Lumehelveste sajus
seisan üksiku puu all.
Tunnen, hing on kui rajus,
torm pakitseb sügaval.
Päiksekiiri oodata
ei jõua külmunud hing.
Taevalaotust vaadata
on kurb, kui siin pole sind.
Kord segunesid me käed
hellituste keerises,
ei suutnud ühedki väed
viia lahku öö tuules.
On mõõdund aastate read,
kuid kevadet ootan veel.
Soojus parandab kõik vead,
mis said tehtud eluteel.
Kevad uued võrsed loob
tunnetest, mis alles eos.
Armastus uut jõudu joob,
kui mu käsi on su peos.


Dmitri Grigorov

Jälle kuused kumisevad,
saared suisa sumisevad,
kaasik kajab, lepik lajab,
õisi helvetab ja sajab,
nii et muru neisse upub.
Lõo lõõrib, kägu kukub:
"Ära uinu, ära tuku!
Aeg on tõusta! Kukku,kukku!"
Pääsukene, piiri-pääri,
lendab ümber räästa ääri...
Piiri-pääri, liiri-laari-
kevade lööb pillerkaari!


Anton Tsibulski

<< 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  >>

Haikude avalehele