"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

Eesti keeles
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2020" osaleb 5837 õpilast ja 363 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Facebook Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Викторина о природе

Викторина состоит из вопросов, которые составлены самими участниками и направлены организаторам через соответствующую форму. Организаторы отбирают из полученных вопросов лучшие и каждый понедельник вывешивают по три вопроса. Для ответа всем участникам викторины предоставляется две недели. Авторам вопросов отвечать на свои вопросы не разрешается, но за хороший вопрос приславшая его группа получает максимальное количество очков.

Вопросы могли бы быть связаны с природой, культурой, легендами, сказаниями и преданиями вашего родного края. Ответ на вопрос должен требовать определённой сообразительности, не ограничиваться формой да/нет, но при этом оставаться конкретным. При вывешивании вопросов следует привести правильный ответ и ссылки на его источник — книгу или веб-ссылку. Каждая группа может задавать по несколько вопросов.

Kevadviktoriin

Selleks kevadeks on meie kevadviktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju. Viktoriin toimus kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm oli seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Nooremas vanusegrupis osales 105 gruppi, neist 45 rühma vastasid õigesti kõigile 18 küsimusele. Loosiauhinna õigesti vastanute seast saab Tallinna Kristiine Gümnaasium 3b.

Vanemas vanusegrupis osales 31 gruppi. Küsimused olid ka vastavalt raskemad ning 8 rühma vastasid kõigile küsimustele õigesti. Fortuuna tahtel saab nende seast auhinna grupp Kõmsi, Keskuse.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini tulemused: kuni 4. klass | 5.-9. klass

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Miks peab pärast piibelehtede korjamist käsi pesema?
Vastus: Sellepärast, et piibelehe kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust ja nõrkust.

2. küsimus: Millisest puust saab kevadel meisterdada vilepilli?
Vastus: Kõige levinum on pajust tehtud vilepill. Vilepille saab meisterdada ka pärnast, lepast ja pihlakast.

3. küsimus: Milline Eestis kasvav okaspuu viskab talveks oma okkad maha?
Vastus: See puu on lehis.

4. küsimus: Hundinui on meie veekogude ehteks. Mille järgi on hundinui oma nime saanud?
Vastus: Hundinui on nime saanud oma nuiakujulise ja "hundikarva", st. mustjaspruuni viljatõlviku järgi. Räägitakse ka, et vanasti, kui oldi karjas hädas huntidega, siis kasteti see nui õli või tõrva sisse ja süüdati põlema. See põles nagu tõrvik ja kui hundid ikka veel ligi tikkusid, siis sai sellega ka hundile vopsu üle turja anda.

5. küsimus: Milline taevakeha on Maa elusloodusele kõige tähtsam? Miks?
Vastus: Selleks taevakehaks on meile lähim täht Päike. Päikeselt jõuab Maale soojus ja valgus ning ilma Päikeseta poleks maakeral elu.

6. küsimus: Paljud loomad kasvatavad oma poegi urus ja poevad sinna ka hädaohu korral varju. Kes järgnevatest metsloomadest ei kaeva ega kasuta urgusid: rebane, jänes, mäger, kobras?
Vastus: Jänes ei kaeva omale urgu ega ei varju sinna.

7. küsimus: Mõista-mõista, kes see on: Luust suu, lihast habe? Tegu on ka Eestis laialt elava linnuga, kes ei ole meie kevadekuulutaja.
Vastus: Tegu on kukega.

8. küsimus: Kes on see lind, kes muneb oma munad võõrasse pessa?
Vastus: Kägu muneb munad võõrasse pessa.

9. küsimus: Kelle või mille järgi on saanud oma nime kevadkuu märts?
Vastus: Märts on tuletatud nimetusest Martius, mis roomlaste kalendris tähendas sõjajumal Marsile pühendatud kuud. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu.

10. küsimus: Millisel meie kevadekuulutajal võiksid olla sellised rahvapärased nimetused: kanavarvas, käolill, taevasilm, kuldvõti?
Vastus: Selliste nimedega kutsutakse rahvapäraselt nurmenukku.

11. küsimus: Miks linnud rändavad?
Vastus: Eestis on peamine põhjus toidupuudus, kuna talvel napib lindudel siinkandis toitu ning lühikeste päevade jooksul ei jõua linnud piisavalt energiat koguda.

12. küsimus: Linnud üldiselt lepatriinusid ei söö. Milline Eestis elav linnuliik aga sööb seitsetäpp-lepatriinut?
Vastus: Küsimuse aluseks olnud raamat "„Nutikas mälumängur. Loodus.“ annab vastuseks kirjurähni. Internetis võib leida viiteid ka teistele lindudele, kes seitsetäpp-lepatriinut söövad. Vastustes olid viited järgmistele lindudele: piiritaja, suitsupääsuke, räästapääsuke, ronk/vares, varblane, punarind, kuldnokk. Need lugesime ka õigeks.

13. küsimus: Mis häälega annab endast märku valge-toonekurg?
Vastus: Valge-toonekurg on tumm lind, märku annab ta endast valju nokaplaginaga.

14. küsimus: Kuidas levivad hariliku sinilille seemned?
Vastus: Sipelgad tahavad seemne küljest magusat lisandit ja seemet koju vedades võivad need kuhugi maha jääda või söövad sipelgad tee peal magusa lisandi ära ja jätavad seemne maha.

15. küsimus: Millist suurt metslooma kutsutakse metsasanitariks? Miks?
Vastus: Metsasanitariks kutsutakse meil hunti, sest ta kütib eelkõige haigeid või vigaseid loomi, piirates haiguste levikut ning näriliste ja sõraliste arvukust. Põhimõtteliselt teevad sama ka meie teised suurkiskjad, aga metsasanitari nimi on jäänud külge eelkõige hundile.

16. küsimus: Loomad ja taimed saavad endale aeg-ajalt põnevaid ja elulisi nimesid. Mille järgi on meie kevadekuulutaja varsakabi saanud oma nime?
Vastus: Varsakabi on oma nime saanud lehtede kuju järgi. Varsakabjal on suured silmatorkavad lehed, mis oma kujult meenutavad varsa kabja jälge.

17. küsimus: Ligikaudu mitu muna koevad Eestis elavad konnad tavaliselt oma kudus?
Vastus: Munade arv kudus on eri liikidel erinev. Enam levinud rohukonnal on see kuni 4000 ning harilikul kärnkonnal kuni 7000. Samas suurusjärgus on ka teiste konnade munade arv. Kõige enam mune on rohe-kärnkonnal, kuni 12000.

18. küsimus: Läinud talv oli Eestis erandlikult soe ning ka Läänemeri jäi jäävabaks. Millise siin elava looma paljunemiseks oli need olud väga halvad? Miks?
Vastus: Talvine jäävaba Läänemeri on väga halb viigerhüljeste jaoks, kuna nemad poegivad ainult jääl. Ja kuigi hallhülged suudavad häda korral ka maa peal poegida, siis ka nemad eelistavad poegida jääl. Õigeks lugesime ka lihtsalt hülge.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: Milline lind lisandus kõige viimasena Eestis kohatud linnuliikide nimekirja?
Vastus: Viimati lisandus sellesse nimekirja siberi tõmmuvaeras, keda kohati 2019.a septembris. Veel pakuti: veisehaigur (kohati 2018.a novembris), hallrüdi (2018. a märts), punakurk-põõsalind (2019. a mai).

2. küsimus: Nimeta Eesti kõige paksema mudakihiga järv. Kui paks on mudakiht selle järve põhjas?
Vastus: Selleks järveks on Väimela Alajärv, mille mudakihi paksus on kuni 18 meetrit.

3. küsimus: Miks on aasta seeneks 2020 valitud hoopis alpi põdrasamblik?
Vastus: Samblikud on kooselulised organismid, kes koosnevad seentest ning vetikatest ja/või tsüanobakteritest. Ka alpi põdrasambliku põhiosa moodustab seen, seetõttu valiti ta ka aasta seeneks.

4. küsimus: 2020. aasta loom Eestis on nahkhiir. Nahkhiired püüavad saaki ja orienteeruvad kajalokatsiooni abil. See tähendab, et loom tekitab heli, mis objektideni jõudes peegeldub tagasi. Inimene seda ei kuule. Miks ei lenda nahkhiired vihmaga?
Vastus: Vihmaga kajalood ei toimi, kuna helilained peegelduvad tagasi vihmapiiskadelt tähistaksid nende jaoks igal pool takistusi. Ja vihmaga pole ka eriti putukaid, keda püüda.

5. küsimus: Millisesse veekokku jõuab lõpuks kõikide Eestis kas osaliselt või täielikult voolavate jõgede vesi?
Vastus: Selleks veekoguks on Läänemeri.

6. küsimus: Mitu sammu teeb varblane aastas? Küsime suurusjärku.
Vastus: Tegu oli nipiga küsimusega, mille te kenasti katki hammustasite: varblane ei kõnni, vaid keksib/hüpleb. Õige vastus on seega 0.

7. küsimus: Mõnel pool on lepatriinut kasutatud rahvameditsiinis. Mille vastu?
Vastus: Põhilised hädad, mille vastu lepatriinu aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu.

8. küsimus: Millisel Eestis elaval imetajal on oranžid esihambad? Miks?
Vastus: Kopral on oražid hambad, kuid täpselt ei teata, miks need on oranžid. Arvatakse, et tumeoranžid hambad on paarilisele märk heast tervisest. Pakuti näiteks veel, et need on kaitsevärvi, sisaldavad palju rauda, puude närimisest. Õigeks lugesime kõik loogilised pakkumised.

9. küsimus: Kes toovad eesti vanarahva ütluse järgi kevadel a) lõunasooja, b) päevasooja ja c) öösooja?
Vastus: Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja ja ööbik öösooja.

10. küsimus: Eestis on looduskaitse all 572 looma- ja taimeliiki. Mitu taimeliiki võeti Eestis esimestena kaitse alla 1936. aastal?
Vastus: Sellesse nimekirja kuulus 24 taimeliiki (vt https://infoleht.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/1936.htm).

11. küsimus: Küsitav loom avastati Eestist esimest korda 2013. aastal Lääne-Eestis. Mis loom see on?
Vastus: See loom on šaakal.

12. küsimus: Miks linnud laulavad?
Vastus: Isalinnud laulavad pesitsusajal emaslindude tähelepanu võitmiseks. Laulu teiseks ülesandeks on oma territooriumi piiritlemine ning info edastamine.

13. küsimus: Milline neist rähniliikidest on kõige suurem: a) suur kirjurähn, b) roherähn ja c) musträhn?
Vastus: Kõige suurem neist on musträhn.

14. küsimus: Suurel Munamäel on kõrgust 318 m. Mitu mäge on Eestis veel kõrgemad kui 300 meetrit? Mis nende nimed on?
Vastus: Lisaks suurele Munamäele veel ainult üks mägi - Vällamägi, millel on kaks tippu (304 m ja 302 m).

15. küsimus: Eesti seni kõrgeimaks kuuseks peetav Ootsipalu kuusk asub Põlvamaal ja on 48,6 m kõrge. Mis juhtus selle kuusega 2019. a sügisel?
Vastus: Selle Ootsipalu kuusega juhtus selline kurb lugu, et ta kuivas ära.

16. küsimus: Eesti ühe imelikuma seene tünnikujuline kuni 8-sentimeetrise läbimõõduga tumepruunide kortsus seintega viljakeha kujutab endast veereservuaari. Väljastpoolt on seen pruun-sametjas ja kortsuline, tema sisemus aga vesiselt sültjas. Eestis võib selle seene viljakehi leida samblarikastest kuusemetsadest märtsist maini (harva jaanuaris ja veebruaris). Tuntuim kasvukoht Eestis on Taevaskoja. Ta on kantud looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Millisest seeneliigist on jutt
Vastus: See seen on Limatünnik (Sarcosoma globosum).

17. küsimus: Meie rahvuslind suitsupääsuke oli kujutatud eesti 500-kroonisel rahatähel. Millise riigi müntidel oli suitsupääsukest kujutatud enne euro kasutuselevõttu?
Vastus: Enne eurot oli suitsupääsuke ka Sloveenia 2 tolarilisel mündil.

18. küsimus: Millise riigi rahvuslilleks on lisaks Eestile rukkilill?
Vastus: Saksamaa.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...