Loodusviktoriin

Loodusviktoriin toimus kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass.

Tublimatele vastajatele ja ka küsijatele on raamatupood Rahva Raamat auhindadeks välja pannud kinkekaardid, mille eest oleme ostnud auhindadeks tarku ja harivaid raamatuid.

Nooremas vanuserühmas kogusid 11 gruppi maksimaalse punktisumma, loosi tahtel saavad auhinna Taebla Gümnaasiumi lapsed.
Vanemas vanuserühmas said 8 gruppi võrdse punktisumma, fortuuna valis auhinnasaajaks Vasta Kool 5-8 grupi lapsed.

Lisaks on auhinnad traditsiooniliselt ka tublidele küsijatele. Nooremate laste seal saavad auhinna Väimela Lasteaed Rukilill lapsed küsimuse "Sel kevadel pole küll veel äikest olnud, aga kuidas saada lihtsate vahenditega teada, kui kaugel on äike?" eest. Vanemate laste seas saavad auhinna Tallinna Saksa Gümnaasium 6B lapsed küsimuse "Miks fotosünteesivad sinilille vanad lehed kevadel intevsiivsemalt kui noored?" eest.

Lõplik tabeliseis:
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Külmadel talvedel kasutatakse jääteid ühenduse pidamiseks saartega. Millist Eestis olnud jääteed peeti sel talvel Euroopa pikimaks ja kui pikk see oli?
Vastus: Läinud talve Euroopa pikim jäätee oli Heltermaa-Rohuküla jäätee mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel. Selle pikkuseks oli ~25,5 km.

2. küsimus: Rahvasuu räägib, et Võrumaale Navi järve on midagi peidetud. Mis see võiks olla?
Vastus: Väidetavasti on sinna peidetud kirikutorni kell. Järvele olla aga sellest kellast see omadus jäänud, et sinna ühtegi inimest ei upu, ta on püha.

3. küsimus: Sel kevadel pole küll veel äikest olnud, aga kuidas saada lihtsate vahenditega teada, kui kaugel on äike?
Vastus: Heli läbib ühe kilomeetri umbes kolme sekundiga ning äikese kauguse kilomeetrites saame teada, kui loendame rahulikult sekundeid välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahel ja jagame tulemuse kolmega. Ehk: kolmeni lugedes on äikese kaugus ca 1 km, kuueni lugedes ca 2 km, üheksani lugedes ca 3 km jne.

4. küsimus: Ta on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool. Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Ta on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune.
Vastus: Selleks loomaks on metsnugis.

5. küsimus: Miks tulevad vihmaussid just pärast vihma maapinnale?
Vastus: Vihmaussid tulevad peale vihma maapinnale hingama, sest vihmavesi on täitnud mullaosakeste vahel olevad tühimikud ja õhk on sealt välja tõrjutud. Mullas on liiga umbne.

6. küsimus: Millistel putukatel on maailma suurimad pesad ja kui suured need võivad olla?
Vastus: Termiitidel on putukatest maailma suurimad pesad ja need on kuni 6m kõrgused (mõnedel andmetel isegi veel kõrgemad).

7. küsimus: Mis on peepoo kotike?
Vastus: Peepoo on väike bioplastikust kotike, mis täidab kloseti rolli ja muudab 2-4 nädalaga kahjutuks väljaheites leiduvad haigustekitajad, muudab koti sisu väetiseks ning lõpuks biolaguneb ka ise. Oluline ongi siinkohal selle erinevus tavalisest plastikkotist, st keskkonnasõbralikkus ja biolagunemine.

8. küsimus: Kes on putukatest väidetavasti kõige kiirem lendaja ning kui kiiresti ta suudab lennata?
Vastus: Selleks putukaks on kiil - tondihobu - ja ta suudab lennata kiirsusega ligi 100 kilomeetrit tunnis. Samas: parmude lühiajaline lennusööst võib aga ulatuda isegi kuni 145 kilomeetrini tunnis; mullaöölane (Agrotis ipsilon) võib lennata kiirusega kuni 113 kilomeetrit tunnis. Õigeks lugesime kõik kolm vastust.

9. küsimus: Millise linnu laulu on vanarahvas kirjeldanud järgnevalt? Tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin lõhki kakärr! Midli-Madli, Kudli-Kadli, pügasin villa, kogusin villa, et teha kaasale sooja särki... Ämm võtt`villa ärr` Viskas tulle karr-tsärr-r-r! Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärts-kärr!
Vastus: Nii sai vanarahvas aru suitsupääsukese laulust. Et meil on kevadekuulutajate seas kaks pääsukeste liiki, siis lihtsalt pääsukest me õigeks ei lugenud.

10. küsimus: Mõista-mõista, mis see on: Valge porgand, kasvab talvel?
Vastus: Jääpurikas.

11. küsimus: Eestis elab umbes 80 erinevat liiki maismaatigusid. Missugune on neist kõige suurema kojaga tigu? Kui suur on tema koda?
Vastus: Eesti (ja kogu Euroopa) kõige suurema kojaga tigu on viinamäetigu.Täiskasvanud viinamäeteo koja kõrgus on kuni 5 cm ja laius samuti kuni 5 cm.

12. küsimus: Miks kutsutakse sinikaelparti ka jääpardiks?
Vastus: Osa sinikaelparte talvitab ka Eestis ja nad veedavad palju aega jääl, seepärast kutsutakse neid ka jääpartideks.

13. küsimus: Okaspuud sisaldavad tavaliselt vaiku. Milline Eestis kasvav okaspuu ei sisalda vaiku?
Vastus: Selleks puuks on jugapuu, õigeks lugesime ka kadaka.

14. küsimus: Mis on valesti lauses: "Noppisime jaaniööl sõnajalaõie"?
Vastus: Sõnajalaõit pole võimalik ei jaaniööl ega ka muul ajal noppida, sest sõnajalg ei ole õistaim ja ei õitse.

15. küsimus: Ühe Eesti maakonna vapil on hõbedasel kilbil püstine kolme sõlmega punane köis ja neli punast liiliat, kummalgi pool köit kohakuti kaks. Missuguse maakonnaga on tegemist?
Vastus: Tegu on Hiiu maakonna vapiga.

16. küsimus: Muistendi järgi ehitati Pühalepa kirik Hiiumaal kohale, kus kasvas üks puu. Mis puu see oli?
Vastus: Nagu nimi Pühalepa ütleb, oli tegu lepaga.

17. küsimus: Punane kärbseseen on kõigile teada tuntud mürgine ilus seen. Miks aga nimetatakse kärbseseent niimoodi?
Vastus: Punast kärbseseent kasutati kärbeste hävitamiseks. Seenetükid segati piimaga, kärbsed tulid piima jooma ja surid.

18. küsimus: Sellel puul valmivad sügiseks kaksikviljad, millega armastavad lapsed mängida. Tartumaal on rahvasuus antud sellele puule nimetus - pikaninapuu. Mis puu see on?
Vastus: Selleks puuks on vaher.

19. küsimus: Alates 1968. aastast omistatakse sellele siniõielisele taimele eestlaste hulgas erilist tähelepanu. Ta on ka ravimtaim, meetaim, lihtsalt ilutaim ja põllumehele umbrohi. Mis taim see on?
Vastus: Rukkilill, aastast 1968 on tegu ka Eesti rahvuslillega.

20. küsimus: Äsjalõppenud talv rõõmustas lapsi oma külma ilma ja lumerohkusega. Kui suur on olnud teadaolevalt maailma suurim mahasadanud lumehelves?
Vastus: Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis.

21. küsimus: Milline meie kevadekuulutaja on Eestis suvel kõige arvukam haudelind?
Vastus: Kõige arvukam haudelind on meil metsvint.

22. küsimus: Nimeta Eesti vetes elav kala, kes elab teadaolevalt kõige vanemaks? Kui vanaks ta võib elada?
Vastus: Kõige vanemaks elav kala Eesti vetes on säga, kes võib elada looduses kuni 80 aastat. Angerjas on akvaariumis elanud 88 aastat, meil üliharuldane atlandi tuur aga võib elada isegi kuni 100 aastat. Õigeks lugesime kõik kolm vastusevarianti.

23. küsimus: Miks magavad linnud oksa pealt maha ei kuku?
Vastus: Lindude jalas on varbakonksutajalihas, mis toimib nagu pesulõks - kui lind end magamiseks lamasklema sätib, tõmbuvad tema varbad automaatselt konksu ja hoiavad lindu oksal kindalt kinni.

24. küsimus: Keda nimetatud loomadest ei kohta Eesti looduses: rohukonn, kärnkonn, lehekonn, arusisalik?
Vastus: Ei kohta lehekonna.

25. küsimus: Muistendi järgi on see imetaja olnud varem alasti loomake. Nüüd on selle looma katteks tükikene Kalevipoja kasukast. Kes on see imetaja?
Vastus: Imetaja, kes sai Kalevipojalt kasuka, on siil.

5-9. klass

1. küsimus: Üks meie tuttav taim olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest. On arvatud, et taskus tema väikest niinetükki kandes ei hammusta kunagi rästik. Mis taim?
Vastus: Selleks taimeks on näsiniin, üks meie kevadekuulutaja.

2. küsimus: Tavaliselt käivad liblikad õitel toitumas. Nimeta Eesti lipuvärve meenutav liblikas, kes toitub käärivast lehtpuumahlast ja mitmetest lagunevatest ollustest (ligunenud väjaheited, mustad riided jmt)?
Vastus: See oli natuke keerulisem küsimus ja selleks liblikaks, kes vastab kõikidele küsimuses toodud tingimustele, on suur-kiirgliblikas.

3. küsimus: Paljudest loomaliikidest, kes Maal on elanud, on veel üsna hiljuti mitmed välja surnud. Nimeta loomaliik, kelle viimane isend suri välja Hobarti loomaaias 1936. aastal?
Vastus: Kukkurhunt ehk tasmaania tiiger.

4. küsimus: Mille poolest oli Võlla ohvritamm nõukogude ajal eriline?
Vastus: Tamm oli ajaloolise hiie viimane püha puu ja nõukogude okupatsiooni ajal oli tamm Saare maakonna ainus muinsuskaitsealune püha puu.

5. küsimus: Mustjala vallas kasvab Eesti jämedaim oma liigi esindaja, 2000.a mõõtmiste kohaselt on taime ümbermõõt 1,3 m kõrgusel 685 cm. Mis taimega on tegemist?
Vastus: Selleks taimeks on harilik pärn, nn Täri pärn.

6. küsimus: Kes või mis on kannipuu?
Vastus: Kannipuud on kandepuud, kas kaelkoogud tavaliselt vee või ka kandepuud heinakandmiseks.

7. küsimus: Miks fotosünteesivad sinilille vanad lehed kevadel intevsiivsemalt kui noored?
Vastus: Vanad (eelmise aasta) lehed on suuremad ja tumedamad, sisaldades rohkem klorofülli. Ka hakkavad noored (selle aasta) lehed kasvama alles pärast õitsemist, seega neid varakevadel veel polegi.

8. küsimus: Soojavereliste verd imevad ainult emased hallasääsed. Miks ta peab seda tegema?
Vastus: Sest verest saadavad toitained on vajalikud munade arenemiseks.

9. küsimus: Milliseid loomi nimetatakse "külmavereliseks"?
Vastus: Külmaverelisteks nimetatakse loomi, kelle kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist, st nad on kõigusoojased. Ka on nn külmaverelised hobusetõugude rühm, keda iseloomustab rahulikkus, aeglasem ainevahetus, suurem kehamass ja aeglasem liikumine. Õigeks lugesime mõlemad vastused.

10. küsimus: Ühte Eestimaa jõge on võimalik reguaarselt ületada ainulaadsel viisil Eestis ja ka kogu Baltikumis. Millise jõe ja ületamisviisiga on tegemist?
Vastus: Jõeks on Suur-Emajõgi ja unikaalseks ületamisvahendiks on regulaarselt liikuv Kavastu parv. Et Emajõgesid on Eestis kaks - Suur-Emajõgi ja Väike-Emajõgi - saime õigeks lugeda ainult vastuse, mis sisaldas jõe nimena Suurt-Emajõge.

11. küsimus: Kes on see ka Eestis elav öise eluviisiga loom, kes armastab lumel "vastlasõitu" teha? Kui teekond läheb allamäge, heidab ta rinnuli ja tõukab end tagajalgadega edasi.
Vastus: Selleks sõidulembeseks loomaks on saarmas.

12. küsimus: Meie pärimuskultuuris on see auväärne puu. Usuti, et kurat kardab seda ja selle all puhkavat rändajat ei taba kunagi välk ega nõela madu. Temaga saab peletada haigusi ja kurje jõude. Mis puu või põõsaga on tegemist?
Vastus: See puu on kadakas. Sarnaseid omadusi on omistatud ka pihlakale, õigeks lugesime mõlemad variandid.

13. küsimus: Kuidas on omavahel seotud puuvill ja Araali mere seisund?
Vastus: Nõukogude Liidu ajal otsustati Araali merre suubuvate jõgede Amudarja ja Sõrdarja veed kõrbe - eelkõige puuvillakasvatuste niisutamiseks - kõrvale juhtida, mille tagajärjel on Araali mere pindala vähenenud enam kui 50% võrra.

14. küsimus: Küsitava rahvuspargi eesmärk on hoida, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada nii looduslikke kui ka pikaajalise inimmõju tulemusel kujunenud kooslusi ja maastikke. Rahvuspargis on ulatuslikud metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega. Kõige iseloomulikumad pinnavormid on korrapärase kuju ja moreenkattega mõhnad. Missugusest rahvuspargist on jutt?
Vastus: Tegu on Karula Rahvuspargiga Lõuna-Eestis.

15. küsimus: Milline on Tartu vanim monument? Kus see asub ja milline on selle tekkelugu?
Vastus: Tartu vanim monument on Rahvaste monument, mis asub Vallikraavi tänaval. Ülikooli peahoone ehitamisel kunagise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alla ja kiriku juures asunud surnuaiale maetud luid. Need maeti uuesti 1806.a Toomeorgu Vallikraavi tn äärde ja sellele kohale püstitati 1811.a väike nelinurkne Rahvaste monument, mis matkib Väike-Aasia (Lüükia) hauamonumente. 20. septembril 1985.a. maeti mälestussamba tänavapoolsele küljele ka Ülikooli peahoone keldrites sama suve arheoloogilistel kaevamistel väljatulnud inimluud. Ühishauda pandi ka vutlar, milles on kiri ümbermatmise kohta.

16. küsimus: Kes on maailma kõige väiksem selgroogne loom?
Vastus: Wikipedia andmetel on Indoneesias elava kalakese Paedocypris progenetica emasloomade pikkus 7,9 mm (min) kuni 10,3 mm (max). Teise sageli pakutud variandi - kalakese Pandaka pygmaea isasloomade pikkus aga ulatub kuni 11 millimeetini, emaskaladel "koguni" 15 millimeetrini. Samas on tema kaal vaid 0,2 grammi ja et temale on eestikeelses loodusajakirjanduses viidatud kui maailma väikseimale selgroogsele loomale, siis lugesime õigeks mõlemad vastused.

17. küsimus: Kõik me oleme proovinud lagritsakomme. Millest ja kuidas aga valmistatakse lagritsat?
Vastus: Lagrits on magusjuure ehk lagritsapõõsa juurest saadav magusaine. Lagritsa valmistamiseks lagritsajuurt keedetakse ja hiljem aurutatakse enamus vett ära.

18. küsimus: Kus ja millal rõngastati Eestis esimesed linnud?
Vastus: Eestis rõngastati esimesed linnud 1910. a Saaremaal, Kihelkonnas.

19. küsimus: Mis on Jõhvi anomaalia ja milles see avaldub?
Vastus: Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeis sisaldub rauamaaki (rauasisaldus keskmiselt 31%). See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaalia, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel.

20. küsimus: Otsitav raba jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale. Rabas esineb arvukalt laukaid. Raba keskosas asub järv, mille pindala on 6,7 hektarit. Millisest rabast on juttu?
Vastus: Tegu on Kakerdaja rabaga.

21. küsimus: Millise meie kevadekuulutaja viljaks on karvane pähklike?
Vastus: Meie kevadekuulutajatest on karvane pähklike viljaks sinilillel.

22. küsimus: Paljudes eesti murretes tähendab see sõna suurt loomakõõlust, küllap erakordse sitkuse tõttu. Üks Eestis kasvav puu on saanud selle sõna järgi ka oma nime. Mis puu?
Vastus: Suur loomakõõlus on murretes künnap ja küsitav puu on künnapuu.

23. küsimus: Kose-Uuemõisas suundub Pirita jõkke üks tema lisajõgedest, mida nimetatakse veel ka salajõeks. Mis on selle lisajõe nimi ja mis on salajõgi?
Vastus: Pirita jõkke Kose-Uuemõisa kohal suubub Kuivajõgi, mille pikkus on 29 km ja ta voolab maapinnal ainult kevadise suurvee ajal. Salajõgi ehk maa-alune jõgi on maapinnast allpool, st maa all voolav vooluveekogu.

24. küsimus: Eestis on üks küla. Kohaliku legendi järgi pärinevad selle kivi alt kõik selle küla lapsed. Mis küla see on ja mis on selle kivi nimi?
Vastus: See on Eesti põhjarannikul paiknev Altja küla Vihula vallas. Kivi, mille alt pärinevad kõik Altja küla lapsed, on Altja titekivi ehk Altja suurkivi.

25. küsimus: Eestis kasvab Euroopa kõige suurema õiega orhidee. Mis nime ta eesti keeles kannab?
Vastus: Euroopa kõige suurema õiega orhidee on kaunis kuldking.

Auhinnad:
Viktoriini parimatele ja parimate küsimuste esitajatele on raamatupood Rahva Raamat auhindadeks välja pannud kinkekaardid.

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...