Викторина о природе

Викторина состоит из вопросов, которые составлены самими участниками и направлены организаторам через соответствующую форму. Организаторы отбирают из полученных вопросов лучшие и каждый понедельник вывешивают по три вопроса. Для ответа всем участникам викторины предоставляется две недели. Авторам вопросов отвечать на свои вопросы не разрешается, но за хороший вопрос приславшая его группа получает максимальное количество очков.

Вопросы могли бы быть связаны с природой, культурой, легендами, сказаниями и преданиями вашего родного края. Ответ на вопрос должен требовать определённой сообразительности, не ограничиваться формой да/нет, но при этом оставаться конкретным. При вывешивании вопросов следует привести правильный ответ и ссылки на его источник — книгу или веб-ссылку. Каждая группа может задавать по несколько вопросов.

Viktoriin

Loodusviktoriin toimus ka sel aastal kahes vanuseastmes - kuni 4. klass ja 5.-9. klass.

Selleks aastaks on viktoriin lõppenud, kokkuvõtted tehtud ja parimad välja selgitatud. Auhindade võitjate selgitamiseks läks seekord vaja fortuunat.

Nooremas vanuserühmas kogusid maksimaalsed 29 punkti 15 gruppi, kelle seast loosiõnn järgmistele gruppidele:
- Pärnu Vanalinna Põhikool
- Rakvere Linna Algkool
- Sõmerpalu Põhikool
- Tartu Hiie Kool :

Vanemas vanuserühmas kogusid maksimaalsed 33 punkti 18 gruppi, kellest fortuuna valis välja:
- Parksepa Keskkool
- Tallinna Reaalkool 2
- Tartu Hiie Kool 6B
- Tääksi Põhikool

Parimateks küsimuseks valisime:
- Nooremas vanuserühmas Haanja-Ruusmäe Põhikool 3-4 küsimuse "Millist loodusnähtust nimetatakse nõidade vihtlemiseks?
- Vanemas vanuserühmas Tartu Descartes'i Lütseum 4 küsimuse "Tavaliselt söövad loomad taimi. Vähesel määral esineb ka taimi, kes söövad loomi. Milliseid lihasööjate taimede perekonna esindajaid võib kohata Eesti looduses?"

Õnnitleme võitjaid! Auhinnad parimatele lahendajatele ja küsijatele saadame postiga.

Punktiarvestus
kuni 4. kl.
5.-9. kl.

Kui olete vastanud õigesti, aga punkte tabelis pole, või kui olete pakkunud vastusena variandi, mida peate õigeks, aga mis erineb meie poolt õigeks peetust, siis palun saatke vastav märgukiri koos konkreetse viitega teiepoolsele vastuse allikale aadressile viktor@biopark.ee hiljemalt 23. maiks.

Allikmaterjalid

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Soome lahes paikneb ligi 100 saart. Milline on neist suurim?
Vastus: Soomele kuuluv Vessölandet (52 km2) (en.wikipedia.org/wiki/Vessölandet). Õigeks lugesime ka Venemaale kuuluva Suursaare (21 km2) (et.wikipedia.org/wiki/Suursaar) eestile kuuluva Naissaare (18 km2) (www.naissaar.ee).

2. küsimus: Meie metsades elavad puugid võivad inimesele kanda kahte väga rasket haigust. Missuguseid?
Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos. Allikas: Haavik, Õ.: "Linnud ja putukad".

3. küsimus: Kas lepatriinu täpid näitavad lepatriinu vanust?
Vastus: Ei, lepatriinu täpid näitavad lepatriinu liiki. Allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=89&id_a=71

4. küsimus: Eestis kasvab looduslikult 4 okaspuuliiki. Nimetage need.
Vastus: Kuusk, mänd, kadakas, jugapuu. Allikas: http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html

5. küsimus: Kes olid aga kõige esimesed Aasta lind ja Aasta puu ning mis aastatel nad valiti?
Vastus: Rukkirääk 1995, kadakas 1996. Allikas: Eesti Loodus, veebruar 2008.

6. küsimus: Üks meie looduses elav lind ei näe kuigivõrd vaeva oma poegade eest hoolitsemisega. Ta toimetab oma munad ükshaaval teiste lindude pessa, kes tema muna hauvad ja ka tema poja üles kasvatavad. Kes on see lind?
Vastus: Kägu. Allikas: Haavik, Õ.: "Linnud ja putukad".

7. küsimus: Kui lapsed end ära määrivad, öeldakse nende kohta aeg-ajalt, et nad on mustad nagu põrsad või sead. Aga miks metssead poris püherdavad?
Vastus: Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks. Allikas: http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m256.html

8. küsimus: Kui kevad hakkab saabuma, hakkab puukoore all liikuma mahl. Vanad eestlased pidasid sellest väga lugu ja jõid õige mitme puu mahla. See oli tervislik ja maitsev ühekorraga. Millise Eestis kasvava puu mahla peetakse kõige magusamaks?
Vastus: Vahtra mahla. Allikas: http://www.looduskalender.ee

9. küsimus: Mis kuus sajab Eesti mandrialal tavaliselt kõige rohkem sademeid (kas vihma või lund)?
Vastus: Augustis. Allikas: Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut - http://www.emhi.ee

10. küsimus: Sellel Eestis tavalisel puul on palju nimesid: niinepuu, sest koore all olevat niinekiudu koguti viiskude, märsside, nööri jm punumiseks; lõhmus, sest ta õied lõhnavad hästi ning neist saab maitsvat teed. Mis puu see on?
Vastus: Pärn. Allikas: www.loodusajakiri.ee

11. küsimus: Kes või mis on taksidermist?
Vastus: Topisetegia. Allikas: www.loodusajakiri.ee

12. küsimus: Viimastel aastatel on Eestis tavaks saanud aasta puu ja linnu valimine. Lisaks neile valiti 2008. aastal ka aasta ... Nimeta 2008. aasta puu, lind ja uuena valitud ... .
Vastus: Aasta puu - jugapuu, aasta lind - teder, uuena valiti aasta seen - puravikulised. Allikas: Ajakiri Eesti Loodus (nr 1-3/2008).

13. küsimus: Eelmisel aastal võis ajalehest lugeda, et Tartumaa koolipoisid leidsid puuvõõriku. Mis või kes on puuvõõrik?
Vastus: Puuvõõrik on mitmeaastane igihaljas ning nahksete lehtedega parasiittaim, mis kasvab muidu peamiselt soojema kliimaga Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, Eestis teda seni leitud pole. Puuvõõrik kinnitub okstele ning saab kogu eluks vajaliku vee ja toitaineid puult, ise midagi vastu andmata. Allikas: Eesti Päevaleht - http://www.epl.ee/artikkel/397064.

14. küsimus: Eesti Post on lasknud välja seitse marki sarjast "Eesti fauna". Keda on neil markidel kujutatud?
Vastus: Metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, suurkõrv. Allikas: Eesti Post.

15. küsimus: Seda Eestis harvaesinevat lindu on aeg-ajalt eksklikult papagoiks peetud. Põhjuseks tema eksootilise sulelehviku paiknemine linnu pealael. Tema häälitsuse up-up-up tõttu kutsutakse teda veel ka tututajaks ja uputajaks. Kes on see kaunis lind?
Vastus: Vaenukägu ehk toonetutt. Allikas: Ajakiri Eesti Loodus (nr 12/2007).

16. küsimus: Millist Eestis esinevat loodusnähtust nimetatakse nõidade vihtlemiseks?
Vastus: Tuhala nõiakaevu keemist. Allikas: www.hot.ee/tuhalalk/. Ka vikerkaar, virmalised ja volbripäeva vihm-lörts.

17. küsimus: Eesti rahvuslilleks on rukkilill. Nimetage lisaks Eestile riik, mille rahvuslilleks on samuti rukkilill?
Vastus: Valgevene. Allikas: www.opleht.ee/Arhiiv/2007/20.04.07/aine/12.shtml. Ka Saksamaa, Poola.

18. küsimus: Millise taime tükki soovitati vanasti taskus kanda, et vältida rästikuhammustust?
Vastus: Näsiniin. Allikas: bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html. Lisaks lepp, haab, pihlakas, angervaks.

19. küsimus: Mis on ajalooliselt Mulgimaa pealinn?
Vastus: Abja-Paluoja. Allikas: http://www.maavald.ee

20. küsimus: Milline tähistatud objekt paikneb Põltsamaalt ca 6 km kaugusel loodes asuval Kalmemäel?
Vastus: Suure rändrahnuga tähistatud Mandri-Eesti keskpunkt, muistne kalmistu. Allikas: http://palukyla.maavald.ee/sisu.html?rubriik=58&id=714&op=lugu

21. küsimus: Eesti vanemates loomamuinasjuttudes ei kohta me ühte meil metsades vägagi levinud suurt looma. Keda ja miks?
Vastus: Metssiga, kuna teda Eesti metsades vahepeal praktilsielt ei esinenud. Allikas: http://www.ilm.ee. Ka põder, kelle arvukus on kõikunud ja pikka aega väga madal olnud.

5.-9. kl.

1. küsimus: Kui palju kulub vett a) ühe leivaviilu b) tassi kohvi c) klaasi piima ja d) ühe hamburgeri tootmiseks?
Vastus: Leivaviil — 40 l, tass kohvi — 140 l, klaas piima — 200 l (1000 l), hamburger — 2400 l. Allikas: www.worldwatch.org/node/5609

2. küsimus: Reasta hunt, karu ja ilves arvukuse alusel Eestis.
Vastus: Eestis on umbes 900 ilvest, 500 karu ja 190 hunti. Allikas: www.ejs.ee/jahimees.html

3. küsimus: Eestis on kaks taimeliiki, mis mujal maailmas ei kasva. Nimeta need.
Vastus: Saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Allikas: Bioloogia põhikoolile. Lisaks ka saaremaa sõrmkäpp.

4. küsimus: Kes on sipelgalõvi ja kuidas ta jahib oma saaki?
Vastus: Sipelgalõvi on sipelgakiili vastne, kes elab kuivades liivastes nõmmemetsades, poolvarjulistel luidetel ja liivikutel. Ta teeb liivasse korrapärase kujuga lehtreid (läbimõõduga 2-4 cm, sügavus 1-2 cm), mille põhjas varitseb saaki. Lehtrisse sattunud sipelgas ei pääse variseva liiva tõttu välja ning langeb sipelgalõvi ohvriks. Lehtri suurus sõltub sipelgalõvi näljasuse astmest. Allikas: Eesti Loodus, 2 ja 3, 2002.

5. küsimus: Kus talvituvad Eestis pesitsevad kaljukotkad?
Vastus: Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad Eestis, pesitsuspaiga lähedal. Allikas: www.kotkas.ee

6. küsimus: Ühte Hiiumaal asuvat maja kutsutakse Pikaks Majaks. Kus see maja on ja mis seal asub ning miks seda maja nii kutsutakse?
Vastus: Seal asub Hiiumaa muuseum. Maja kutsutakse Pikaks Majaks, sest see on Kärdla pikim puumaja. Allikas: www.hiiumaa.ee

7. küsimus: Lääne-Virumaal asub kaunis maastikukaitseala, mis on geoloogide hulgas tuntud kui jääaja muuseum. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkas kohalik rahvas ühte osa sellest paigast kutsuma Kreutzwaldi pargiks. Millisest kaitsealast on jutt, kuidas on tekkinud rahvamuistendite järgi sealsed oosid ja miks kutsub rahvas seda kohta Kreutzwaldi pargiks?
Vastus: Tegu on Neeruti maastikukaitsealaga ja oosid olla kündnud Kalevipoeg. Kuna Eesti rahvuseepose Kalevipoeg pani kirja Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sünnikodu asub sealt 4 km kaugusel, hakkas kohalik rahvas seda kohta Kteutzwaldi pargiks nimetama. Allikas: http://www.neerutiselts.ee

8. küsimus: Selle puu viljad on söödavad, eriti maitsvad on need peale külma, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Neid kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel. Marjadest toodetakse õunhapet. Noori võrseid on kasutatud värvimiseks musta värvuse saamiseks. Mis puust on jutt?
Vastus: Pihlakas. Allikas: Wikpedia - http://et.wikipedia.org

9. küsimus: Eestimaa Looduse Fondi tegevliikmed Rainer Nõlvak ja Toomas Trapido panid 2008.a. aluse ühele toredale keskkonnasõbralikule ettevõtmisele. Millisele?
Vastus: Prügikoristuskampaania Teeme ära 2008 (Teeme Eestimaa puhtaks). Allikas: http://www.greengate.ee

10. küsimus: Kes on Eesti suurim kärplane?
Vastus: Mäger. Allikas: bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm

11. küsimus: Seda taime kasutati Vana-Kreekas kurjategijate hukkamiseks. Sokrates suri selle taime mürgistusse. Eestlased on selle taimega värvinud lõnga ja nad uskusid, et kui sellest lõngast tehtud riie surnule selga panna, pole ohtu, et surnu koju käima hakkaks. See taim sarnaneb peterselliga ning selles taimes on alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrge. Mis on selle taime nimi?
Vastus: Täpiline surmaputk. Allikas: bio.edu.ee/taimed. Et Wikipedia annab Sokratese surma põhjustajana vastuseks ka karuputke, lugesime ka selle õigeks.

12. küsimus: Tavaliselt söövad loomad taimi. Vähesel määral esineb ka taimi, kes söövad loomi. Milliseid lihasööjate taimede perekonna esindajaid võib kohata Eesti looduses?
Vastus: Eestis leidub lihasööjatest taimedest huulheinu, võipätakaid ja vesiherneid. Allikas: www.ut.ee/botaed/liha.htm

13. küsimus: Mitu tonni metallimaaki saab säästa 1 tonni vanametalli kasutamisega?
Vastus: 1. Kolm tonni. Allikas: Tallinna Keskkonnaamet. 2. 1,5 tonni rauamaaki, 6 tonni boksiiti. Allikas: http://www.taaratark.ee/?structure=005001&content=62

14. küsimus: Millal ja miks valiti rukkilill meie rahvuslilleks?
Vastus: Valiti 1968. aastal, rukkilille peetakse leivavilja saatjaks. Allikas: http://bio.edu.ee/taimed

15. küsimus: Milline jõgi oli keskaegses Tallinnas veerikkaim? Kust see algas ja kuhu suubus?
Vastus: Härjapea jõgi, algas Ülemiste järvest ja suubus Soome lahte. Allikas: http://www.linnamuuseum.ee

16. küsimus: Nimeta Napoleoni lemmiklill. Eestis kasvab neid 16 liiki, kokku on neid aga üle 450 liigi.
Vastus: Kannike. Allikas: ENEKE 2.

17. küsimus: Kui palju kasvab Eesti rabades turbakiht 1 aasta jooksul?
Vastus: 1 millimeeter. Allikas: bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.htm

18. küsimus: Mida kujutab endast tänapäeva Noa laev toidutagavara säilitamiseks ja kus see asub?
Vastus: Selles säilitatakse erinevate põllukultuuride seemnenäidiseid ning see asub Norras Teravmägedel. Allikas: Eesti Päevaleht - epl.ee/artikkel/420265

19. küsimus: Valge-toonekurg ei ole Eestis alati elanud. Mis aastal registreeriti väidetavalt tema esimene pesitsemine Eestis?
Vastus: Aastal 1841, Vastseliinas. Allikas: http://www.postimees.ee/080504/esileht/meedia/133672.php

20. küsimus: Tallinnas on ainult ühel linnaosal oma muuseum. Millisel?
Vastus: Nõmme. Allikas: http://www.tourism.tallinn.ee

21. küsimus: Asendades järgnevates lausetes sõna "üks" mõne muu sõnaga, saate oluliselt inforikkama sõnumi. Ühes maakonnas, seal, kus Iskna jõgi suubub ühte jõkke, asub üks küla. Selle küla lähedal ühe järve kaguotsas asub üks kivi, millel rahvajutu järgi olevat puhanud üks kuningas. Kes?
Vastus: Rootsi kuningas Karl XII. Allikas: http://www.eestigiid.ee

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.

Online viktoriini lahendama...