"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Projektis "Tere, Kevad! 2013" osaleb 8408 õpilast ja 482 rühma.

Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Facebook Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Loodusviktoriin

Kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass - toimunud loodusviktoriin on selleks kevadeks läbi ning esialgsed tulemused selgunud.

Nooremas vanuseastmes said maksimumpunktid 8 rühma. Loosi tahtel saavad auhinnad seekord Antsla Gümnaasium 4a, Kuuste Kool 4, Pärnjõe Põhikool 1-3.

Vanemas vanuseastmes said maksimumpunktid 15 rühma. Loosi tahtel saavad auhinnad seekord F.von Wrangelli nim Roela Põhikool 5, Pirita Majandusgümnaasium 5b, Suure-Jaani Gümnaasium 6b.

Küsijate auhinnad saavad nooremas vanuserühmas Kadrina Keskkool 4b küsimuse "Toidutaimedena on hästi tuntud nisu, riis ja kartul. Millist neist aga tarbitakese kõige rohkem?" eest ning vanemas vanuserühmas J.V.Veski nim. Maarja Põhikool 5 küsimuse "Miks söövad jänesed oma toitu kaks korda?" eest.

Õnnitlused tublimatele ja kiitus kõigile osalejatele!

Kevadviktoriini tulemused:
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Kõik me oleme kuulnud lugusid meie rahvuskangelasest Kalevipojast. Mida, või millist tööd, peaks Kalevipoeg praegu (üldiselt praegusel ajal, mitte konkreetsel aastaajal) tegema?
Vastus: Kalevipoeg valvab põrguväravaid.

2. küsimus: Missugust looduslikku värvi saadakse mustikast?
Vastus: Reeglina saadakse mustikast lillat värvi. Sõltuvalt kasvukoha looduslikest tingimustest võib värv siiski varieeruda punasest siniseni.

3. küsimus: Meil on kolm kevadkuud: märts, aprill, mai. Neist kahe kuu nimi sisaldub meie tavaliste kevadlillede nimedes. Millisel kevadkuul ei ole oma nimega lille? Mis on teiste kevadkuude lillede nimetused?
Vastus: Aprillil pole oma nimega lille. Märtsikuul on märtsikelluke ja maikuul maikelluke.

4. küsimus: Millal ja miks kuked kirevad?
Vastus: Kuigi enamasti arvatakse, et kuked kirevad hommikuti, võivad nad kireda tegelikult igal ajal, andes sellega ülejäänud maailmale teada teada oma territooriumist ja kanakarjast. Seega küsimusele millal lugesime õigeks iga vastuse, kuna valet vastust sellele pole.

5. küsimus: Mille poolest on eriline Orissaare staadion (jalgpalliväljak)?
Vastus: Keset jalgpalliväljakut kasvab tammepuu.

6. küsimus: Kellele meie metsloomadest kinkis Kalevipoeg tänutäheks kasuka?
Vastus: Kalevipoeg kinkis tänutäheks hea nõu eest tüki oma kasukast siilile.

7. küsimus: Kes on Eesti rahvuskala?
Vastus: Eesti rahvuskalaks on alates 2007. aastast räim.

8. küsimus: Kes on Elistvere loomapargis elav Karoliina?
Vastus: Elistvere loomapargis elav Karoliina on pruunkaru.

9. küsimus: Millega maitseb toitu toakärbes?
Vastus: Kuigi toakärbes sööb suuga (mida kärbsel nimetatakse imikärsaks), maitseb ta toitu siiski jalgade peal olevate karvadega. Õigeks lugesime nii jalad kui karvad.

10. küsimus: Juba 19. aastat valis Eesti Ornitoloogiaühing aasta lindu. Miks valitakse aasta lindu ja kes on aasta lind 2013?
Vastus: Aasta linnu valimise eesmärgiks on valitud liike laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida. 2013.a lind on nurmkana.

11. küsimus: Võrumaal kasvab Eesti vanim tamm, sealsamas lähedal kasvab ka Eesti jämedaim arukask. Kumb nimetatud puudest on jämedam?
Vastus: Eesti vanim tamm Tamme-Lauri tamm on jämedam. Rinnakõrguselt mõõdetuna on tema ümbermõõt 825 cm, jämedaima arukase ümbermõõt on "ainult" 390 cm.

12. küsimus: Toidutaimedena on hästi tuntud nisu, riis ja kartul. Millist neist aga tarbitakese kõige rohkem?
Vastus: Et vastata sai lähtuvalt kas Eestist või kogu maailmast, olid võimalikud ka erinevad vastusevariandid. Eestis tarbiti statistikaameti andmetel 2011. aastal elaniku kohta 95 kilogrammi kartuleid, 38 kilogrammi nisu ja 5 kilogrammi riisi. Maailma ulatuses on pilt pisut teine ja kõige rohkem tarbitakse toiduks riisi - see on näiteks Hiinas, Jaapanis, Indias üks põhitoit. Samas toodetakse nisu maailmas kõige rohkem. Et tootmise võrdlus tarbimisega on tekitanud lastes ohtralt segadust, siis lugesime õigeks ka nisu.

13. küsimus: Ta on Eesti üks mürgisemaid taimi. Ta eelistab kasvukohana segametsasid või puisniitusid. Ta on üks meie kevadekuulutajatest. Kellega on tegu?
Vastus: Selleks taimeks on näsiniin.

14. küsimus: Keda meie kevadekuulutajatest hüüdis vanarahvas jäälõhkujaks ja miks?
Vastus: Jäälõhkujaks hüüti linavästrikku. Linavästrik saabub meile siis, kui jää minemas. Otsides jääservadel putukaid ja saba üles-alla liigutades meenutabki ta jäälõhkujat.

15. küsimus: Miks ei tohi ilma põhjuseta rästikuid tappa?
Vastus: Rästik on looduskaitse all. Ka on ta kasulik loom, süües hiiri, nälkjaid ja teisi pisikahjureid. Inimest rästik põhjuseta ei ründa, vaid püüab inimese lähenedes minema roomata. Ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Ja tegelikult ei tohi ühtegi looma põhjuseta tappa.

16. küsimus: Kes meie kevadekuulutajatest kuulutab kevadet järgmise laulu abil: "Siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk?"
Vastus: Seda teeb metsvint.

17. küsimus: Eesti rahvuslind on teatavasti suitsupääsuke. Kes on aga meie lõunanaabrite lätlaste rahvuslind?
Vastus: Läti rahvuslind on linavästrik, läti keels balta cielava.

18. küsimus: Kes või mis on rahvapäraselt "kutu"?
Vastus: Rahvapäraselt kutsutakse kutuks metssiga. Tänapäevasemas kõnekeeles tähendab kutu veel: otsas, küps, omadega läbi, ka surnud.

19. küsimus: Kes või mis on nõialuud?
Vastus: Nõialuud ehk tuulepesa on tihedalt kasvavate ja ohtralt harunevate okste põimik, tekib ristirästi kasvavatest okstest. Tegu on puu haigusega, mida põhjustavad seened.

20. küsimus: Milline Eestis asuv kaev "keeb" aeg-ajalt? Miks see rahvapärimuse järgi toimub?
Vastus: See on Tuhala nõiakaev, misa sub maa-alusel karstijõel. Kaev hakkab "keema" ehk vett üle ääre ajama suurvee ajal, kui vee vooluhulk Tuhala jões on väga suur - üle 5000 liitri sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.

21. küsimus: Milline Eestis kasvav taim kasvab kõige kiiremini?
Vastus: Humala kasvukiirus on kuni 3 m kuus, st 10 cm ööpäevas. Väga kiire kasvuga taim Eestis on ka pilliroog, Miksikeses on viidatud ka maisile. Õigeks lugesime kõik kolm. Meie botaanikaaedades kasvav bambus ei kasva meil looduses ja seega arvesse ei lähe.

22. küsimus: Eesti rahvuskiviks on alates 1992. aastast paekivi. Kus aga asub Eestis paekivi muuseum?
Vastus: Paekivi muuseume on Eestis tegelikult mitu. Üks asub Lääne- Virumaal Porkunis. Teine asub Tallinnas Laial tänaval (Hobuveskis). Meteoriitika- ja paekivimuuseum asub ka Saaremaal Kaalis. Õiged on kõik vastused.

23. küsimus: Milliseid inimesele ohtlikke haigusi võib edasi kanda võsapuuk?
Vastus: Puugid võivad edasi eelkõige puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, aga lisaks neile veel mitmeid ohtlikke haigusi.

24. küsimus: Siilid on kaetud okastega. Kas siilipoegadel on okkad olemas ka juba sündides?
Vastus: Siilipojad sünnivad okasteta. Küll on nende kehal heledad pehmed karvakesed, millest arenevad okkad juba paari päeva jooksul.

5-9. klass

1. küsimus: Miks söövad jänesed oma toitu kaks korda?
Vastus: Taimne toit on raskesti seeditav ja selleks, et toidust rohkem toitaineid ja energiat kätte saada, sööb jänes oma esmased vedelad väljaheited uuesti sisse, sest need on veel küllalt rikkad aminohapete ja vitamiinide poolest. Teisel mao ja soolte läbimisel omastab jänes enamuse toitainetest ja energiast ning tekivad kõvad pabulad.

2. küsimus: Kui kaua (või mis ajani) laulab isane ööbik oma pesa ees?
Vastus: Ööbk peaks laulma oma pesa ees kuni sinna on munetud esimene muna. Et aga erinevatele allikatele (ja puhtale loogikale) tuginevad vastused erinesid üksteisest oluliselt ja nende vahele piiri tõmbamine psutus äärmiselt keeruliseks, siis said kõik vastajad punkti.

3. küsimus: Keda või mida nimetasid vanad eestlased metsatölliks?
Vastus: Vanad eestlased nimetasid metsatölliks hunti.

4. küsimus: Mis ei sobi järgnevasse loetellu ja miks: hiidkõrvits, soopilvik, sukaseen, rohepea-hüüvik, kurruv labak, kukeseen, siiljas murumuna ning ümarmürkel?
Vastus: Sukaseen, kuna ta ei ole elusorganism, vaid seenekujuline puidust abivahend nõelumistööde juures. Õige on ka sukaseen ja hiidkõrvits, kuna kõik ülejäänud loetelus toodud on seened.

5. küsimus: Mis on (eelkõige inimese jaoks) ühist porganditel, naeritel ja peetidel?
Vastus: Neil on ühine see, et nad on kõik juurviljad ja me sööme nende juuri. Õigeks lugesime ka mitmed põhjalikud ja üsna teaduslikud vastused.

6. küsimus: Mitmel pool Eestimaal leidub suuri rändrahnusid. Millised aga on Eesti suurimad rändrahnud? Et suurust on võimalik mitmeti mõõta, siis vastuseid ootame järgmistes kategooriates: maht, kõrgus ja ümbermõõt.
Vastus: Suurima mahuga (üle 1200 m3) ja kõrgeimaks (10,5 m) hiidrahnuks peetakse Lääne-Eestis merepõhjas asuvat Toodrikivi. Suurima ümbermõõduga on Muuga Kabelikivi Harjumaal - 58 m. Maismaal on suurima mahuga (930 m3) hiidrahnuks Letipea Ehalkivi Lääne-Virumaal, kõrgeimaks (7,8 m) aga Tammispea hiidrahn Harjumaal. Õigeks lugesime vastused nii Toodrikiviga kui ilma.

7. küsimusega on meil tehniline probleem ja seda me seetõttu ei arvesta.

8. küsimus: Milline ebaharilik toitumisharjumus on Saaremaal Kaarma vallas liikuval hundil?
Vastus: Lisaks oma tavapärasele toidule lammastelesõi hunt loomade söödaplatsil õunu.

9. küsimus: Milliseid Eesti saari kutsutakse ka Rukkisaarteks?
Vastus: Pakri saari. Rukkisaarte nimetus tuleneb rootsi keelest.

10. küsimus: Millal võeti metsatöödel kasutusele saag?
Vastus: Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiline tööriist metsalangetamisel kirves. Sae üldisem kasutamine metsatöödel algas Lääne-Euroopas 1830. aastail, meile jõudis saag arvatavasti sama sajandi keskel.

11. küsimus: Mida uskus vanarahvas seoses kaduneljapäevadega?
Vastus: Vanarahva uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev hästi koristamiseks – sel päeval pühitud tolm ja koristatud mustus peaks pikemaks ajaks majapidamisest kaduma. Kaduneljapäeval kaduvat hästi inimese endaga seotud hädad: nahahaigused, nn kooljaluud ja mitmed välispidiselt nähtavad kasvajad allusid vanarahva arvates kaduneljapäeval kergemini ravile. Kaduneljapäeval oli oluline koht ka näiteks putukate ja näriliste hävitamisel.

12. küsimus: Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla?
Vastus: Külaküla küla asub Hiiumaal, Emmaste vallas.

13. küsimus: Mille poolest erineb "Vereta jaht" tavalisest jahist?
Vastus: Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvaks on fotokaamera ja jahisaagiks looduspildid.

14. küsimus: Millise ka Eestis kohatava linnu pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas?
Vastus: Selleks linnuks on meile pakutud vastusevariandi põhjal hangelind. Seda vastust saime ka kõige rohkem. Lisaks hangelinnule sobivad vastusteks ka teised pakutud linnud, sh valgepõsk-lagle, mustlagle, hele-urvalind, ronk, kormoran, jahipistrik.

15. küsimus: Lääne-Eesti on tuntud oma liigirikkuse poolest. Mitu % Eestist esinevatest taimeliikidest on leitud Saaremaal?
Vastus: Saaremaal leidub üle 900 taimeliigi ehk umbes 80% kõigist Eestist esinevatest taimeliikidest.

16. küsimus: Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub ligi 320 meetrini üle merepinna. Kui kõrge on aga Saaremaa kõige kõrgeim tipp?
Vastus: Saaremaa kõrgeim tipp on Viidumäe looduskaitsealal asuv Raunamägi, mis erinevatel andmetel on 54-59 m kõrge.

17. küsimus: Kumb on pindalalt suurem: kas Eesti suurim saar (Saaremaa) või suurim järv (Peipsi järv)?
Vastus: Mõlemat pidi on vastus õige, kuna Peipsi järve saab käsitleda nii laiemalt kui kitsamalt.
Laiemalt hõlmab Peipsi järv (antud juhul nimetatakse seda ka Peipsi-Pihkva järveks) ka Lämmijärve ja Pihkva järve ning nende kogupindala on 3555 km2 ja see on suurem kui Saaremaa pindala (2673 km2).
Kitsamas mõistes hõlmab Peipsi järv ainult Peipsi järve ennast (nimetatakse ka Suurjärveks) pindalaga 2611 km2, mis on väiksem kui Saaremaa pindala.
Kuigi küsimuse esitamisel peeti silmas Peipsi järve kitsamas tähenduses, pole see küsimuses selgelt välja toodud ja õigeks on loetud mõlemad vastused.

18. küsimus: Eduard Bornhöhe „Tasujas“ on juttu Lodijärvest. Milline Eesti järv arvatakse see olevat?
Vastus: Lodijärv on Klooga järv. Samas on Vikipeedias välja toodud, et Bornhöhe „Tasuja“ Lodijärv peaks olema Harku järv. Õigeks lugesime mõlemad variandid.

19. küsimus: Mitme Eesti omavalitsuse vapil on kujutatud putukat, mis valdadel ja mis putukad need on?
Vastus: Putukad on kujutatud kolme Eesti omavalitsuse vappidel: Kiili vald - kiil, Hummuli vald - kimalane; Ahja vald - sipelgas (laanekuklane).

20. küsimus: See keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi algas Ülemiste järvest ja voolas tänapäeva Maakri tänava kohal (praeguse Stockmanni kaubamaja tagant) ja Kivisilla tänava kaudu (uuest SEB Panga hoonest mööda) Jõe tänavale (millest ka tänava nimi) ning sealt Tallinna lahte. Millisest jõest on jutt?
Vastus: Jutt on Härjapea jõest.

21. küsimus: Kuidas on Lätiga seotud Eestimaa emakeelepäev?
Vastus: Me tähistame emakeelepäeva 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval. Kristjan Jaak Peterson sündis Lätis, Riias 14.03.1801. Lisaks läks ta jalgsi Tartust Riiga, õppis Riias, suri Riias ja on maetud Riiga. Lätis elavad eestlased tähistavad emakeele päeva. Kõik ülaltoodud variandid lugesime õigeks.

22. küsimus: Nimetage kaks Eesti linna, kus asub Fr. R. Kreutzwaldi monument.
Vastus: Asuvad Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas.

23. küsimus: Millist kala kutsutakse ka Läänemere heeringaks?
Vastus: Selleks kalaks on räim.

24. küsimus: Kes on ainukesed Eesti imetajad, kellel on tiivad ja kes lendavad?
Vastus: Nahkhiired.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...