Ülevaade | Osalejad | Vaatlused | Viktoriin | Pildid | Loomad | Abiks | Korraldajad |
Ajakava | Foorum | Tulemused | Haikud | Fotod | Taimed | Ajalugu | Toetajad |
Викторина состоит из вопросов, которые составлены самими участниками и направлены организаторам через соответствующую форму. Организаторы отбирают из полученных вопросов лучшие и каждый понедельник вывешивают по три вопроса. Для ответа всем участникам викторины предоставляется две недели. Авторам вопросов отвечать на свои вопросы не разрешается, но за хороший вопрос приславшая его группа получает максимальное количество очков.
Вопросы могли бы быть связаны с природой, культурой, легендами, сказаниями и преданиями вашего родного края. Ответ на вопрос должен требовать определённой сообразительности, не ограничиваться формой да/нет, но при этом оставаться конкретным. При вывешивании вопросов следует привести правильный ответ и ссылки на его источник — книгу или веб-ссылку. Каждая группа может задавать по несколько вопросов.
1. küsimus: Legendi järgi oli lumi vanasti värvitu ja ta otsis endale värvi. Keegi, peale ühe lille, polnud nõus oma värvi andma. Mis lill andis lumele värvi?
Vastus: Erinevate legendide põhjal oli neid lilli kaks: ülane ja lumikelluke. Õigeks lugesime mõlemad.
2. küsimus: Millist ka Läänemeres elavat looma kutsutakse karvakalaks?
Vastus: Karvakala on hülge rahvapärane nimetus.
3. küsimus: Milline Eestis kasvav okaspuu viskab talveks oma okkad maha?
Vastus: Selleks puuks on lehis.
4. küsimus: Kes on järgnevast loetelust kõige väiksem lind: 1) Varblane; 2) Tuvi; 3) Vares.
Vastus: Antud loetelust on kõige väiksem lind varblane.
5. küsimus: Meie rahvausundis on sellel kalal olnud müütilise olendi staatus. Mõned näited: tema hammastega raviti valutavat kohta torkides inimese hambavalu; täidest lahti saamiseks tuli täi panna kinnipüütud kala hammaste vahele ja lasta ta siis tagasi vette. Millisest kalast on jutt?
Vastus: Küsitud kala on haug.
6. küsimus: Mõista-mõista, mis see on: elab talvel, sureb kevadel ja kasvab pikkuses allapoole, pea alaspidi?
Vastus: See oli väike mõistatus, mille vastuseks on jääpurikas.
7. küsimus: Miks tahavad kassid oma saaki inimestele näidata?
Vastus: Looduses annaksid kaslased nii oma teadmised edasi järglastele, samuti toidavad nad neid. Inimesed on kassi jaoks nagu asenduspere, kuna kass on kiskja, siis viib ta oma toidu pereliikmetele. Ta tahab ka näidata, et on tubli.
8. küsimus: Milline kasu on lepatriinudele tema punasest värvusest?
Vastus: See on hoiatusvärv, sest ta on tegelikult mürgine. Lindudele annab ta sellega märku, et ta on mittesöödav.
9. küsimus: Edgar Valteri "Pokuraamatus" ja "Pokulugudes" on peakangelasteks tegelased, keda kutsutakse pokudeks. Pokud on alati elanud kusagil lodus, varbad vees ja harjunud seisma ühel kohal ja üksteisele parajasti nii lähedal, et saaks vabalt juttu puhuda. Pokujutud ja -pildid on alguse saanud meie looduses päriselt olemas olevatest taimedest. Millistest?
Vastus: Pokude looduslikeks eeskujudeks on olnud erinevatest tarnadest moodustunud tarnamättad, neist tavalisemad on mätastarn ja luhttarn.
10. küsimus: Eesti Ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud alates 1995. aastast. Mis on aasta linnu valimise eesmärk ja kes on aasta lind 2023?
Vastus: Sellega tutvustatakse Eestis elavaid linnuliike, suuremat tähelepanu pööratakse ühele kindlale linnule. Aasta lind 2023 on aul. Aul on hakisuurune sukelpart, kelle sulestiku värvus sõltub aastaajast ja linnu soost. Isaslinnu tunneb ära niitjalt pikenenud keskmiste sabasulgede järgi, mida võib õigusega pidada liigi isaslinnu tunnuseks. Ka on puhkesulestikus isaslinnul pea ja kael valged ning põsel iseloomulik pruun laik. Tavaliselt näeme Eesti vetes sellise sulestikuga linde askeldamas talvisel ajal, kuid kevade poole ei ole haruldased ka tavapärasest tunduvalt tumedamas suvesulestikus linnud. Emaslinnu sulestik on isenditi väga erinev ning noorlindude ja erinevates sulgimisastmetes lindude määramine ei ole kerge. Loe auli kohta lisaks: https://eoy.ee/aul/aasta-lind/uldiseloomustus
11. küsimus: Miks on mesilased tähtsad? Vali õige vastus: a) Mesilased on looduses olulised tolmendajad. b) Mesilased on väga ilusad. c) Mesilased on looduse arstid.
Vastus: Kuigi mesilased on väga ilusad ja meel on ka tervistavad omadused, seisneb mesilaste tähtsus looduses eelkõige selles, et nad on olulised tolmeldajad.
12. küsimus: Varblane on uudishimulik ja särtsakas lind. Jälgige linnukese tegemisi ja vaadake, mitu sammu teeb varblane minutis?
Vastus: See oli väikese vimkaga küsimus, sest varblane tegelikult ei sammu, vaid hüppab. Õige vastus on seega 0 sammu.
13. küsimus: Lahemaa rahvuspargis on rohkem suuri rändrahnusid kui ükskõik millisel sama suurel alal kogu maailmas. Vanasti räägiti, et suured kivid viskas siia Kalevipoeg või arvati, et need kukkusid Kuu pealt. Kuidas suured rändrahnud tegelikult meie maale said (vali õige(d) vastus(ed)?
a) Miljoneid aastaid tagasi Eesti alal pursanud vulkaanidest;
b) Jääajal üle Soome ja Rootsi meie poole nihkunud 1-2 kilomeetri paksune jääliustik murdis need lahti sealsetest kaljudest;
c) Jääaja lõppedes sulasid need kivid välja mandrijää seest;
d) Need on Maad tabanud meteoriitide jäänused
Vastus: Ei ole need rahnud pärit ei vulkaanidest ega kosmosest, vaid jää tõi need jääajal meile Soomest ja Rootsist, siin need sulasid jääaja lõppedes jää seest välja ja siia need ka jäid. Õiged vastused on seega b ja c.
14. küsimus: Lepatriinu leiab puuoksalt hulga lehetäisid. Mida ta teeb (vali õige(d) vastus(ed)?
a) ta lendab edasi;
b) ta sööb neid ära;
c) ta peab olema ettevaatlik, et lehetäid teda ei ründaks.
Vastus: Lepatriinu sööb lehetäisid, õige vastus on b.
15. küsimus: RMK Elistvere loomapargi õuealal on võimalik näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi. Loomapargi uusim elanik on meie rahvusloom hunt. 2020. aasta sügisel sai hundipoiss endale ka nime. Mis on Elistvere loomapargi hundi nimi? Vastus: Elistvere loomapargi hundi nimi on Koroonius.
16. küsimus: Kirde-Eestis leidub meil nii aherainemägesid kui ka tuhamägesid. Mis neil vahet on?
Vastus: Aheraine mäed tekivad maavarade kaevandamisel tekkinud liigsest materjalist, tuhamäed tekivad aga energiajaamadest põletatud tahke kütuse (põlevkivi, puit, kivisüsi) ülejäänud tuhast.
17. küsimus: Millisel Eestis pesitseval linnul on kõige suurem muna ja millisel kõige väiksem?
Vastus: Eestis pesitsevatest lindudest on kõige suurema muna kühmnokk-luigel (õigeks lugesime ka lihtsalt luige). Kõige väiksem muna on pöialpoisil.
18. küsimus: Seda looma leidub Eestis igal pool, Hiiumaal ja Saaremaal võib ta suvel olla ka musta värvi, mujal ikka pruunikates toonides (talvel ja suvel erinev). Saba on kehast veidi lühem ja ta on segatoiduline. Paljudele võib olla üllatus, et oma üldtuntud põhitoidu kõrval sööb ta ka linnupoegi, mune, tigusid. Talveks soetab varusid. Tal võib olla mitu pesa, mida ta vahetab, kui kirbud kimbutama hakkavad. Tänapäeval neile enam jahti ei peeta. Kas see loom on (vali õige vastus) a) küülik; b) kobras või c) orav?
Vastus: See loom on orav.