Lokuta Lasteaed

MIKS PÕRNIKATELE MEELDIB OSALEDA“TERE KEVADES?“
Laste jutud ja küsimuste vastused pani kirja õpetaja Taimi Punapart
märts 2015
Põrnikad oleme 3-4-5 aastased. Käime Lokuta lasteaias. Lokuta lasteaed asub Lokutal -Türil. Põrnikalapsed hästi rõõmsat nägu teevad. Põrnikarühma lapsed on õppinud kõike, mis siin teada saanud. Me oleme uurijad nagu detektiivid peaaegu. Kui me jalutame, vaatame puude otsa, kas on lindu. Kui me ei õpi nende nimesid, siis me ei saa aru, mis lind see on. Linnud värvi järgi- siis sa tead kõik linnud ära. Tahame teada, et linnud laulavad. Tahame lilli nuusutada ja kas nad kõlisevad(lumikelluke)? Me vaatame lilli- ei võta maast lilli. Vaatame luubiga seeni(puravikke). Loodust peab uurima, et kus need õiged kohad on: leida see koht, kus panna pilte(näiteks lumikellukesi, märtsikellukesi, kui linnud lendavad…). Põrnikalapsed on puude vastu sõbralikud: vaatame põõsaid ja puid. Puud kuulame kõrvadega. Lehti ja pungi vaatame silmadega ja vahepeal luubiga. Tahame näha, mis kujuga on lepatriinud ja ussid, liblikad. Kui me oleme väljas ja mängime ja leiame mingi huvitava asja, siis teised võivad tulla vaatama. Muidu loodus külmub ära, muidu loomad ei saa süüa, kui midagi maas ei ole: peame minema vaatama. Siil on okkaline, kui väike laps võtab sülle, siis hammustab. Põderiga saab ratsutada. Lapsed uurivad sellepärast, et leiavad väikese augu ja uurivad seda, kui puudel tuleb mahla, siis see on päris hea. Loodust hoiame, sest lill annab põrnikale varju ja lill läheb öösel kinni ja annab sooja ja kui päike tõuseb, läheb jälle lahti. Kui libe on, võivad loomad ümber kukkuda, kui me näeme, siis tuleb aidata.