"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2019" osaleb 6253 õpilast ja 359 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Loodusviktoriin


Selleks kevadeks on meie kevadviktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju. Viktoriin toimus kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm oli seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Nooremas vanusegrupis osales 131 gruppi, neist 40 rühma vastasid õigesti kõigile 15 küsimusele. Loosiauhinnad õigesti vastanute seast saavad Nõva Kool 1-2, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 1 ja Sillamäe Vanalinna Kool 3b grupid. Parima küsimuse auhinna saab Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool grupp küsimuse "Meie Eestimaa suvedega kaasnevad sääsed. Maakeral on alasid-piirkondi, kust kunagi sääski ei leia. Mis alad-piirkonnad need on ja miks seal sääski ei leidu?" eest.

Vanemas vanusegrupis osales 30 gruppi. Küsimused olid ka vastavalt raskemad ning 4 rühma vastasid kõigile küsimustele õigesti. Fortuuna tahtel saavad nende seast auhinna Rakke Kool 8, Palupera Põhikool ja Riidaja Põhikool 5-8 grupid. Parima küsimuse auhinna saab Suuremõisa LA-PK 2-6 grupp küsimuse "Umbes mitu muna muneb rästik korraga?" eest.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini tulemused: kuni 4. klass | 5.-9. klass

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Aeg-ajalt püüavad kassid hiiri ja ka teisi väiksemaid loomi-linde ja toovad neid ka meile, inimestele näha. Miks tahavad kassid oma saaki inimestele näidata?
Vastus: Kui kass toob surnud linnu või hiire kodutrepile, siis see tähendab, et ta täidab oma rolli ema ja õpetajana. Inimesed on kassi jaoks kui asenduspere ja kuna kass on kiskja, siis viib ta toidu pereliikmetele. Samuti tahab kass näidata, kui tubli ta on.

2. küsimus: Lepatriinud on erksat oranzi-punakat värvi. Milline kasu on lepatriinudele nende sellisest värvusest?
Vastus: See värvus annab vaenlastele märku, et nad on mürgised ja neid ei maksa süüa.

3. küsimus: Eesti ornitoloogiaühing valib igal aastal aasta linnu. Miks seda tehakse ja kes on 2019. a Eesti aasta lind?
Vastus: 2019. a aasta lind on öösorr. Aasta linnu valimisega tahetakse tutvustada erinevaid linde, et inimesed mõistaksid nende vajalikkusest ning saaksid aru, et linde tuleb kaitsta.

4. küsimus: Valge toonekurg on üks esimesi rändlinnuliike, kes tuleb kevadel Eestisse. Kumb saabub meile üldjuhul varem, kas emane või isane lind?
Vastus: Tavaliselt jõuavad meile varem kohale isaslinnud.

5. küsimus: Kumb hakkab kevadel varem jooksma, kas vahtramahl või kasemahl?
Vastus: Vahtramahl hakkab jooksma varem, kui päevad on juba soojemad, aga öösiti on veel külm.

6. küsimus: Millist meie kevadekuulutajat kutsutakse ka lehmanisaks?
Vastus: Lehmanisaks kutsutakse kevadkogritsat. Kuigi lehmanisaks kutsutakse ka põldosja, pole siinkohal tegu meie kevadekuulutajaga.

7. küsimus: Hunt on meie rahvusloom. Näljasena võib ta korraga ära süüa kuni 10 kg liha. Kui kaua võib ta olla aga söömata?
Vastus: Hunt võib olla söömata kuni 10-14 päeva.

8. küsimus: Keda või mida kutsutakse nõiakaevuks?
Vastus: Nõiakaevuks kutsutakse kohta, kus maa-all voolav jõgi suurvee ajal saab täis ja hakkab seetõttu vett maapinnale välja ajama. Nõiakaevu nimetatakse ka tõusuallikaks.

9. küsimus: Kes või mis on kutu?
Vastus: Kutuks kutsutakse metssiga. Õigeks lugesime ka vastuse: otsas, surnud, küps, omadega läbi, kultuuri- ja turismigala.

10. küsimus: Millised marjad kasvasid Sammalhabeme habemes?
Vastus: Naksitrall Sammalhabeme habemes kasvasid ilusad punased pohlad.

11. küsimus: Selle taime abil saab tõrjuda olevusi, keda kodus või aias näha ei taheta. Sääski ja kärbseid on toast edukalt tõrjutud selle taime õites okste suitsuga. Kärbeste tõrjumiseks on lauale asetatud ka tass taimekoore leotisega. Aednikel on ammustest aegadest teada tarkus, et aia ümber tasub kasvatada antud taimi, sest siis olevat aias vähem hiiri, mutte ja kahjurputukaid. Kui aias on mutt juba tegutsemas, saab teda aiast pagema sundida õites okstega. Oksi tuleb torgata värsketesse mutikäikudesse. Närtsinud oksad on vaja paari päeva järel asendada värsketega. Missugusest taimest on jutt?
Vastus: Jutt on toomingast.

12. küsimus: Milline kogus vanapaberit säästaks ühe keskmise kasvava puu?
Vastus: Umbes 70 kilogrammi. Õigeks lugesime vahemiku 60-80 kilogrammi.

13. küsimus: Meie Eestimaa suvedega kaasnevad sääsed. Maakeral on alasid-piirkondi, kust kunagi sääski ei leia. Mis alad-piirkonnad need on ja miks seal sääski ei leidu?
Vastus: Sääski ei leidu seal, kus pole vedelat vett, mida on vaja nende vastsete arenguks. Ehk neid ei leidu kõrbetes.

14. küsimus: Mida tähendab väljend "minna magama koos kanadega"?
Vastus: Et kanad lähevad meie mõistes varakult puhkama, siis tähendabki see väljend vara magama minekut.

15. küsimus: Missugust meie kodumaa osa ja miks nimetatakse Eestimaa Šveitsiks?
Vastus: Eestimaa Šveitsiks kutsutakse Kõrvemaad, sest sarnaselt Šveitsile on seal kõrgustikud ja nende vahel kaunid järved. Samal põhjusel kutustakse samamoodi ka Vooremaad.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: 2018. aastal loodi Eestisse uus rahvuspark. Mis rahvuspark see on ja kus see asub?
Vastus: Alutaguse rahvuspark Ida-Virumaal. See loodi soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

2. küsimus: Kes on see meie kevadekuulutaja, keda väljaspool Euraasiat loetakse kuuluvaks 100 kõige ohtlikuma võõrliigi hulka? Need tegelased konkureerivad kohalike liikidega toidu ja pesapaikade pärast, kahjustavad põlde, häirivad asulates inimesi ja ohustavad lennuliiklust.
Vastus: See kevadekuulutaja on kuldnokk.

3. küsimus: Keda või mida nimetavad hiidlased "pitsuks"?
Vastus: Pitsuks kutsuvad hiidlased väikest madalat pinki.

4. küsimus: Milline looduslik "mägi" on Ida-Virumaa kõrgeim? Kui kõrge see on?
Vastus: Ida-Virumaa kõrgeim looduslik "mägi" on Uljaste oos, mille kõrgeim koht on 95,2 m üle merepinna. Ühe punkti sai, kui vastuseks oli Tärivere mägi kõrgusega 94,7 m.

5. küsimus: Umbes mitu muna muneb rästik korraga?
Vastus: Rästik tegelikult ei mune. Rästik on elussünnitaja - umbes kümmekond poega kooruvad munadest juba emaslooma kehas.

6. küsimus: Missugune metsatüüp on Eestis kõige levinum ja mis marjataimede liigid kasvavad selles metsatüübis?
Vastus: Levinuim metsatüüp on palumets, milles marjataimedena on enamlevinud pohl ja mustikas.

7. küsimus: Kes on Eesti kõige väiksem ja kõige suurem lind?
Vastus: Kõige väiksem lind on pöialpoiss, kõige suurem lind on kühmnokk-luik.

8. küsimus: Kus asub Eesti pikim rippsild (pikkusega 180 meetrit)?
Vastus: Võru linna, ühendab linna Tamula järves asuva Roosisaare poolsaarega.

9. küsimus: Kuidas säilitab mutt oma toitu talvel värskena?
Vastus: Mutt hammustab vihmaussi närviganglionid läbi ja muudab niimoodi ussid liikumisvõimetuteks, samas on need ussid elus.

b>10. küsimus: Milline ka Eestis pesitsev linnuliik sooritab pikimaid rändeid?
Vastus: Kõige pikema rändeteega linnuliik on ka Eestis pesitsev randtiir. Ta pesitseb isegi Arktikas ja talvitub Lõuna-Aafrikas või koguni Antarktikas. Suve- ja talvekorteri vaheline teepikkus on üle 17 000 kilomeetri.

11. küsimus: Järjesta õitsemisaja alguse järgi järgmised lilled, alustades varajasemast õitsejast: a) varsakabi, b) piibeleht, c) sinilill, d) võilill, e) kullerkupp.
Vastus: Kõige varem hakkab õitsema sinilill, talle järgnevad varsakabi, võilill, kullerkupp ja piibeleht. Õigeks lugesime ka variandi, kus hilsemad õitseja piibeleht ja kullerkupp olid omavahel vahetuses.

12. küsimus: Mille poolest erineb vaskuss teistest meil leiduvatest roomajatest?
Vastus: Meie roomajad jagunevad sisalikeks ja madudeks. Vaskuss näeb välja nagu madu, aga on tegelikult jalutu sisalik.

13. küsimus: Eestis elab üks linnuliik, kes himustab süüa kevadkaruslase röövikuid. Kes ta on ja miks teised linnud seda ei tee?
Vastus: Selleks linnuks on kägu, sest ta ainsana suudab süüa karvaseid ussikesi.

14. küsimus: Vastus: Luts koeb talvel jää all; haug koeb kohe peale jäälagunemist aprillis või mais; ahvena kudemisperiood algab, kui vee soojus on 8 kraadi ja lõhe kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Õige vastus on: luts, haug, ahven, lõhe.

15. küsimus: Mis on omapärast piiritaja joogijanu kustutamise viisis?
Vastus: Ta joob lennu ajal.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...