Kevadviktoriin

Selleks kevadeks on viktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju. Kokku osales 104 gruppi, kellest 43 vastasid õigesti kõigile 18 küsimusele. Loosi tahtel saavad auhinna Kolga Kool 2, Konguta Kool 1 ja Riidaja Põhikool 5-8.
Auhinnad on seekord välja pannud Tartu loodusmaja.

Aitäh kõigile osalejatele ja õnnitlused võitjatele!

Tulemused

Õiged vastused.

1. küsimus: Kust saab alguse ja kuhu suubub Ambla jõgi?
Vastus: Ambla jõgi saab alguse Vanaveski (Roosna) järvest ja suubub Jägala jõkke.

2. küsimus: Mis on Kalevipoja isa nimi?
Vastus: Nagu nimi ka ise ütleb, on Kalevipoja isa nimi Kalev. :)

3. küsimus: Orava jäljed maas liikudes algavad alati puu juurest, kuid kus jäljerida lõpeb?
Vastus: Nii nagu jäljed algavad, nii need ka lõpevad tavaliselt mõne puu juures. Põnevate täiendustena pakuti ka, et orava jäljerida lõpeb söödaplatsil. Või teise looma jälgedega, kui orav kätte saadakse.

4. küsimus: Kus kasvab Eesti jämedaim sanglepp? Kui suur on jämedaima Eestis teadaoleva sanglepa tüve ümbermõõt rinnakõrguselt?
Vastus: Eesti jämedaim sanglepp 2007. a seisuga kasvab Sagadi mõisa alleel Lääne-Virumaal ja selle tüve ümbermõõt on 4,2 m. Õigeks lugesime ka Harjumaal Kiilis Kurna mõisa pargis kasvanud sanglepa tüveümbermõõduga 4,3 m (1998. a), aga see puu on tänaseks hävinud.

5. küsimus: Seda jõge on peetud pühaks väga kaua, teda on arvatud pikse elupaigaks. Oma piksepärimusega on see jõgi teadaolevalt ainulaadne nii Eesti kui ka Baltimaade veekogude seas. Millisest jõest on jutt?
Vastus: See on Võhandu jõgi, selle ülemjooksu ka nimetatud Pühajõeks.

6. küsimus: Eesti lindude hulgas on mitu liiki, kes oma kohalolekust annavad teada oma nime välja hõigates. Nendest ühe hääl kõlab nagu kahe jäigapiilise kammi vastamisi tõmbamine – krääk krääk. Seda häält teevad vaid isaslinnud oma territooriumist teavitamiseks ja emaslindude peibutamiseks. Mis on selle linnu nimi?
Vastus: See lind on rukkirääk.

6. küsimus: Eesti lindude hulgas on mitu liiki, kes oma kohalolekust annavad teada oma nime välja hõigates. Nendest ühe hääl kõlab nagu kahe jäigapiilise kammi vastamisi tõmbamine – krääk krääk. Seda häält teevad vaid isaslinnud oma territooriumist teavitamiseks ja emaslindude peibutamiseks. Mis on selle linnu nimi?
Vastus: See lind on rukkirääk.

7. küsimus: Mis seos on eesti soojumika ja K. E. von Baeri vahel?
Vastus: Baer avastas soojumika 1844. aastal Kesk-Eestis Piibe mõisa lähedalt.

8. küsimus: Millist lindu nimetatakse metsatrummariks?
Vastus: Metsatrummariks kutsutakse rähni. Tema põristamist on kaugele kuulda.

9. küsimus: Milline Eesti ürgorg on nii sügav, et sinna võiks ära peita näiteks Viru hotelli, nii et midagi ei jääks välja paistma?
Vastus: Selleks oruks on Haanjamaal paiknev Kütiorg, mille sügavus on kuni 70 m, mõnel pool ka 75 meetrit, Viru hotelli kõrgus on pisut üle 70 meetri. Sama sügav on ka Rõuge ürgorg, lugesime ka selle õigeks. Kuigi sügavad on ka teised pakutud orud, aga ükski neist pole nii sügav, et Viru hotell sinna "ära mahuks".

10. küsimus: Kes või mis on linnupete?
Vastus: Linnupete on kerge varahommikune eine või leivapala. Vanarahvas uskus, et kui inimene juhtub hommikul tühja kõhuga õues kuulama või nägema kevadel esimest korda mõnd rändlindu, võib ta kaotada tervise.

11. küsimus: Paljud loomad kasvatavad oma poegi urus ja poevad sinna ka hädaohu korral varju. Kes järgmistest Eestis elavatest metsloomadest ei kaeva ega kasuta urgusid: rebane, halljänes, mäger, valgejänes, kobras?
Vastus: Need on meie jänesed: halljänes ja valgejänes. Õigeks lugesime ka vastuse, kui oli välja toodud üks liik.

12. küsimus: Edgar Valteri "Pokuraamatus" ja "Pokulugudes" on peakangelasteks tegelased, keda kutsutakse pokudeks. Pokud on alati elanud kusagil lodus, varbad vees ja harjunud seisma ühel kohal ja üksteisele parajasti nii lähedal, et saaks vabalt juttu puhuda. Pokujutud ja -pildid on alguse saanud meie looduses päriselt olemas olevatest taimedest. Millistest?
Vastus: Nendeks taimedeks on tarnad.

13. küsimus: Kui põhjapoolkeral on kevadkuudeks märts, aprill ja mai, siis millised on kevadkuud lõunapoolkeral?
Vastus: Lõunapoolkeral on kevad siis, kui meil on sügis. Kevadkuudeks on seal vastavalt september, oktoober ja november.

14. küsimus: Kes on see meie kevadekuulutajate sekka kuuluv lind, kes veedab suurema osa oma elust õhus?
Vastus: See lind on piiritaja.

15. küsimus: Paljudes rahvausundites arvatakse toonekurge laste toojaks. Saksamaal peetakse lisaks toonekurele selleks veel üht mardikat. Keda?
Vastus: Selleks mardikaks on lepatriinu.

16. küsimus: Mida nimetatakse rahvapärimuses nõiakaevuks?
Vastus: Nõiakaev on karstialal asuv loodusnähtus, kus maa-alusel jõel paiknev kaev hakkab suurvee ajal üle ajama ehk "keema". Õigeks lugesime ka vastuse, et nõiakaev on koht, kus nõiad kaevus vihtlevad.

17. küsimus: Miks tahavad kassid oma saaki inimestele näidata?
Vastus: Kass täidab oma rolli ema ja õpetajana, inimest peab ta pere liikmeks. Kassid toovad inimestele „loomseid“ kingitusi, mis on nende katse proovida õpetada inimestele jahipidamisoskusi, mis inimestel puuduvad. Samuti on võimalik, et lemmikud toovad püütud saagi inimestele lihtsalt selleks, et näidata kui tublid nad on.

18. küsimus: Milline kasu on lepatriinudele tema punasest värvusest?
Vastus: Lepatriinud on mürgised ja nad hoiatavad ereda värvusega teisi röövloomi, et neid ei maksa süüa.

---

Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...