Projektis "Tere, Kevad! 2020" osaleb 5837 õpilast ja 363 rühma.


"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Kevadfoto:

""
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad
vt eelmine osa Infovahetus

Töökorraldus

4.1. Üldine töökorraldus koolis

Kuna sellise õppevormi ühildamine õppekavaga on üsna keeruline, siis on osalemine ilmselt kõigis koolides ja lasteaedades korraldatud isemoodi. Meie omalt poolt saame anda vaid mõned üldised nõuanded projekti tegevuste läbiviimiseks.

Meie tegevustes ulatub looduse temaatika mitmesse ainevaldkonda ja sellepärast on võimalik suuremat osa tööst jaotada erinevatesse ainetundidesse. Sel juhul on vajalik, et üks õpetaja (näiteks klassijuhataja või bioloogiaõpetaja) oleks koordinaator, kes korraldab aineõpetajate koostööd. Iga aineõpetaja viib tunnis läbi selle osa projektist, mis tema ainega kattub. Näiteks võiks loodusõpetuse või bioloogia tundides õppida kevadekuulutajaid, kirjandustunnis kirjutada kevadluuletusi, kunstitundides joonistada kevadekuulutajaid jne. Siinkohal mõned märksõnalised võimalused projekti kasutamiseks erinevate ainetundide raames:

Teema, tegevusKasutatav ainetund
Kevade tulekut tähistavate indikaatorliikide ning nende bioloogia ja elupaikade tundmaõppimine; õppekäigud loodusesse Loodusõpetus, bioloogia
Osalevate koolide geograafilise asukohaga tutvumine; koordinaatsüsteemid Loodusõpetus, geograafia
Andmete sisestamine andmebaasi veebivormi kaudu; vastuste otsimine viktoriini küsimustele; tekstide, luuletuste, piltide ja fotode sisestamine arvutisse Arvutiõpetus
Tekstide ja kevadluuletuste loomine; viktoriini küsimuste ja vastuste vormistamine Emakeel
Kevadpiltide joonistamine Kunstiõpetus
Aruelud, töö jagamine õpilaste vahel Inimese- ja kodanikuõpetus, klassijuhataja tund

Kogu tööd saab organiseerida ka ringitunnina, kuid selgi juhul võiks juhendamisse kaasata ka teisi õpetajaid.

Kõik õpilased võiksid tegevustekäigu arutamiseks kokku saada näiteks üks kord nädalas. Tegevuste alguses ei ole võib-olla igal nädalal veel midagi arutada, aga kevade arenedes tuleksid sellised koosolekud kindlasti töö paremale sujumisele kasuks.

Mõistagi sõltub töökorraldus palju ka osalevate laste vanusest. Loodame, et leiate töö korraldamiseks just teile kõige sobivama viisi.

4.2. Töö organiseerimine osalevas grupis

Enamus registreerunud gruppidest osalevad projektis terve klassiga. Kuidas organiseerida tööd nii suures grupis?

Töö jagamiseks grupis on mitu võimalust. Suure grupi, näiteks terve klassi puhul, oleks otstarbekas jagada grupp väiksemateks rühmadeks. Igal rühmal peaksid olema oma kindlad ülesanded. Näiteks võiks olemas olla järgmised rühmad:

  • Vaatlus- ja uurimisrühm – peaks vastutama praktiliste vaatluste toimumise ja korrektsuse eest. Vaatluste alguses peaks kogu grupiga läbi arutama, milliseid indikaatorliikide kasvu- või elukohti kooli või laste kodude ümbruses leidub. Vaatlustega peaks siiski kõik osalised jooksvalt ja pidevalt tegelema. Niipea, kui keegi on mõne kevadekuulutaja avastanud, peaks sellest ka teistele teada andma.
  • Arvutirühm – andmesisestus, arvutikommunikatsioon ja muud arvutikasutust nõudvad ülesanded (graafika, tekstid jne.). Andmete sisestamine veebivormi peaks olema võimalikult operatiivne. Samas ei ole see kuigi ajamahukas ettevõtmine. Seega peaks osalevate laste esindajatel olema võimalikult pidev juurdepääs internetiühendusega arvutile. Kindlasti peaks gruppi juhendav õpetaja sõlmima vastava kokkuleppe kooli infojuhi või arvutiõpetajaga, juhul kui arvutitele pääseb juurde vaid arvutiklassis.
  • Kunstirühm – vastutab kevadekuulutajate joonistamises osalemise eest. Koostöös õpetaja, korraldajate ja arvutirühmaga vastutab ka selle eest, et joonistatud pildid jõuaksid projekti veebi.
  • Inforühm – vastutab selle eest, et projektiinfo oleks kättesaadav kõigile osalevatele õpilastele - jälgib meie veebifoorumeid ja korraldajate kirju, koostab ja kujundab kooli info- ja seinalehti, teavitamaks koolikaaslasi projekti käigust. Võiks vastutada ka viktoriinis osalemise eest - korraldab küsimuste väljamõtlemist ja vastuste leidmist.
  • Juhtrühm – hoolitseb asjade üldise käigu ja koordineerimise eest, korraldab ja juhib tööd jne.

Kui vähegi võimalik, siis peaks püüdma gruppide koosseise projekti jooksul vahetada, et kõik saaksid osaleda võimalikult erinevates tegevustes ja siiski olla mingi kindla perioodi jooksul keskendunud ühele konkreetsele ülesandele. Oluline on, et kõik osaleva grupi liikmed tunneksid vastutust mingi kindla töölõigu eest ja et töötaks grupi sisene kontroll selle üle, et kõik tõesti ka tehtud saaks. See eeldab ka grupisisest tööjaotust. Ajavahemik rühmade vahetamiseks võiks olla 2-3 nädalat. Kui õpilased tunnevad tüdimust, tuleks neid sagedamini vahetada eri rühmade vahel.

Kui rühmad on komplekteerunud kindlapiiriliselt huvide põhjal, võivad need samaks jääda kogu projekti ajaks. Loomulikult võivad kõik grupi liikmed olla ka pidevalt seotud kõigi ülesannete täitmisega. Väikeste gruppide puhul on see lausa möödapääsmatu. Samas kui valida see tee suurema grupi puhul võivad vähemaktiivsed õpilased tunda end kõrvalejäetuna. Väikese grupi puhul võib olla keeruline ja liiga koormav osaleda kõigis projekti jooksul pakutavates lisategevustes, sel juhul tuleks keskenduda loodusvaatlustele, mis on meie ettevõtmise esmane eesmärk.

vt. järgmine osa Lisategevused