides vaatama minna. Ja kui ehmatavad ennast vee alla, siis tuleb lihtsalt liikumatult oodata veerand tundi ja juba nad ongi tagasi.
Val

Vastamiseks logige sisse.



Üleujutus Väikesel Emajõel.

õpetaja Riina (Tsirguliina Keskkool), 8. aprill 14:34
Meie Korva luht on hektarite viisi veega kaetud. Täna lendas seal kohal sadu veelinde. Kaldavees nägime lastega kahte sookurge toitu otsimas. Sellist kevadet ei teagi...

Vastamiseks logige sisse.



Pajuõite fotodest

Val Rajasaar (Korraldajad), 7. aprill 13:02
Kevad tormas suure sammuga läinud nädalavahetusel. Liblikad lendasid ja sookureparved tiirutasid. Nüüd jälle väike taandumine, nii nagu meie kevaded olema peavadki.
Juba 15 rühma on vaadelnud ka õitsvaid pajusid. Vaatamata mitmetele palvetele ei ole seni veel leidunud ühtegi rühma, kes oleks saanud mahti teistele rõõmuks neist esimestest pajuõitest fotot saata Foorumisse. Ka fotokonkursi hulgas ei ole veel ühtegi pajuõit laekunud.
Tore oleks oma avastusi teistega jagada. Selleks ja looduse tundmaõppimiseks ju kogu ettevõtmine ongi.
Päikest oodates pilvealusest Murastest, 1 kraad sooja, tervitades
Val Rajasaar

õpetaja katrin (Tõrva Gümnaasium), 25. aprill 16:07
Õitseb!

Vastamiseks logige sisse.



Pajudest fotosid

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 6. aprill 20:43
Tere!
Mitmed rühmad on juba näinud õitsvaid pajusid, kuid keeeeegi neist ei ole saatnud Foorumisse fotot. Kangesti tahaks näha ja küllap kõigile, kes veel näinud pole, oleks selline pilt kena kevademõte. Murastes on kõik pajud alles hallide tibudega ja õitsemisst pole veel juttugi.
Kevadiselt
Val

Leelo Lusik (Are Põhikool), 10. aprill 17:11
Need on nüüd õitsvad pajud. Küll emasõied, aga ikkagi õitsevad :)
Kauneid pühi kõigile!


Imbi Truija (Tallinna Muusikakeskkool), 13. aprill 10:23
Tõesti nädal tagasi pajud veel ei õitsenud, olid "tudud". Õitses küll sarapuu, pardipaar paterdas tiigi ääres ja seinakorp ehtis pärna tüve.

Vastamiseks logige sisse.



Viimaks kohal...

õpetaja (Ruusmäe kool), 5. aprill 21:31
Täna oli meil esimene ilus päikesepaisteline päev ja juba nad olidki kohal: toonekured, koerliblikad, metsvint, kuldnokk. Kõik järsku korraga! Kuigi hanged veel kõrged ja lumeta laikegi napilt. Ju nad siis tunnevad, et talv lõppemas.

Vastamiseks logige sisse.



väike koerliblikas

õpetaja Kadri (Kõpu Põhikool), 3. aprill 16:29
Nägin täna Viljandi linnas (lossimägede lähistel) väikest koerliblikat :)
Kes antud piirkonda jääb, pange kirja :)

Ilusat kevadet!

Val Rajasaar (Korraldajad), 3. aprill 17:57
Tore, et lendavat väike-koerliblikat juba näha on. See sõnum on hea kõigile vaatlejaile, et valmis olla OMA LENDAVAT väike-koerliblikat märkama ja selle liigi ka koos rühmaga selgeks õppima. Vaatlustesse paneme ju ikka kirja koos lastega või laste poolt vaadeldud kevadekuulutajad. Eesmärk on alati liikide tundmaõppimine, nende märkamiseks tähelepanu innustamine ja kevade saabumise jälgimine selle läbi.
Õpime!
Val

Olesja Roosmaa (Viljandi Valuoja PK), 10. aprill 11:01
Tõesti, tõesti! Ka mina nägin väikest koerliblikat( 5.apr.), elan Õisu lähedal.

õpetaja Olesja (Viljandi Valuoja PK), 10. aprill 11:13
Esmaspäeval selgus koolis, et ka paljud minu lapsed, kes elavad Viljandis, nägid nädalavahetusel väikest koerliblikat ja lapsuliblikat.

Vastamiseks logige sisse.



Sinililled

õpetaja Riina (Tsirguliina Keskkool), 3. aprill 13:24
Käisime täna Väikese-Emajõe kallastel matkamas ja leidsime päikese käes lumelaikude vahel esimesed sinililled. Samas olid avanenud esimesed sarapuuõiekesed.

Vastamiseks logige sisse.



Kaks talvevaheaega

Õpetaja Eve (Ruusmäe kool), 2. aprill 23:00
Paaril viimasel päeval küll sulatab juba natuke, aga hanged on ikka veel tohutud. Sel aastal oli meie lastel kaks talvevaheaega. Sellest pole aga midagi, üle mitme aasta saabki jälle korralikult lund nautida.
Fotod on tehtud nn kevadisel vaheajal.

Vastamiseks logige sisse.



sisalikud

Katrin (Surju Põhikool), 1. aprill 17:24
Surjus peesitasid täna sisalikud soojal kivil :) Põllu kohal lõõritas lõoke. Sookured lendasid kruugutades. Sarapuu meil veel ei õitse.

Vastamiseks logige sisse.



MÄRTSIKELLUKESED!

Õpetaja Merje (Helme SIK), 1. aprill 12:54
Tahan kõigile kuulutada, et märtsikellukesed minu koduaias õitsevad! Kes veel on märtsikellukeste õitsmist sel aastal näinud?

õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 1. aprill 22:23
Merje,kas see on aprillinali????Kui ei siis meie ka oleme näinud-Aprill!!

Evelin Toom (Elva Gümnaasium2B), 5. aprill 21:00
Minu koduaias Elvas õitseb märtsikelluke juba eelmise nädala pühapäevast. Lumikellukesed hakkasid sama koha peal õitsema enne naistepäva (07.märtsil).


Val Rajasaar (Korraldajad), 22. aprill 21:55
Pildil on küll ilusti lumikellukesed.

Vastamiseks logige sisse.



Meie klass

Ella Mari (Peetri Põhikool), 1. aprill 09:50
Tere!
Oleme Peetri Põhikooli 1. ja 2. klassi õpilased.
1.klassis on 8 ja 2.klassis ainult 1 tüdruk. Meie kool
Asub Järvamaal iidses Kareda vallas.
Siin lähedal elanud vanasti kilplased.Nüüd saab
Kilplaste eluga tutvuda kilplaste teemapargis,
Mis asub meie vallas.
“Tere kevad!” projektis võtame osa sellepärast,
et loodus on nii ilus ja meile meeldib looduses
viibida, loodust vaadelda ja uurida. Meile
meeldib joonisdada puid, lilli ja linde.
Meil on kevadet veel vähe näha. Kuid
lumikellukesed koolimaja seina ääres juba
õitsevad. On nähtud ka üksikuid kuldnokki
Ja kuuldud sookurge laulmas.

Ilusat kevaded kõigile.

Vastamiseks logige sisse.



sookured lumel

õpetaja (Misso Keskkool), 30. märts 20:30
Kuigi meil Lõuna-Eestis on igal pool veel väga palju lund,maandus metsaäärsel põllul terve parv sookurgi. Kõndisid seal lumel ringi- küllap tulid "maad kuulama" Teisi linde pole me veel kohanud.

Vastamiseks logige sisse.



kuldnokad

õpetaja katrin (Tõrva Gümnaasium), 30. märts 19:30
Eile29.märtsil meie linnutoidulaual-aias ja õunapuudel 60 lindu,olid märjad ja kurvad.Täna aga juba laulavad.Kuigi üksikud esimesed olid juba varem kohal.

Vastamiseks logige sisse.



kuldnokad

õpetaja katrin (Tõrva Gümnaasium), 30. märts 19:30
Eile29.märtsil meie linnutoidulaual-aias ja õunapuudel 60 lindu,olid märjad ja kurvad.Täna aga juba laulavad.Kuigi üksikud esimesed olid juba varem kohal.

Vastamiseks logige sisse.



Kevad on kaugel

õpetaja (Misso Keskkool), 26. märts 22:12
Uskumatu, et nii väikesel Eestimaal valitseb korraga kaks aastaaega. Kui mujal on kevad käes, esimesed lilled õitsevad ja kevadekuulutajadki kohal, siis meil kestab päris korralik talv. Ja lund sjab üha juurde.


Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 26. märts 22:32
Nii ta on, et Eesti on väga tilluke, ometi ilmastik ja olud servast servani vaadates on erakordselt erinevad. Pole ju mingi ime, et talvel on saartel +3 kraadi ja idaservas -23 kraadi. Sellist erakordsust ja eri-ilmelisust on maailmas vaid vähestel riikidel võimalik kogeda.
Murastes, Eesti põhjarannal, on olnud juba viis päeva järjest päevane päike ja öine karm pakane. Ei ole siia asja rändlindudel ega õitse ka ükski lill. Sarapuu näitas oma õied küll ära, kuid nüüd on need külmunud ja pähkleid neist sügisel ei saa. Punarind ja kuldnokad trotsivad pakast, toituvad lindude toidumaja juures, kuid ega neilgi muud üle jää kui varakult saabunuina kevadet oodata. Loodame koos, et nad ikkagi liiga sure külma eest taipavad lõuna poole tagasi minna, kui muud üle ei jää. Lumekoorik on väga kõva ja metskitsedelgi on rasked ajad. Nii see meie kevad tuleb, tasahilju ja omal ajal. Sel aastal on üks tavaline, normaalne Eesti kevad...
Ilusat kevadet!
Val

Vastamiseks logige sisse.



Varajaste sinilillede uuring

Val Rajasaar (Korraldajad), 26. märts 16:25
Tere!

Nagu teada, on meie fenoloogiavaatlusi jälgimas ka palju teadlasi. Tallinna Ülikooli botaanika õppejõud Tõnu Ploompuu uurib sinililli ning sel aastal keskendub eriti varajase õitsemise põhjustele. Ta valib meie osalejate asukohtade järgi teda huvitava piirkonna varakult õitselepuhkenud sinilillekohtade hulgast oma uuringule huvipakkuvamad ja siis minu abiga võtab teiega ühendust. Palun siis kõigilt igakülgset võimalikku abi just nende konkreetsete esimesena õide puhkenud sinililletaimede ülesleidmisel, kui see vähegi võimalik on.

Olge tublid!
Val Rajasaar

Õpetaja Riina (Tsirguliina Keskkool), 3. aprill 13:26
Leidsime täna Tsirguliina lähedalt Väikese Emajõe kaldapervelt esimesed sinililled.

Heidi Sild ja Imbi Lehis (Tallinna 1. Internaatkool,TT), 13. aprill 15:51
Käisime 11.aprillil Keava rabas ja mägedes matkamas. Mägedes nägime seal sinililli õitsemas.

perekond Kepp (Tartu Katoliku Kool 1a), 14. aprill 17:25
Tagantjärgi:leidsime esimesed sinililled Ihaste koduaiast 29. märtsil.


õpetaja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 16. aprill 19:37
Sinililled õitsevad ka Tõrvas Helme kalmistu ääres

Heidi Sild ja Imbi Lehis (Tallinna 1. Internaatkool,TT), 21. aprill 22:53
11.aprill nähtud sinilille pilt Keava mägedes.

Vastamiseks logige sisse.



Hetked kevademärkidest.

õpetaja Merje. (Helme SIK), 26. märts 13:46
Eelmisel nädalal oli Õhne jõel näha sõtkaid.
Harakas ehitab pesi koduaedades.
Kena siisike oli parves 15-25-kesi.

Vastamiseks logige sisse.



KUSTUTAMINE

Terje (Korraldajad), 24. märts 14:07
Tere kõigile kevadvaatlejatele!

Tundub, et viimastel päevadel on paljud grupid asunud põhjalikumalt tutvuma vaatlusandmete edastamise võimalustega "Tere, Kevad!" veebis. On igati arusaadav, et selle käigus tahaks kohe ka järele proovida, kas asi ikka töötab nii nagu vaja. Seoses sellega oleme me viimastel päevadel kustutanud hulgaliselt ööbikuid, piiritajaid ja maikellukesi.

Kuigi sellest on ka meie eelmistes kirjades juttu olnud, siis lihtsalt meeldetuletuseks - kõik vaatluste edastajad saavad väga lihtsalt kõik proovivaatlused ka ISE KUSTUTADA.

Juhul, kui andmete sisetamisel tekib eksitus tuleks käituda järgmiselt:
1. Klikata viidale VAATLUSED
2. Valida valesti sisestatud liigi nimi, selle märkamise päev ja kuu
3. Teha linnuke sõna KUSTUTA juurde vormi kõige alumisel real
4. Klikata nupule EDASTA

Päikeselisi kevadelamusi soovides,
Terje

Vastamiseks logige sisse.



Punarind

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 23. märts 10:23
Tere!

Täna ilmus korraks üksik punarind Murastesse söögimaja juurde. Kõik on paksu lume all veel, küllap ta leiab toitu kuskilt rannikult, kus veepiiril ehk miskit nokapoolist leida. Loodetavasti peab kevadeni vastu.

Piltidelt on hästi näha tema välimus ja eriti rinnaesise värv, mis on porgandi moodi oranž. Teistel punaka rinnaesisega lindudel on hoopis teised värvid: leevikesel tomat ja metsvindil arbuusi siu värvi. Ainus mandariini või porgandivärvi on punarind. Selg ühtlaselt pruun.

Val

Vastamiseks logige sisse.



Kuldnokad

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 22. märts 17:41
Murastes, Suurupi poolsaarel Eesti põhjarannikul, kuulsime esimest kuldnokalaulu 21.03. Pesakasti juures nad kahekesi toimetasid ja isalind laulis ning emane loopis eelmise aasta rämpsu pesakastist välja.

Karm on see, et kui lund on palju, siis ei ole kuldnokkadel söögilaud veel kaetud. Nii nad siis tihaste toidulaualt rasvapalli küljest endale nokapoolist otsisidki. Kui lumi ei tagane, siis taganevad rändlinnud ja liiguvad tagasi lõuna poole, kus rohkem lumevaba maad ja süüa leida.

Täna, 22.03, olid need kaks kuldnokka küll veel siin tegutsemas, kuid laulu enam kuulda ei olnud; oma kevadekuulutuse on nad toonud, aga hoiame pöialt, et targad linnud järgmise nädala pakaste eest taas lõuna poole läheksid, et õigel ajal tagasi tulla elusate ja tervetena.

Lisatud on fotod kuldnokkadest talilindude toidumaja juures. Hästi on näha kõik tunnused, mille abil saab kuldnokka eristada musträstast: kuldnokk on metalliläikeline ja kevadel kollasetäpiline; musträsta isalind alati tuhkmust, ilma läike ja täppideta.

Kevadet!
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



lumikellukesed

Birgit (Anna Haava nim Pala Kool), 22. märts 16:43
Minu kodu juureson veel paks lumi. Lumi küll sulab aga ikka lumikellukesi pole näha.

Vastamiseks logige sisse.



Fotodest ja nende allkirjadest

Val Rajasaar (Korraldajad), 20. märts 20:25
Tere!

Tore on näha, kuidas vaatamata sügavale talvele oskavad lapsed fotokaameraga leida kevade märke. Lisaks piltide sisule on ka fotode pealkirjad oluline osa fotograafi tööst. Hea on näha, et enamus fotodest ja nende pealkirjad on omavahel kooskõlas; et pildid on tehtud just äsja ja peegeldavad meie kohaliku kevade edenemist. Mõned märkused siiski oleks ja loodan, et siin foorumis on sellest tähelepanu juhtimisest kasu kõigile. Loomulikult ei ole tähtis, et pildi pealkiri väljendaks täpselt fotol olevat -- tegemist ikkagi kunstilise lähenemisega autori poolt. Ometi, kuna meil on tegemist loodusharidusliku ettevõtmisega, oleks tore, kui fotodele allkirjaga lisaväärtuse andmisel toetaks see loodusteadlikkust ja vastaks pildi sisule. Siin mõned kommentaarid, mis ei ole kohustuseks kohe parandada, kuid lihtsalt tähelepanu juhtimiseks.

Fotol nimega "Juba sinililleke" ei ole sinilill; taime lehed ei ole ju sinilille omad; kas ehk on tegemist siniliiliaga või hoopis hüatsindiga? Praegu neid õues vist veel sellises õitsemahakkamise staadiumis naljalt ei kohta;
Foto nimega "Käes on õitsemise aeg" on vist pildistatud kas eelmisel suvel või kasvuhoones või kuskil mujal; ei õitse ju keegi praegu peale majaseinte ääres olevate lumikellukeste; pildil on tõenäoliselt mõni karikakra sugulane;
Fotol "Nurmenukud piiluvad" on tõenäoliselt eelmisel kevadel hilise kevadelõpu lume alla jäänud priimulad. Need on küll nurmenuku sugulased, kuid kultuurtaimed; kas tõesti on nad juba sel kevadel nina lume alt välja pistnud?
Fotol "Käes on pajude aeg" on kenasti näha pakaste kaitseks koheva halli-karvase kasuka sees olevad urvaalgmed, mis alles ootavad oma aega, et kevade saabudes lõpuks õitsema hakata.

Tublide kevadepildistajate terava pilgu eest ei jää miskit märkamata. Olgem edasi niisama usinad, et oma avastusi fotograafia abil teistega jagada ja kevadet ning loodust nõnda tubadesse tuua.

Päikest!
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



Kevad on käes!

õpataja Katrin (Tõrva Gümnaasium), 20. märts 16:44
Ta tuli-nüüd on vaid, kes võidab lumi või kevad?Vastus on üks-KEVAD!
Täna Tõrvas Riiska järve ääres oli jääl veel paks lumi,eelmisel aastal oli jää sulanud.Tihased laulsid ja päike paistis soojalt!

Vastamiseks logige sisse.



Kevadviktoriin alanud!

Viktor Muuli (Korraldajad), 15. märts 21:47
Head kevadeotsijad,

Käivitus ka meie loodusteemaline viktoriin, mille käigus küsime igal nädalal teie käest mõlemas vanuserühmas kolm küsimust, millele on aega vastuseid otsida kaks nädalat. Enamus küsimusi saavad olema lihtsad, ent mõned ka pisut keerulisemad, mis lisabki pisut vürtsi. Esimese vooru küsimusi hoiame üleval kauem (kuni 5. aprillini), kuna on vaheaeg ja nautigem võimalusel viimaseid lumerõõme.

Et edaspidi on vastamiseks samaaegselt kahe vooru küsimused, siis palun pöörake tähelepanu vastamise kuupäevadele - iga küsimuse juures on ära toodud küsimusele vastamise viimane kuupäev.

Arvesse läinud küsimuse esitanud kool saab oma küsimuse eest automaatselt vastusepunktid kirja ja oma küsimusele ise vastama ei pea.

Küsimuste saatmise vormi hoiame lahti 22. märtsini, mil on viimane päev viktoriiniküsimuste saatmiseks.

Iga vooru järel teeme võimalikult operatiivselt vahekokkuvõtted ja avalikustame tulemused.

Mõlema vanuserühma viktoriini võitjatele ja parimate küsimuste esitajatele on auhinnad.

Head nuputamist!

--
Korraldajate nimel,
Viktor

Vastamiseks logige sisse.



Aina lumi

õpetaja (Ruusmäe kool), 13. märts 17:51
Mõõtsime lume paksust, ikka veel ligi 50 cm. Kui neid hangesid vaatame, tundub uskumatuna, et mõnel pool juba lilled ja linnud. Aga küllap see kevad jõuab meilegi. Seniks aga, kes veel suusatada tahab, siis ootame.

Vastamiseks logige sisse.



karikseened

Katrin (Surju Põhikool), 11. märts 21:27
Surju kooli taga metsatukas vaatlesime täna karikseeni. Nad on samas kohas olnud igal aastal (alates sellest, kui õppisime neid märkama), loodetavasti ka järgmised 100 aastat!


Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 12. märts 00:20
Nii ta on, et Eesti on küll tibatilluke, aga ilmastik ja olud on ühest servast teiseni vaadates väga palju erinevad. Kevadki saabub igasse maanurka omal ajal. Ja hea on, et ta tuleb tasapisi ja jätab meile aega kõiki kevadekuulutajaid liike hästi tundma õppida. See ongi meie eesmärk. Aitäh, Surju, dokumenteeritud vaatluse eest karikseente osas. Minul põhjarannikul ei ole mingitki lootust veel kuskilt üldse lumevaba maad leida. Mõned talvituvad musträstad laulavad aeg-ajalt, kuid kuldnokki, kiivitajaid, lõokesi, metsvinte pole põhjaranda niipea oodata. Ootan ja naudin kevade tasahiljukest saabumist, mida kuuleb tihaste ja rohevintide laulus.
Kevadet!

Vastamiseks logige sisse.



Fotokonkurss avatud

Val Rajasaar (Korraldajad), 9. märts 14:34
Kevadfotode konkurss avatud!

Kevad on tore aeg. Nii tore, et seda tahaks igaüks jäädvustada. Kõik kevadeotsijad, kel fotokaamera käepärast, saavad oma kevadfotosid veebi saata viida "Fotod" alt. Nii saate oma pilte teistelegi vaatamiseks ja hindamiseks pakkuda. Hindamisel saavad osaleda kõik vaatlusrühmad oma rühma parooli abiga (ka need, kes ise pilte ei saada).

Iga osalev grupp võib nädalas avaldada kolm fotot. Ootame värskeid pilte (eelmise aasta omad jäägu eelmisse aastasse), mis tehtud sel kevadel oma kodukohas. Teema nagu ikka -- loodus ja kevad. Saata võib ainult vaatlusrühmade liikmete endi poolt tehtud või siis ühistööna valminud pilte (õpetaja võiks jääda juhendaja rolli :-)).

Järgneval nädalal saavad neid pilte hinnata kõik kevadeotsijad: igal rühmal on võimalik valida kolm eelmise nädala parimat pilti ning need ära märkida. Iga nädala parim kevadfoto saab siis olema määratud teie hinnangute alusel ja kevadeveebis igal nädalal välja toodud. Parimate nädalafotode hulgast valib loodusfotograafide žürii lõpuks aasta parimad kevadfotod, millele on toetajate poolt ka mõnedauhinnad välja pandud.

Fotode saatmine ja juhend koos üksikasjadega on Kevadeveebis viida "Fotod"
all.
Fotode saatmisel märkida kindlasti foto autor, kui see on üks isik; kui
kollektiivne töö, siis rühma nimetus. Kooli ei ole vaja autori reale lisada,
see ilmub automaatselt. Alguses ilmuvad kõik fotod veebis ilma kooli ja autori
nimeta, jääb ainult pealkiri. See on sellepärast nii, et tegemist on
konkursiga
ja hindamisel ei ole autori nime vaja teada. Oma rühma pilte mõistagi hinnata
ei
saa ja seetõttu neid ka hindamise nädalal valikus ei paista.

Head kevadet!
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



Hallhaigur

Sirje Okapuu (Aruküla Põhikool), 9. märts 12:45
Tere!
Reedel, 6. märtsi hommikul nägin üksikut hallhaigrut istumas keset küla kõrge kuuse ladvas! Ei uskunud kohe oma silmigi ning vahtisin umbes viis minutit puu all ülespoole, kuni ta kohta vahetas ja siis minema lendas.

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 9. märts 14:36
Hallhaigur on Eestis tavaline talvituja. Sisemaal on neid talvel harva näha, sest vajavad toidu leidmiseks vaba vett. Nad söövad kalu jt. vee lähedusest leiduvaid loomi. Enamasti peatuvad nad talviti mererannikul. Suurem osa haigruid rändab talveks siiski lõuna poole ja naasevad märtsis.

Marge Kaiv (Otepää Gümnaasium), 16. märts 13:36
Üllatas mindki selle linnu nägemine. 15.märtsil Tõrvas Tikste orus üksik hallhaigur, kes nähtavasti püüdis leida midagi söödavat Õhne jõest.

Vastamiseks logige sisse.



Luuletama!

Janika (Korraldajad), 8. märts 23:36
Head kevadeotsijad!

Õhus on kevadehõngu ja -valgust ning esimesed kevadekuulutajadki on endast
juba märku andnud. Nüüd võib lasta mõtted vabalt lendu ning hakata julgelt
sõnu riimistama!

Kutsume teid kõiki luuletama.

Laste omaloomingulisi lühiluuletusi kevade teemadel saab saata meie veebis
http://tere.kevad.edu.ee/ viida alt "Haikud". Sealsamas on olemas ka
juhised mitmesuguste luulevormidega katsetamiseks.

Esteetilistel kaalutlustel on luuletuste pikkusele seatud piirang:
luuletuse kirjutamiseks on ruumi 16 rida, igas reas kuni 28 tähemärki
(koos sõnadevaheliste tühikutega). Loodame, et piirang ei takista teie
mõttelendu - siia mahub pikkuselt üks korralik pealkirja ja kolme
neljarealise salmiga luuletus ja kõik teised, mis on sellest lühemad.

Proovige kindlasti kirjutada haikusid - see on imelihtne ja lõbus!

Lustakat luuletamist!

Korraldajate nimel,
Janika

Vastamiseks logige sisse.



Joonistama!

Terje (Korraldajad), 8. märts 13:18
9. märtsist algab Suur Kevadejoonistamine!

Nüüdsest on avatud ka kevadjoonistuste rubriik meie veebis
tere.kevad.edu.ee viida all PILDID, kuhu kõik joonistushuvilised
saavad üles panna oma käega joonistatud kauneid kevadpilte.

Kõik kevadeotsijad võiks proovida joonistada meie kevadekuulutajaid
loomi, taimi ja seeni - just neid, kellega ise sel kevadel kohtute.
Ja lisaks on muidugi oodatud ka lihtsalt meeleolukad kevadpildid.

Pange kindlasti pildile allkiri ja ärge unustage lisada pildi autori nime.

Valmis joonistused tuleks skaneerida ja veebis viida PILDID all
oleva lihtsa vormi kaudu kõigile vaatamiseks üles panna. Vormi
juurest leiate ka juhised selle tegemiseks. Skaneerimisel saab vajadusel kindlasti aidata näiteks arvutiõpetaja.

Kellel piltide skaneerimise täiesti võimalus puudub, saavad meile saata joonistusi ka postiga ja me paneme need ajapikku ise veebi välja. Kardetavasti võtab see küll hulga rohkem aega, kui ise panemine, nii et kui vähegi võimalik, siis püüdke pildid ikka ise veebi panna.

Kui soovite, et meie need skaneerime ja veebi paneme, tuleks joonistatud pildid saata
aadressil:

Terje Tuisk
SA Archimedes
Väike-Turu 8
51013 Tartu

Kui tekib tehnilisi probleeme piltide veebi ülespanemisel, siis pöörduge palun otse Tõnise poole aadressil toni@ise.ee ja alati võite oma probleemidega pöörduda ka kõigi korraldajate poole aadressil kevad.org@irc.ee

Päikeselisi joonistusi ja ilusat kevadeootust!
Terje

Vastamiseks logige sisse.



Musträstas

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 5. märts 19:10
Tere!

Lisaks hommikul kohatud lumel kakerdavale ämblikule kuulsin Murastes kahe musträsta lauluharjutust täna päikeseloojangu ajal. Kestis küll vaid paar minutit, aga üsna valjult, kuigi veidi puisevõitu kõlaga. Alustuseks hea küll. Eks need olid meil talvituvad linnud, kes kevadise päeva puhul oma lauluhäält proovisid. Kevadetunne tuli kohe hopsti sisse !!!

Kuldnokki pole ma veel kohanud, sest maa ja mets on lumevaiba peidus. Küllap kevad tuleb oma tasapisise sammuga õigel ajal.

Kevadet!
Val Rajasaar

Katrin (Pärnu Loodusmaja 1), 8. märts 17:28
Jälgisin ka täna musträsta lauluproovi. Muudkui "seletas" ja surus liikudes saba vastu maad (nagu isased tuvid, kui emastele esinevad).

Vastamiseks logige sisse.



Paroolidest ja muust

Tõnis Eelma (Korraldajad), 5. märts 15:19
Tere!

Kindlasti ei valmista enamikule meist projekti "Tere, Kevad!" veebisaidi kasutamine probleeme, kuid meeldetuletuseks kordame mõned asjad siinkohal üle.

1) Grupiparooli kasutamine

Oma grupi registreerimisel panite endale ka parooli. Selle parooli abil saate kaasa lüüa kõigis projekti tegevustes. Sisselogimisel tuleb valida oma kool (nimekirjas kiiresti allapoole liikumiseks sisestage klaviatuurilt kooli nime esitähed) ning paroolilahtrisse kirjutage oma grupi parool (see, mille panite ise registreerumisel).

Kui parool on meelest läinud, siis saate Osalejad-menüü alt valida "Unustasid parooli?" ning parool saadetakse e-postiga.

2) Õpetaja parooli kasutamine

Soovitame osalevatel õpetajatel tellida endale õpetaja parool. See võimaldab hiljem ise parandada apsakaid, mis tekivad nt fotode, joonistuste või luuletuste lisamisel veebi. Samuti on võimalik õpetaja parooli abil teha õpilastele personaalsed kasutajanimed, mille abil nad saavad tegevustes osaleda.

Õpetaja parooli saab tellida Osalejad-menüü alt. Sisselogimisel tuleb jälgida, et tuleb valida kool, sisestada õpetaja parool ja kasutaja, milleks on: opetaja.

3) Listide kasutamine

Grupi registreerimisel lisati teie projektis kasutatav meiliaadress listi kool.kevad liikmete hulka ja õpetaja meiliaadress listi kool.kevad.ops liikmete hulka. Nende lisamiste kohta saite ka kinnitusteate postkasti - kinnitusteates olnud parooli teil projekti käigus vaja ei lähe.

Esimene list on mõeldud gruppidele projekti info edastamiseks, teine list spetsiaalselt õpetajatele mõeldud info (nagu nt käesolev kiri) ja õpetajate vahelise diskussiooni jaoks.

Esimesse listi minevad kirjad postitame ka veebifoorumisse.

4) Foorumite kasutamine

Foorumis on kaks rubriiki. Neist esimene ("Korraldajatelt") on selleks, et saaksite järele vaadata, missuguseid korralduslikke teateid on tulnud. Teine rubriik ("Kevadmuljed") on avatud kirjutamiseks kõigile osalejatele mis tahes projektiga või kevadega seonduvalt teemal. See on ka sobiv koht õpilastele oma küsimuste esitamiseks ning vastata võivad loomulikult kõik osalejad.

Kõikide tehniliste küsimuste ja probleemidega võite alati pöörduda otse minu poole aadressil toni@ise.ee. Korraldajate ühine kontaktaadress on kevad.org@irc.ee.

Kena kevadet!
Tõnis

Vastamiseks logige sisse.



Esimene ämblik

Val Rajasaar (Korraldajad), 5. märts 12:47
Tere kevadeotsijad!
Täna nägin lumel jalutamas esimest ämblikku. Tal oli üsna külm, sest liikus väga aeglaselt. Aga tihased ja rohevindid laulavad juba. Lund on palju ja saab veel suusatada.

katrin (Tõrva Gümnaasium), 6. märts 08:29
Kas rohevint talvitub meil Eestis,veebr. enne suurt lumetuisku oli aias 20 rohevinti ja 10 leevikest.Leevike ennustab tuisku,olen seda nüüd kolmel talvel näinud.

Val Rajasaar (Muraste Looduskool), 6. märts 09:53
Jaa, rohevindid on tavalised talvitujad meil ja innukad söögilauakülalised. Nad ka laulavad usinasti juba mitu nädalat. Sidistavad ja laulu lõpus on vali "trrrüiii!". Samuti leevikesed. Mõlemad on meil aastaringi ja suvel üsna tavalised pesitsejad, kuigi üsna märkamatud siis.

Vastamiseks logige sisse.



Lumikellukesed

Airi (Pärnu Vanalinna Põhikool), 4. märts 15:57
Need fotod on uskmatutele, et näha sellekevadisi lumekellukesi. Lumikellukesed õitsevad, hoolimata lumest ja pakasest!


Terje (Korraldajad), 4. märts 16:03
Tõesti tuleb välja, et esimesi õisi on sel kevadel juba siin-seal nähtud. Tartus õues paksu lund vaadates ei usukski, et kevad tõesti tulemas on :-)

Katariina Kuum (Kildu põhikool), 10. märts 16:59
Meil ka juba ammu lumikellukesed õitsevad aias. Väga ilusad on. :D


Katariina Kuum (Kildu põhikool), 10. märts 17:03
Meil ka juba ammu lumikellukesed õitsevad aias. Väga ilusad on. :D

Vastamiseks logige sisse.



Vaatlused ja metoodika

Val Rajasaar (Korraldajad), 4. märts 09:40
Tere, kevadeotsijad!

Vaatlused on alanud, kevad tuleb. Olge usinad jälgima oma kooliümbruse kevadekuulutajaid, õppige neid hästi tundma kirjelduste, fotode ja helisalvestuste abil (kevadeveebis viitade Taimed ja Loomad alt leiate piisavalt vihjeid). Oluline on need linnud ja lilled kevade jooksul endale selgeks õppida. Selleks on hea siis, kui keegi vaatlusrühmast on mõnd uut kevadekuulutajat juba näinud, üritada teda kõik koos vaatama minna. Nii saab ta üheskoos vastu võtta, meelde jätta ja ka vaatlustabelisse kanda.

Mõned meeldetuletused:
Selleks, et kevadvaatlustega alustada, tuleb vaatlusrühmadel end ka Eesti kaardile kanda.

Lugege hoolikalt juhiseid vaatluste kohta iga liigikirjelduse juurest. Näiteks kuldnoka ja metsvindi puhul on kindlasti vaja kuulda/näha neid laulmas. Need kaks liiki talvituvad Eestis vähesel arvul ja ainult laul on see, mis eristab rändelt saabunud, seega kevade arenguga seotud isendeid talvitujatest. Kuldnokk on meile abiks, et õppida eristama teda musträstast -- kuldnokk on kevadel kollasetähniline, musträstas alati tukkmust.

Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja täis kõhu tõttu sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib. Pealegi on rohukonna ja rabakonna eristamine välimuse järgi erakordselt keeruline, laulu järgi aga imelihtne.
Liblikate puhul peame teadma, et kevade märk on see, kui nad ise ja vabatahtlikult lendu on läinud. Aknal või majaseinal ennast soojendav liblikas kukub lenduaetuna varsti külmunult maha -- sinna tema kevad sedasi surebki. Kui liblikas ISE lendab, siis ta teatab, et tema jaoks on kevad käes ja paras aeg on see avastus siis ka kirja panna.

Pajud veel ei õitse. Ootame tolmukaid ja emakaid; õpime selgeks, et pajudel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel -- on isapajud ja emapajud. Rääkimata mitmekümnest pajuliigist, meie vaatleme kõiki pajusid kevade ja lihtsuse mõttes ühe seltskonnana.

Meie vaatlusi jälgivad teadlased ja ajakirjandus. Siin on hea võimalus õppida teadusliku tööga seotud vastutust andmete õigsuse eest. Olgem täpsed ja veendunud -- see tagab ka taimede ja lindude äratundmise täpsuse, mis ongi kogu meie ettevõtmise põhiline eesmärk. Võistelda saame fotokonkursil ja viktoriinil nagunii, kevadvaatlused ei ole võistlus.

Kui vaatlusandmete edastamisel juhtub aps ja miskit läheb kogemata valesti kirja, siis kuupäeva parandamiseks piisab sama liigi vaatluse uue ja õige kuupäevaga edastamisest -- kehtima jääb viimane. Kustutamiseks tuleb valesti läinud liigi nime taha tingimata valida just seesama valesti sisestatud kuupäev ja teha linnuke aknasse "kustuta". Siis andme edastamisel see liigivaatlus
kustutatakse andmebaasist.

Kõik ülejäänud kevadised tähelepanekud, mis väärt jagamist teiste kevadeotsijatega, on oodatud Foorumisse kevadmuljete teema alla, kuhu saab saata ka küsimusi, pilte, nõuandeid ja uudiseid teistele kevadeotsijatele. Kui on mure, mis nõuab korraldajate sekkumist, siis meie ühine aadress on kevad.org@irc.ee

Kena kevadeotsimist kõigile!
Korraldajate nimel
Val Rajasaar

Vastamiseks logige sisse.



Alustame Kevade otsimisega!

Viktor Muuli (Korraldajad), 2. märts 17:35
Head kevadeotsijad!

Mul on heameel tervitada ligi 5000 last ligi 300-st grupist, kes on tänaseks koos meiega kevadeotsimist alustamas! Sellise hulga silmapaaridega ei tohiks küll ükski kevadine muudatus looduses märkamata jääda.

Lähiajal saadame teile siia listi mitmeid juhendeid ja selgitusi kevadvaatluste ja lisategevuste kohta. Kõik need kirjad ilmuvad ka foorumi alajaotusesse KORRALDAJATELT projekti veebis http://tere.kevad.edu.ee

Tänasest saate alustada järgmiste tegevustega:

1. Kooli asukoha kaardile kandmine.
See tuleks kindlasti enne vaatluste alustamist ära teha, muidu ei ole võimalik vaatlustulemusi edastada. Asukoha määramiseks tuleb esmalt oma kooli nime alt sisse logida, seejärel minna lehele OSALEJAD ning sealt edasi on juba vastavaid viitu ja täpsemaid juhiseid järgides kõik väga lihtne. Asukoha määramiseks kasutage programmi Internet Explorer või Mozilla Firefox, teiste brauseritega võib tekkida probleeme.

2. Enesetutvustuste kirjutamine.
Meie, korraldajatega, võite tuttavaks saada veebis viida KORRALDAJAD kaudu - sealt leiate ka meie kõigi pildid, et teaksite, mis nägu me oleme. Meie püüame teil aidata kevadet otsida ja leida ning teile kõigile selles tegevuses abiks olla. Asume füüsiliselt mitmes kohas - Tartus ja Tartu lähedal Luunjas ning Tallinna lähedal Murastes. Oleme ennast ka kevadeotsijateks registreerinud ja otsime koos kõigi teiega kevadekuulutajaid, kuni nad kõik leitud on.
Tahaksime, nagu ka te isegi, tuttavaks saada ka kõigi teiega, kes te olete alustanud kevadeotsinguid. Selleks on kõikidel gruppidel võimalus selle ja järgmise nädala jooksul saata kevadveebi oma grupi/klassi tutvustus. Saata võib tutvustusi muidugi ka hiljem, aga siis võib kiireks minna. Tutvustuste saatmine toimub pärast sisselogimist viida OSALEJAD -> OMA KOOLI/GRUPI TUTVUSTUS alt, kust leiate ka täpsema juhendi. Tutvustuses kirjeldage oma kooli ja kodukohta - mida põnevat seal leidub ja miks on just seal kõige parem elada. Samuti jutustage oma klassist või grupist, kellega koos olete otsustanud kevadet otsida - kes te olete, miks te otsustasite projektis osaleda ja mida teile kõige rohkem meeldib koos teha. Tutvustuse juurde on soovi korral võimalik lisada ka kuni 3 pilti.

3. Viktoriini küsimuste saatmine.
Ka sel aastal toimub loodusviktoriin kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Kevadviktoriin koosneb kahest osast: küsimuste saatmisest ja küsimustele vastamisest. Kuni 22. märtsini (kolme järgneva nädala jooksul) on kõigil võimalik saata viktoriiniküsimusi, mida saate saata pärast sisselogimist meie veebilehe alajaotuses VIKTORIIN asuva veebivormi vahendusel. Teie saadetud küsimuste hulgast püüame valida välja paremad küsimused ning alates 16. märtsist esitame teile igal nädalal kolm küsimust, millele vastamiseks on aega kaks nädalat. Küsimused võiksid olla seotud teie kodukoha looduse ja kultuuriga, legendide, muistendite või kohalike rahvajuttudega. Vastamine peaks nõudma pisut nuputamist ja vastuseks ei tohiks olla lihtsalt mingi nimi, number või aastaarv. Küsimused ei tohiks olla lihtsalt jah/ei vastustega, aga samas peab küsimusel olema üks konkreetne vastus, et me oskaksime vastuste õigsuse üle otsustada. Küsimuste esitamise juures tuleb lisaks küsimusele kindlasti ära näidata ka küsimuse õige vastus ja allikas (viide), kust küsimusele vastuse saab.

4. vaatluste alustamine.
Alates tänasest saab alustada ka kevadvaatlustega. Kuni ilm püsib veel pisut talvine ning õues veel eriti kedagi vaadelda ei ole, on kõigil aega rahulikult meie kevadekuulutajaid tundma õppida – selle tarbeks leiate meie veebilehelt kõigi liikide kirjeldused koos infoga selle kohta, mis ajal ja kust võiks neid hakata loodusest otsima. Kirjeldused leiate viitade TAIMED ja LOOMAD alt. Täpsema juhendi kevadvaatluste läbiviimise kohta saadame teile lähipäevil.

Lisaks on veebis kogu projekti käiku ja lisategevusi kirjeldav üldine juhis jaotuse ABIKS all. Sealt leiate info ka selle kohta, kuidas on korraldatud projektisisene infovahetus. Nii et tutvuge kindlasti abitekstidega.

Küsimuste ja probleemide korral pöörduge kindlasti meie poole – meie andmed leiate veebis viida KORRALDAJAD all. Kõige kindlam on meie poole pöörduda meie ühise aadressi kevad.org@irc.ee kaudu.

Tervitan teid veelkord kevadvaatluste koordineerijate nimel ja loodan, et peame kõik koos kuni suveni vastu ning leiame loodusest üles kõik kevadmärgid.

--
Koos teiega kevadet oodates,
Viktor

Vastamiseks logige sisse.


"Tere, Kevad!" Facebooki voog