Викторина о природе

Викторина состоит из вопросов, которые составлены самими участниками и направлены организаторам через соответствующую форму. Организаторы отбирают из полученных вопросов лучшие и каждый понедельник вывешивают по три вопроса. Для ответа всем участникам викторины предоставляется две недели. Авторам вопросов отвечать на свои вопросы не разрешается, но за хороший вопрос приславшая его группа получает максимальное количество очков.

Вопросы могли бы быть связаны с природой, культурой, легендами, сказаниями и преданиями вашего родного края. Ответ на вопрос должен требовать определённой сообразительности, не ограничиваться формой да/нет, но при этом оставаться конкретным. При вывешивании вопросов следует привести правильный ответ и ссылки на его источник — книгу или веб-ссылку. Каждая группа может задавать по несколько вопросов.

Loodusviktoriin

Loodusviktoriin toimus taaskord kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm oli seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Selleks kevadeks on viktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju. Nooremas vanusegrupis osales 167 gruppi, vanemas vanusegrupis 50 gruppi.

Nooremas vanusegrupis oli seekord 46 rühma, kes vastasid õigesti kõigile 15 küsimusele. Loosi tahtel saab auhinna Audentese Erakool 3b. Parima küsimuse auhinna saab Kose Gümnaasium 2d küsimuse 2012. aastal viis Eesti Päevaleht läbi küsitluse, kus otsiti Eesti imet. Mille või kelle valis Eesti rahvas Eesti imeks? eest.

Vanemas vanuserühmas vastasid kõigile küsimustele õigesti 12 rühma, auhinna saab Lahmuse Kool 1-9. Parima küsimuse auhinna saab Paldiski Põhikool 7 küsimuse Kes on ainus (ka Eestis elav) loomaliik, kes kasutab saagi püüdmiseks vuntse? eest.

Aitäh kõigile osalejatele ja õnnitlused võitjatele!

Kevadviktoriini tulemused: kuni 4. klass | 5.-9. klass

Õiged vastused.

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Kevadeti võetakse puudelt mahla, meil on tavalisemad mahlapuud kask ja vaher. Kumma puu mahl on magusam?
Vastus: Vahtramahl on magusam. Kasemahla suhkrusisaldus on kuni 1%, vahtramahlal meie tingimustes aga 2-3%.

2. küsimus: Mõista-mõista, kes see on? Ora ees, käärid taga, kera keskel? Tegu on ühe meie kevadekuulutajaga.
Vastus: Mõistatuse originaalvastuseks on suitsupääsuke. Lugesime õigeks ka nii räästapääsukese kui ka lihtsalt pääsukese.

3. küsimus: Mis häälega annab endast märku valge-toonekurg?
Vastus: Valge-toonekurg on tumm lind ja endast märku annab ta valju nokaplaginaga.

4. küsimus: Miks nõges kõrvetab?
Vastus: Nõges kõrvetab enesekaitseks. Tal on erilised kõrvekarvad, mis sisaldavad mürgist vedelikku, mis kokkupuutel inimese või loomadega ärritab nende nahka.

5. küsimus: Kes meie kevadekuulutajatest igatseb oma lauluga Ukraina pealinna Kiievit: kiivit kiieee-vit kiiie-viüüü?
Vastus: Kiivitaja igatseb oma lauluga Ukraina pealinna Kiievit.

6. küsimus: Kes meie kevadekuulutajatest on saanud nime oma lehtede kuju järgi?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on varsakabi. Tema lehed meenutavad varsa kabjajälge.

7. küsimus: Kui põhjapoolkeral loetakse kevade alguse kuuks märtsi, siis millist kuud loetakse kevade alguse kuuks lõunapoolkeral?
Vastus: Lõunapoolkeral on kevade alguskuuks september.

8. küsimus: Rukkilill on õitsedes sinine. Mis värvi muutuvad tema õied vananedes?
Vastus: Vananedes muutuvad õied heledamaks, lillakaks või isegi valkjaks. Arvesse ei läinud kas kuivanud või kuivatatud (st surnud) õite värvused.

9. küsimus: Mis seen on 2018. aasta seen ja miks tal on selline nimi?
Vastus: Eesti mükoloogiaühingu poolt valitud 2018. aasta seeneks on tuletael (Fomes fomentarius). Varasematel aegadel kasutati tuletaela tule süütamiseks, sellest pärineb ka tema nimi.

10. küsimus: 2012. aastal viis Eesti Päevaleht läbi küsitluse, kus otsiti Eesti imet. Mille või kelle valis Eesti rahvas Eesti imeks?
Vastus: Rahvas valis Eesti imeks Tuhala nõiakaevu Harjumaal.

11. küsimus: Kes on see meie kevadekuulutaja, kelle kohta öeldakse ka lehmanisa?
Vastus: Meie kevadekuulutaja, kelle kohta öeldakse ka lehmanisa, on kevadkogrits.

12. küsimus: Mille poolest erinevad meie kevadekuulutajad suitsupääsuke ja räästapääsuke?
Vastus: Erinevusi on palju: suurus, laul, värvus... Suitsupääsukesel on punane kurgualune, räästapääsukesel must-valge. Suitsupääsukese sabasuled on tunduvalt pikemad ja peenemad, räästapääsukesel lühemad ja töntsimad.

13. küsimus: Üks meie kevadekuulutajast lind veedab suurema osa oma elust õhus. Kes?
Vastus: Selleks linnuks on piiritaja.

14. küsimus: Mitu sammu astub varblane aastas?
Vastus: See on väikese nipiga küsimus, kuna varblase liikumisviis on hüplemine kahel jalal, mitte sammumine. Õige vastus on mitte ühtegi.

15. küsimus: Isased sääsed toituvad taimemeahlast, inimesi kimbutavad emased sääsed. Miks vajavad emased sääsed verd, aga isased mitte?
Vastus: Verest saadavad valgud ja toitained on emastele sääskedele vajalikud munade arenemiseks.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: See Eesti sügavuselt viies järv asub orus, mis on tähistatud National Geographic kollase aknaga. Mis järv?
Vastus: Selleks järveks on Uhtjärv, mis asub Urvaste ürgorus Võrumaal.

2. küsimus: Kui palju olmejäätmeid tekib Tallinnas ühe elaniku kohta aastas?
Vastus: Siin oli jäänud märkimata küsitav aasta. Eri aastatel on see olnud vahemikus 400-450 kg. Selles vahemikus olevad vastused lugesime ka õigeks.

3. küsimus: Lääne-Virumaal Kadrinas on säilinud kauni arhitektuuriga puidust jaamahoone. Kes oli selle jaamahoone esimeseks jaamaülemaks ja mille poolest on tuntud tema isa?
Vastus: Kadrina esimene jaamaülem oli Alexis Kreutzwald. Ta isa oli Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes oli kirjanik ja Võru linnaarst, meie rahvuseepose "Kalevipoeg" autor.

4. küsimus: Millise Eesti linna pindalast on 13,8% looduskaitse all?
Vastus: Tallinnas on kaitstavate alade kogupindala ca 2200 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast.

5. küsimus: Paljudes rahvausundites arvatakse toonekurge laste toojaks. Saksamaal peetakse lisaks toonekurele selleks veel ka üht mardikat. Keda?
Vastus: Selleks mardikaks on lepatriinu.

6. küsimus: Miks otsib pääsusaba-nimeline liblikas aias üles tilli ja porgandi?
Vastus: Pääsusaba on kohastunud toitumiseks kasutama ainult sarikalisi. Samuti munevad emased liblikad nendele taimedele oma munad, kuna röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, nagu näiteks till, porgand jt taimed.

7. küsimus: Kui mesilane lendab kauni kuldkinga lõhnavale õiele, peab ta pettuma. Miks?
Vastus: Kuldkinga õied ei sisalda nektarit, mida putukad sinna otsima tulevad. Petliku magusa lõhnaga on hoopis eriline lima, mis takistab mesilase liikumist õies. Välja ronides ta saab õietolmuga kokku ja tolmeldab taimi.

8. küsimus: Antsla Gümnaasiumi rajakaamera ees käisid esialgu poseerimas kitsed, nugised ja kährikud, kuid peale soolaku paigaldamist hakkasid kitsed uut objekti võõristama. Küll aga ei häiri see aga Ilueedi ja Räbalsaba lustimist. Kes on Ilueedi ja Räbalsaba?
Vastus: Ilueedi ja Räbalsaba on rebased.

9. küsimus: Milline linnuliik pesitseb Eestis ainult Pakri maastikukaitsealal?
Vastus: Vaid Pakri poolsaarel võib Eestis pesitsemas näha ohustatud ja punasesse raamatusse kantud merelindu krüüslit

10. küsimus: Kui suur on ühe tallinlase ööpäevane keskmine veekulu?
Vastus: See veetarbimine on aastate lõikes suurenenud ja on olnud aastatel 2013-2018 erinevatel andmetel 95-204 liitrit ööpäevas. Õigeks lugesime selles vahemikus vastused.

11. küsimus: Jõgevamaal paikneb Jääaja Keskus. Millist kaitseala nimetas aga jääaja tuntuim uurija Eestis geoloog Endel Rähni jääaja muuseumiks? Mis on selle kaitseala asuvate järvede nimed.
Vastus: Jääaja muuseumiks nimetas Endel Rähni Pandivere kõrgustikul paiknevat Neeruti kaitseala, kus asuvate järvede seast on eri allikates ära toodud vähemalt Eesjärv ja Tagajärv.

12. küsimus: Nimeta kaks traditsioonilist puud, mis tuuakse pühadeks tuppa tervena, tüvest ladvani? Mis pühadega on tegemist?
Vastus: Talvel jõulude ajal tuuakse tuppa kuusk, suvistepühal tuuakse tuppa kased. Suvistepüha on liikuv püha, jäädes igal aastal seitsmendale pühapäevale pärast munapüha.

13. küsimus: Milline teravili on hapuoblika ja rabarberi sugulane? Tema valkjasroosad õied õitsevad ligi kuu aega mesilaste meeleheaks.
Vastus: Harilik tatar.

14. küsimus: Kes on ainus (ka Eestis elav) loomaliik, kes kasutab saagi püüdmiseks vuntse?
Vastus: Hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks.

15. küsimus: Saaremaal Liikülas kasvab Eestimaa jämedaim oma liigi esindaja, tema ümbermõõduks on 689 cm. Millise taimeliigi kohta on selline möötetulemus kirja pandud?
Vastus: See on Eesti jämedaim harilik pärn. Kannab ta nime Tari pärn.

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...