Rohukonn (Rana temporaria)

Rohukonn on laialt levinud üle kogu Eesti ja tema kudemisega algab konna-aasta.

Rohukonn on pruunikat värvi kuni 10 sentimeetri pikkune kahepaikne. Täiskasvanud looma kõht on tavaliselt kirju ning koon ümara kujuga. Välimuselt võib teda segi ajada meie teise pruuni konna - rabakonnaga. Rabakonn on kõhu alt üleni hele ja tema koon on veidi teravam.

Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Sel ajal peaks autojuhid teedel eriti tähelepanelikud olema, et rändavaid konni mitte alla ajada.

Nagu juba öeldud, on rohukonn kevadel esimene kudeja. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Konnad kogunevad tiikidesse, kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, järvede kaldavööndisse. Üks emasloom koeb 1-2 kudupalli, mille suurus võib olla vägagi erinev (viiesajast kuni paari tuhande munani). Kudu talub ka nõrka kevadist külma. Rabakonna kudemisaeg langeb maikuusse ja ka nemad koevad suurte seltsingutena, kuid nende pulmalaul kõlab rohkem mulksumise kui nurrumisena.

Nautigem siis ka konnade kevadist pulmalaulu kaunite linnutrillerite kõrval.

Lisainfo: Eesti selgroogsed, Kõrv loodusesse, Loodusemehe pildipank, MP3