Ülevaade | Osalejad | Vaatlused | Viktoriin | Pildid | Loomad | Abiks | Korraldajad |
Ajakava | Foorum | Tulemused | Haikud | Fotod | Taimed | Ajalugu | Toetajad |
Kuna sellise õppevormi ühildamine õppekavaga on üsna keeruline, siis on osalemine ilmselt kõigis koolides ja lasteaedades korraldatud isemoodi. Meie omalt poolt saame anda vaid mõned üldised nõuanded projekti tegevuste läbiviimiseks.
Meie tegevustes ulatub looduse temaatika mitmesse ainevaldkonda ja sellepärast on võimalik suuremat osa tööst jaotada erinevatesse ainetundidesse. Sel juhul on vajalik, et üks õpetaja (näiteks klassijuhataja või bioloogiaõpetaja) oleks koordinaator, kes korraldab aineõpetajate koostööd. Iga aineõpetaja viib tunnis läbi selle osa projektist, mis tema ainega kattub. Näiteks võiks loodusõpetuse või bioloogia tundides õppida kevadekuulutajaid, kirjandustunnis kirjutada kevadluuletusi, kunstitundides joonistada kevadekuulutajaid jne. Siinkohal mõned märksõnalised võimalused projekti kasutamiseks erinevate ainetundide raames:
Teema, tegevus | Kasutatav ainetund |
---|---|
Kevade tulekut tähistavate indikaatorliikide ning nende bioloogia ja elupaikade tundmaõppimine; õppekäigud loodusesse | Loodusõpetus, bioloogia |
Osalevate koolide geograafilise asukohaga tutvumine; koordinaatsüsteemid | Loodusõpetus, geograafia |
Andmete sisestamine andmebaasi veebivormi kaudu; vastuste otsimine viktoriini küsimustele; tekstide, luuletuste, piltide ja fotode sisestamine arvutisse | Arvutiõpetus |
Tekstide ja kevadluuletuste loomine; viktoriini küsimuste ja vastuste vormistamine | Emakeel |
Kevadpiltide joonistamine | Kunstiõpetus |
Aruelud, töö jagamine õpilaste vahel | Inimese- ja kodanikuõpetus, klassijuhataja tund |
Kogu tööd saab organiseerida ka ringitunnina, kuid selgi juhul võiks juhendamisse kaasata ka teisi õpetajaid.
Kõik õpilased võiksid tegevustekäigu arutamiseks kokku saada näiteks üks kord nädalas. Tegevuste alguses ei ole võib-olla igal nädalal veel midagi arutada, aga kevade arenedes tuleksid sellised koosolekud kindlasti töö paremale sujumisele kasuks.
Mõistagi sõltub töökorraldus palju ka osalevate laste vanusest. Loodame, et leiate töö korraldamiseks just teile kõige sobivama viisi.
Enamus registreerunud gruppidest osalevad projektis terve klassiga. Kuidas organiseerida tööd nii suures grupis?
Töö jagamiseks grupis on mitu võimalust. Suure grupi, näiteks terve klassi puhul, oleks otstarbekas jagada grupp väiksemateks rühmadeks. Igal rühmal peaksid olema oma kindlad ülesanded. Näiteks võiks olemas olla järgmised rühmad:
Kui vähegi võimalik, siis peaks püüdma gruppide koosseise projekti jooksul vahetada, et kõik saaksid osaleda võimalikult erinevates tegevustes ja siiski olla mingi kindla perioodi jooksul keskendunud ühele konkreetsele ülesandele. Oluline on, et kõik osaleva grupi liikmed tunneksid vastutust mingi kindla töölõigu eest ja et töötaks grupi sisene kontroll selle üle, et kõik tõesti ka tehtud saaks. See eeldab ka grupisisest tööjaotust. Ajavahemik rühmade vahetamiseks võiks olla 2-3 nädalat. Kui õpilased tunnevad tüdimust, tuleks neid sagedamini vahetada eri rühmade vahel.
Kui rühmad on komplekteerunud kindlapiiriliselt huvide põhjal, võivad need samaks jääda kogu projekti ajaks. Loomulikult võivad kõik grupi liikmed olla ka pidevalt seotud kõigi ülesannete täitmisega. Väikeste gruppide puhul on see lausa möödapääsmatu. Samas kui valida see tee suurema grupi puhul võivad vähemaktiivsed õpilased tunda end kõrvalejäetuna. Väikese grupi puhul võib olla keeruline ja liiga koormav osaleda kõigis projekti jooksul pakutavates lisategevustes, sel juhul tuleks keskenduda loodusvaatlustele, mis on meie ettevõtmise esmane eesmärk.
vt. järgmine osa Lisategevused