"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2014" osaleb 7853 õpilast ja 461 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Facebook Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Loodusviktoriin

Kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass - toimunud loodusviktoriin on selleks kevadeks läbi ning tulemused selgunud.

10. märtsist kuni 28. aprillini panime me igal nädalal siia lehele välja kolm küsimust kummalegi vanuserühmale. Küsimused oleme valinud teie endi saadetud küsimuste seast.

Nooremas vanuseastmes said maksimumpunktid seekord 60 rühma. Loosi tahtel saavad auhinnad seekord Metsküla Algkool 1-4, Paikuse Põhikool 2b ja Väike-Maarja Gümnaasium 4b.

Vanemas vanuseastmes said maksimumpunktid neli rühma, kes kõik ka auhinna saavad: Kilingi-Nõmme Gümnaasium 5a, Kilingi-Nõmme Gümnaasium 8b, Muhu Põhikool 5 ja Viljandi Jakobsoni Kool 5.

Küsijate auhinnad saavad Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool küsimuse "Joonistusel kujutatakse siili aeg-ajalt koos õuntega okaste küljes. Miks siil armastab õunu?" eest nooremas vanuserühmas ning Kadrina Keskkool 5b küsimuse "Talvel vahetavad mitmed loomad oma suvise kasuka talvise sooja hoidva talvekasuka vastu. Sooja hoidev talvekasukas võib lumevaesel talvel nirgile hoopis ohtlikuks saada. Miks?" eest vanemas vanuserühmas.

Õnnitlused tublimatele ja tänu ja kiitus kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini tulemused:
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Meil põhjapoolkeral on kevadkuudeks märts, aprill ja mai. Millised on aga kevadkuud lõunapoolkeral?
Vastus: Lõunapoolkeral on kevad siis, kui meil on sügis, ja kevadkuudeks on lõunapoolkeral september, oktoober ja november.

2. küsimus: Joonistusel kujutatakse siili aeg-ajalt koos õuntega okaste küljes. Miks siil armastab õunu?
Vastus: Siil ei söö õunu. Ta puhastab ennast õunamahlaga ja kasutab hapukat mahla, et vabaneda kahjuritest - puukidest ja kirpudest.

3. küsimus: Millisel meie kevadekuulutajal on emasõie otsas punane tutt?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on sarapuu.

4. küsimus: Millisest Eestis kasvavast puust valmistatakse tikke?
Vastus: Tikke tehakse haavapuust.

5. küsimus: Milline puuliik on Eestis kõige rohkem levinud?
Vastus: Selleks puuks on harilik mänd. Männikud katavad ca 40% metsamaast.

6. küsimus: Missugust tülikat umbrohtu tuntakse rahvasuus võiroosi nime all?
Vastus: Selleks taimeks on võilill - üks meie kevadekuulutaja.

7. küsimus: Nimeta Eesti rahvuslill ja rahvuslind.
Vastus: Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke.

8. küsimus: Leia valikuvariantidest aprilli rahvapärased nimetused (kokku kolm nime)! Variandid: 1. paastukuu; 2. jürikuu; 3. lehekuu; 4. sulakuu; 5. õiekuu; 6. mahlakuu.
Vastus: Aprilli rahvuspärased nimetused on jürikuu, sulakuu ja mahlakuu.

9. küsimus: Eesti ametlik pealinn on Tallinn. Milline linn on aga Eesti kevadpealinn?
Vastus: Eesti kevadpealinn on Türi.

10. küsimus: Paldiski lähedal asuvad Soome lahes kaks saart: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Kumb nendest saartest on pindalalt suurem?
Vastus: Saarte nimed on petlikud. Tegelikult on suurem Väike-Pakri pindalaga 12,9 km2, Suur-Pakri pindala on 11,6 km2.

11. küsimus: Lepatriinud on kasulikud putukad, hävitades taimekahjureid - lehetäisid. Mitu lehetäid võib lepatriinu päevas süüa?
Vastus: Lepatriinu sööb ühtedel andmetel keskmiselt 100 lehetäid päevas, teistel andmetel kuni 50. Lepatriinu vastsed on tunduvalt suurema isuga, süües kuni 400 lehetäid päevas. Õigeks lugesime kõik loetletud variandid.

12. küsimus: Mesi on paljude laste lemmiktoidu hulka. Samas on mee tootmine raske töö. Kui mitu lilleõit peavad mesilased külastama, et toota 1 kg mett?
Vastus: Ühe kilogrammi mee tootmiseks peaksid mesilased külastama erinevatel andmetel 2-10 miljonit lilleõit. Õigeks lugesime kõik vastused, mis jäid sellesse vahemikku.

14. küsimus: Missugune meie kevadekuulutaja kannab rahvapärast nime lambakeel?
Vastus: Lambakeele nime all tundis vanarahvas maikellukest.

15. küsimus: Mis liiki lind on Ahja 4 ja mille poolest ta eriline on?
Vastus: Ahja 4 on sookurg. Ta on eriline selle poolest, et tegi ränderekordi kogupikkusega umbes 6000 km. Ja muidugi on ta eriline ka seepärast, et kannab satelliitsaatjat.

16. küsimus: Kes see on kuni meetri pikkune röövkala, kes on kevadeti Eesti kaladest üks esimesi kudejaid?
Vastus: See kala on haug. Ka luts on röövkala ja koeb varakevadel, aga Eestis ei kasva luts nii pikaks kui küsimuses viidatud. Õigeks lugesime mõlemad varaindid.

17. küsimus: Kuidas on muistendi järgi tekkinud Ülemiste järv?
Vastus: Kalevipoja ema Linda pisaratest, kui ta leinas oma meest Kalevit.

18. küsimus: Nimetage kolm Eestis kasvavat mürgist taime.
Vastus: Mürgiseid taimi on tegelikult palju ja ka pakutud loetelu oli mitmekesine. Mõned mäited: näsiniin, mürkputk, ülane, jugapuu, piibeleht, ussilakk, surmaputk, käoking jne.

19. küsimus: Millise meie kevadkuulutaja rahvapärane nimi on träks?
Vastus: See kevadekuulutaja on käblik.

20. küsimus: Piiritajad kasutavad pesa tegemisel enda keha materjali. On see sõnnik, siidniit või sülg?
Vastus: Piiritajad kasutavad pesa tegemisel enda sülge.

21. küsimus: Kes Eestis pesitsevatest lindudest laulab sitsikleit-sitsikleit?
Vastus: Selleks linnuks on rasvatihane.

5-9. klass

1. küsimus: Veebruar on tuisukuu, kuid torme esineb tihti ka kevadel. Mis on kevadtorm?
Vastus: Kevadtorm on Eesti kaitseväe iga-aastane kevadine lahingõppus. Loomulikult lugesime õigeks vastuseks ka tugeva tuule või tormi kevadel.

2. küsimus: Talvel vahetavad mitmed loomad oma suvise kasuka talvise sooja hoidva talvekasuka vastu. Sooja hoidev talvekasukas võib lumevaesel talvel nirgile hoopis ohtlikuks saada. Miks?
Vastus: Nirgi soe talvekasukas on valge ja ilma lumeta on ta looduses hästi märgatav.

3. küsimus: Hundid söövad lisaks looduslikule toidule ka koduloomi, eriti lambaid. Mis aastal murti Eestis huntide poolt rekordiliselt palju lambaid ja kui palju?
Vastus: 2011. aastal murdsid hundid pisut üle tuhande lamba (ca 1040).

4. küsimus: Miks emased jaanimardikad helendavad?
Vastus: Et isaseid jaanimardikaid ligi meelitada.

5. küsimus: Mida tähendab järgmine võrukeelne lause? Mõtsaeläjä elli talvõ häste üle, sest seo talv es niidä kitsõkõisi nigu kats eelmäst, kukki paksu lumõ alt söögi kättesaamisõs tull vaiva nätä.
Vastus: Metsloomad elasid talve hästi üle, sest see talv ei niitnud kitsekesi nagu kaks eelmist, kuigi paksu lume alt toidu kättesaamiseks tuli vaeva näha.

6. küsimus: Keda kutsuvad venelased jumala lehmakeseks?
Vastus: Lepatriinusid.

7. küsimus: Matkarajad on hea võimalus looduse tundmaõppimiseks ja nad on erineva pikkusega. Kui pikk on Eesti pikim matkarada ning kus see algab ja lõpeb?
Vastus: Eesti pikim matkarada on 2013. aastast Aegviidult Ähijärvele kulgev matkarada, mille pikkuseks on 627 kilomeetrit.

8. küsimus: Äsja saabus meile kevad. Kuidas on seotud kevade algusega Klaara ja Veera ning kes nad on?
Vastus: Klaara ja Veera on varesed (õigemini küll varesekostüümides inimesed), kes heiskasid kevadpealinna lipu Türil sel kevadel.

9. küsimus: Seda kala kutsutakse rahvapäraselt kurgikalaks. Üks liik neist elab meres, teine Peipsi järves. Mis kala see on ja miks on tal taoline nimi?
Vastus: Kurgikala on tint, meres siis meritint ja Peipsis peipsi tint. Ja nime on saanud selle järgi, et värskelt lõhnab ta nagu värske kurk.

10. küsimus: Millist rahvapärast nimetust kannab Eesti kauneim käpaline kaunis kuldking Muhu saarel?
Vastus: Muhu saarel kutsutakse kuldkinga ka kukulinnupätiks ja käopätiks.

11. küsimus: Eestimaal on paiku, kus asub midagi ainulaadset. Mis ainulaadne asi asub Mõisakülas Lümanda vallas Saaremaal?
Vastus: Seal asub Eestimaa ainuke lubjapõletuse maa-ahi.

12. küsimus: Olümpiamängudel on olemas maskotid. Kes Šotsi taliolümpiamängude maskottidest elab ka Eestis?
Vastus: Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude maskotte oli kolm: lumelaudurist lumeleopard, lõbus jääkaru ja iluuisutajast valgejänes. Eestis elab neist valgejänes.

13. küsimus: Esimesed maismaataimed ilmusid maakerale arvatavasti 500 miljonit aastat tagasi. Kus leiduvad Eestis maailma ühed vanimad palja silmaga nähtavate taimede jäänused? Kui vanad nad on?
Vastus: Eesti vanimad palja silmaga nähtavate taimede jäänused asuvad Jõgevamaal Kalana lubjakivikarjääris. Need on umbes 430 miljoni aasta vanused.

14. küsimus: On olemas astronoomiline, meteoroloogiline ja fenoloogiline kevad. Mis neil vahet on?
Vastus: Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral.
Meteoroloogiline kevad algab keskmise ööpäeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C.
Fenoloogiline kevad algab keskmise ööpäeva õhutemperatuuri üleminekul üle 5°C.

15. küsimus: Miks väheneb aasta-aastaselt Soomaa niitude pindala?
Vastus: Niidud püsivad, kui toimub pidev niitmine või karjatamine. Et aga puudub loomapidajate huvi ja heina on Soomaal raske kätte saada, siis on niidud hakanud võsastuma.

16. küsimus: Reasta järgmised kevadekuulutajad nende kehakaalu järgi alustades kergeimast: kuldnokk, põldlõoke, metsvint.
Vastus: Kõige kergem on metsvint: 19-26 grammi, siis põldlõoke: 35-45 grammi ja rea lõpetab kuldnokk, kelle kaal on 65-80 grammi. Et veebisaidi bio.edu.ee andmetel on kuldnokk põldlõokesest kergem, siis lugesime õigeks ka selle variandi.

17. küsimus: Kui loom on tardunes, aeglustub ta organismi ainevahetus ja kehatemperatuur alaneb, mis aitavad üle elada lühiajaliselt halbu ilmastikuolusid. Mis juhtub looma keha ja organismiga aga tõelise talveune ajal?
Vastus: Looma kehatemperatuur langeb tugevasti, sooltoru tühjeneb ja tõmbub kokku, südame tegevus aeglustub, hingamissagedus langeb väga tugevasti.

18. küsimus: Tuulepargid leiavad üha laiemat kasutust elektrienergia tootmisel. Mis on tuulegeneraatori sündroom ja mis seda põhjstab?
Vastus: Tuulegeneraatori sündroom on tuulegeneraatori tööst tingitud haigusnähtude kogum. Sümptomid on une häiritus ja unetus, peavalu, tinnitus (kõrvade kumisemine), surve kõrvus, pööritustunne, peapööritus, iiveldus, nägemise hägustumine, tahhükardia, ärrituvus, kontsentreerumise ja mälu probleemid, paanika episoodid seoses ärkamisega või uinumise ajal kehasiseste värinate või liikumiste tunnetamisega. Tuulegeneraatori sündroomi põhjustab infraheli, mis tekib, kui tuulegeneraator töötab ning mis mõjutab inimeste tasakaalusüsteemi ja sisekõrvas asuvat tasakaaluorganit.

19. küsimus: Mis on Baltikumi vanim kaitseala? Mis aastal see moodustati?
Vastus: Baltikumi vanim kaitseala on Vaika loodusereservaat, mis moodustati 1910. aastal. 1993 aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Õigeks lugesime nii Vaika kui Vilsandi.

20. küsimus: Eesti suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Mitu korda on Saaremaa Hiiumaast suurem?
Vastus: Saaremaa pindala on ca 2700 km2, Hiiumaa pindala ca 1000 km2. Saaremaa on Hiiumaast suurem ~2,7 korda.

21. küsimus: Millega sai tuntuks Sangaste lossi mõisahärra krahv Berg?
Vastus: Kuigi tegemist oli väga mitmekülgse inimesega, siis kõige enam tuntakse teda tõenäoliselt seoses Sangaste rukkisordi aretamisega.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...