Head kevadeotsijad ja -leidjad,

Vaadates õue ja meie veebilehel olevat kevadekuulutajate vaatlustabelit, võime täie kindlusega väita, et jah, ka seekord on kevad leitud, tabeldatud ja kõik on valmis suve saabumiseks. Koolides toimuvad viimased aastalõpu askeldamised, lapsed on mõtetega suves ja õppimine on selleks õppeaastaks läbi saamas.

Läbi on saamas ka meie selleaastased kevadevaatlused: kõik kevadekuulutajad on leitud, luuletused-joonistused-kevadfotod tehtud ning peadki viktoriiniga murtud. Käib veel meiepoolne viimaste kokkuvõtete tegemine ja valmistumine Saaremaal toimuvaks suvelaagriks.

Olite kõik väga tublid ja tahame tänada teid kõiki uudishimu ja tegutsemisinnu eest kevadekuulutajate tundmaõppimisel ning nende looduses otsimisel ja leidmisel. Loodame, et õppisite looduses nägema ja kuulma märke, mida enne ei osanud tähelegi panna.

Loodame kohtuda teiega juba järgmisel kevadel!

Toredat suve!

--
Korraldajate nimel,
Viktor

Aitäh, projekt oli tore, hariv, väga vajalik! Lapsed said "käe valgeks"looduses, mis on ainult tervitatav! Lapsed planeerisid juba ka tegevusi tulevateks aastateks: "Ma veel fotot sel aastal ei saada, aga 7. klassis saadan!" Nii et loodetavasti osaleme ka edaspidi...

Väga rikastavat suve kõigile looduses!

Suur kevad on käes ja kooliaasta hakkab läbi saama. Kas sellel aastal saab ka tublimaid kevadeotsijaid diplomiga premeerida? Oleks hea, kui see jõuaks hiljemalt 1.juuniks kodulehele, et saaks välja printida.

Head kevadeotsijad,

Märkamatult on läbi saanud ka pool maikuud, praktiliselt kõik kevadekuulutajad on vähemalt mõnes paigas juba kohal ja me hakkame vaikselt "Tere, Kevad!" projekti tegemisi selleks aastaks kokku tõmbama.

Tänasest on lõpenud fotokonkurss - ootame teilt veel eelmise nädala lemmikute valimist ja järgmisel nädalal valime koos loodusfotograafide abiga välja konkursi võitjad.

Lõppenud on ka kevadviktoriin ja selle võitjad mõlemas vanuserühmas teeme teatavaks paari päeva jooksul.

Edasi käivad vaatlused - kevadekuulutajate andmebaasi saab vaatlusi sisestada veel vähemalt kuni 6. juunini. Samuti on endiselt oodatud kevadjoonistused ja luuletused.

Veel selle nädala jooksul anname teada milliste gruppide esindajaid ootame 10.-12. juunil toimuvasse kevadlaagrisse, mis sel aastal toimub Saaremaal.

Ilusat suveootust soovides,
Terje

Natuke jäi kripeldama viktoriinist see vaiguta okaspuu küsimus. Tahaks teada mõne puudetundja selgitust, kas kadakas on vaigupuu. Puude raamat väidab, et kadakal puuduvad vaigusooned, otseselt vaiku ta ei eralda, samas on tal väga spetsiifiline lõhn, mis seostub millegi vaigutaolisega. Pole leidnud kuskilt rohkem infot, kuidas kadakal selle vaiguga lood on?

Suured tänud "Tere, Kevad!" organiseerijatele, jälle Kevade võrra targem. Kaunist aega ja kohtume jälle Kevadel!
Foto on tehtud kevadel 7.mai-Teeme ära üritusel Riiska järve ääres Tõrvas

Jah, käes see kevad ongi! Juba koputab suvi uksele. Eile tuli mu kodukanti piiritaja, üleeile kuulsin ööbikut. Suitsupääsukegi platsis. Et siis pääsuke toob päevasooja, ööbik öösooja. Soojatoojad kohal. Oli tore koos kevadet otsida. Saime koos targemaks ja oli huvitav ning põnev. Aitäh Tere Kevade meeskonnale! Toredat sooja suve, mõnusat puhkust ja kohtumiseni Tere Kevad 2012.

Selgituseks kadakale ja vaigupuule - tõepoolsest, erinevalt teistest okaspuudest ei erita kadakas aktiivselt vaiku. Sestap loeme õigeks ka kadaka.

Suur tänu korraldajatele kasuliku ja õpetliku projekti korraldamise eest! Lapsed olid väga õhinal kevedemärke otsimas ja said palju uusi teadmisi loodusest. Meil tekkis küsimus, kas sel aastal tuleb ka väljaprinditav tänukaart lastele? Ootame seda, et lastele üle anda. Ilusat suve ootust!

Tänukiri tuleb kindlasti lähipäevadel. Saadame lingi failil õpetajate listi.

Suitsupääsukesed on kohal, istusid kahekesi laudas kõrge palgi peal. Kui proovisin neid pimedas laudas pildistada, siis ei jäänud peale udukogude midagi pildile. Kui olin neid piisavalt ärritanud, põgenesid nad õue, aga ka seal jäi minu osavus nende omale alla.

Punarind tegi pesa (foto L. Kaplinski).

Nüüd ka foto.

Väga lahe ja punarinna arvates, parim paik koduks. Lahe!

Fotokonkursile on laekunud foto pealkirjaga: külaline Argentiinast Tsirguliinas.

http://tere.kevad.edu.ee/?aasta=2011&taust=33&valik=fotod&fail=nadalafotod&naita=1090

Sininäär (Cyanocitta cristata) elutseb Põhja-Ameerikas, seega pole tal Argentiinaga ja veel vähem Tsirguliinaga mingit seost.

Palun autoritelt teavet kas see foto on lapse enda poolt pildistatud ja kui on, siis kas see on tehtud Eestis ja vabalt looduses viibinud linnust. Kui puurilind, siis muudame vastavalt pildi allkirja, et mitte segadust tekitada. Kui on tegemist mingi kogemata saadetud fotoga, siis palun andke märku või kustutage ise. Kui aga tõesti looduses nähtud, siis on vaja väga täpseid andmeid, sest tegemist ornitoloogilise sensatsiooniga sel juhul.

Terv. Val Rajasaar

Oligi väga segase päritoluga foto, mille rühma juhendaja palus eemaldada. Sensatsiooni ei sündinud -- oli laste omapäi veebist leitud foto kopeerimine.

Nägime täna tütrega ühte huvitavat lindu oma aias. Otsisime raamatutest ja kirjelduste ning piltide järgi võiks arvata, et nägime musta-kärbsenäppi. lendas ta oksalt oksale, oli must ning kõhualune valge ja tiivakestel ka valged laigud. väga vahva ja jälle midagi uut.
Siis nägime veel ühte linnukest ja saime ta pildile, mis linnuga on tegemist?

See on suurnokk-vint ehk lihtsalt suurnokk. Väga huvitav vaatlus, sest suurnokk on suhteliselt harv ja väikesearvuline lind meil siin Eestis. Pange tähele tema nokka - see on suur ja tugev, aga selle järgi on lihtne teda ära tunda.

Tänud vastamast, nüüd on meil jällegi üks linniliik selge. Tõepoolest on tal suur ja tugev nokk. Laps leidis ka raamatust selle linnu kirjelduse ja jagab oma teadmisi teistele. Meie aias on üldse huvitavaid linde olnud.(hallpea rähn, kakk, punarind..)Laps on 7aastane, aga tal on suur huvi vaatluste vastu ja uurib neid raamatutest.

Mul ka tundmatu linnuke aeda tekkinud. Päris agressiivne teine, norib tüli varblastega ja üritab neid pesakastist välja ajada. Muudkui kiusab. Julge ja tegus tegelane. Tükk otsimist-määramist ja käes ta oligi - Must-kärbsenäpp. Pole enne seda tegelast kohanudki. http://www.looduskalender.ee/node/10238

Head kevadeotsijad,

Nüüd on kevad jõudnud küll juba niikaugele, et kõik esimesed kevadekuuutajad on kohal ja õitsemas ning oodata on jäänud veel ainult neid, kes pigem hakkavad juba kevade lõppu ja suve saabumist kuulutama. Täies hoos on pajude ja lepiklillede õitsemine - praegu on just nende aeg, sest muul ajal neid peaaegu ei märkagi.

Mitmetel registreerunud gruppidel ei ole kirjas veel ka päris esimeste kuulutajate vaatlusi. Nende kohtamiseks peab küll kiirustama hakkama. Lumikellukesed ja sarapuu on peaaegu ära õitsenud, sinilillede varred on pikad ja paistavad juba värsked lehed. Kuigi nii lõokese kui kuldnoka laulu on veel kuulda ja kiivitajad teevad ka veel mängulendu, siis õigepea on neil kõigil munad pesas ja enam neid nii kergesti ei näe. Nii et kiirustage!

Teravat silma ja kõrva teile kõigile veel viimasteks kevadnädalateks!

Terje

Tere!
Me oleme juba päris palju asju leidnud. Õhus on tunda juba suve! Juba on õues soe! :-) Ma arvan, et juba lähipäevadel lähen ma õue otsima lõokesi, kuldnokke ja kiivitajaid! :-D

Ilusat kevadet! :-)

Prangli kandi lapsed kuulsid täna kooli tulles metsa ääres kägu kukkumas.

Täna käisime oma grupiga kooliõues ja avastasime lepiku all võsaülaste pere. Ka pajud on hoogsalt õide puhkenud. Soojus!

Meil tõesti rohukonnad laulavad juba 15.aprillist. Mitmes madalas tiigis sai vaevalt jää sulada, kui kohe algas vilgas elu. Tänaseks päevaks on kudu juba rikkalikult ning õpilased kellel kodus tiigid naudivat õhtuti konnakontserti.

Tüdrukud tulid kooli esimeste ülastega. Väga ilusasti õitsesid.

Kui Riidaja kandis näeme hanesid rändamas tavaliselt sügisel, siis sellel kevadel on meil lausa haneuputus. Juba paaril õhtul tiirutavad nad sadade kaupa asula kohal ja laskuvad siis põllule, kus toituvad ja ööbivad. Kuna põld on kohe maantee kõrval, on nende liikumist tore jälgida, eriti kui binokkel ka käepärast on.

Nii see on küll jah.

Juba eile oli maanteel konni näha. Täna nägin rohkem - ikka maanteed ületamas ja teepervel kargamas. Olid teised kahekaupa üksteisel kukil. Pulmad hoos. :-)

Konnad liiguvad küll tõesti. Vaatluse kirjapanemiseks ootame ära nende laulu.
Kevadet!

Kas tõesti õitseb Ida-Virumaal juba maikelluke? See on uskumatu, sest Saaremaal pole veel lehepugadki mullast väljas.

Tõenäoliselt oli tegu siiski eksitusega.

Nii on hakanud paju õitsema. Käesoleva nädala kevadfotode hulgast võetud. Kevadet!

See paju kasvab minu tee ääres kraavi kaldal. Seal on veel teisigi kollaseid urbi. Mujal ma pole neid veel näinud.

Nüüd, nädal hiljem, näeb meil juba kõikjal õitsvaid kollaseid pajusid.

Käisime eile Vapramäel lastega kevad matkal. Kuigi metsaalune oli konarlik ja jäine ning kaetud veel paksu lumega, aga me leidsime sealt toreda kevade. Meile kuulutas kevadet: sinilill, sarapuu,lapsuliblikas ning lepatriinu. Laste silmad lõi särama, kui leidsime lepatriinu.

Head kevadeotsijad,

Nädalalõpuks lubab ilmajaam juba suurt kevadet - igal pool päeval üle 10 plusskraadi. Enam-vähem keskele on jõudnud meie kevadeotsingud ka ajaliselt ning kohale on jõudnud ka pooled kevadekuulutajatest - 18. Tõenäoliselt on soojalaine saabumisega oodata neile ka olulist lisa - ärme neid siis maha magame.

Lisaks kevadeotsimisele on avatud kõik lisategevused: luuletamine, joonistamine ja kevade pildistamine, jätkuvalt ootame teie tutvustusi. Esimesed kolm vooru on hinnatud ka viktoriinis ja tulemused kevadveebis leitavad. Ühesõnaga - tegutsemist peaks jätkuma kõigile enam kui 8000 kevadeotsijale!

Head jätkuvat kevadeotsimist!
Viktor

Kuigi väljas on veel külm ja niiske, rõõmustavad lapsed kõiki saabuva kevadega. Ly tõi täna kooli märtsikellukesi.

Meie rühma lapsed rõõmustasid täna samuti märtsikellukeste üle, mille üks laps tõi.

Iris rõõmustas täna hommikul koolis kõiki paiselehe kollase õiega.

Mitmel pool on juba kohatud lumel ja lumelaikude vahel kakerdamas konni. Tuletan meelde, et rohukonna vaatluse õige kuupäev on siis, kui nad kuskil veekogus juba kudema on asunud, st. siis kui nad juba krooksuvad. Kuulake plaadilt ka konnade hääli, et rohukonn teiste hulgast ära tunda. Peamiselt tuleb vahet teha raba- ja rohukonna laulul, sest need kaks liiki koevad samal ajal ja rabakonn isegi veidi varem mõnikord. Head konnalaulu kuulamist.

Paliveret piiravad juba valged toonekured. Nägin neid eile lumelaikude vahel jalutamas.

Meie lasteaia kõrvala suvasse lehtpuusalusse tuli 31.märts esmakordselt rähn toksima, täna 5. aprill kuulsime teda tesit korda. Vee täituvus lasteaia lähedal olevas kraavis oli 4.aprill hommikul pool sügavusest, õhtul kui lapsed koju läksid, oli kraav täielikult täitunud veega.

Nägin märtsikellukesi oma aias 4.aprillil. Nad õitsesid.

Mina nägin pühapäeval, 3.aprillil enda kodumaja taga peenral siniliiliaid. Nad olid veel pungas.

Siniliiliad ja mõned kevadhetked!

Nägin 3 aprillil Koosa- Varnja teepeal kurge oma pesas askeldamas.

Ikka valge-toonekurge, eksju! Lihtsalt kurg on sookurg. Päikest!

1 aprillil märkasin Tõrvandis Ülenurme vallas.

Lõuna- Eestis on rästikud üleval. Täna oli üks uimane rästik lausa keset metsateed.

Mina nägin krookuseid esimest korda sel aastal peenras 03.13.2011

Meie vaatlejate hea sõber tädi Ester saatis meile oma tähelepanekuid lindude saabumise kohta. Aga et lapsed ise pole veel peale kuldnoka kedagi otseselt tähele pannud, siis paneme huvilistele siia meie blogipostituse aadressi ja vaatlustesse teeme märkmeid siis, kui lapsed ise neid linde märkavad.

http://albuklass.blogspot.com/2011/04/kiri-tadi-estrilt-linnuvaatlejalt.html

Seal on tema pildid ka.
Tervitustega Albust

Suur tänu! See on meie projekti eesmärkide seisukohalt väga õige, et kellegi teise nähtud liike meie andmebaasi ei lisata. Meie loodusvaatluste eesmärk on ikka see, et lapsed ise neid liike looduses näeksid ja ära tunneksid.

Aitäh huvitava blogi viite eest ja ilusaid kevadvaatlusi!

Eile lendasid kolm toonekurge meist üle, aga kurepesa on endiselt peremeheta. Kas ootame, kuni toonekured pessa tulevad või märgime eilse nähtu vaatlustesse?

Valge-toonekurgede puhul piisab nägemisest (need kriteeriumid on kõik kirjas vaatlusplakatil iga liigi kohta, lisaks veebijuhistele).
Kevadet!

Esimene julge valege toonekurg on kohal. Pilt on tehtud mobiiliga ja seetõttu kehva kvaliteediga.

Tundub uskumatu, aga tõepoolest tõi täna hommikul õpilane kooli esimesed kolm sinililleõit. Lõunapoolselt künkanõlvalt korjatud.

Kas te saaksite neid varajasi tärkajaid koos teiste lastega üheskoos vaatama minna, mõne foto meie jaoks teha ja siia foorumisse panna? Me kõik ootame nii väga juba seda "päris" kevadet sinililledega. Nii lootusrikas oleks näha, et nad kusagil juba õitsevad :-)

Esimesed sinililled, pildistatud 2.aprillil 2011.

Suur-suur tänu! Väga ilusad ja täiesti lahti juba!

Ka Elvasse minnes on metsas juba pisikesed sinililled.
(Tegime ühest pildigi)

Lendas täpselt auto kõrval, paralleelselt tee ja liiklejatega.

Tuttav helistas, et nägi valgeid toonekurgi, Kohilas, reedel 25.03.2011-st.

Avastasin oma koduaiast Metsanurme külas, pühapäeval 27.03.2011, et lumikellukesed on ninad maast välja pistnud.

22. märtsi hommikul lendasid luiged üle meie koolimaja.

Meil siin Võrtsjärve ääres on täielik TALV. Käisime täna (27.Märts) Võrus võistlustel. Tagasi tulles kui buss hakkas lapsi koju tooma, siis jäime bussiga kinni.(Võrtsjärve ääres, Rannu vallas). Külavaheteed olid hullult täis tuisanud. Nii me, siis istusimegi ühe laheda tunnikese bussis, mil sahk tuli ja päästis meid.

Eile saabus esimene kuldnokk Murastesse ja õhtul ka natuke laulis oma pesakastipuu ladvas Muraste Looduskooli kõrval. Kuldnokad kasutavad oma laulus kodukandis meelde jäänud helisid, ja nii kostuski meie linnu nokast musträsta, vainurästa, laulurästa, haraka, põldvarblaste ja mõistagi ka auto häiresignaali helisid. Kuulake ikka, et mida kuldnokk jutustab -- nii saab häälte järgi, mida ta kasutab, teada, millises maastikus on ta üles kasvanud.

Aga Tartus Emajõe ääres Archimedese akna taga äsja kuldnokk laksutas nagu ööbik.

Tallinna Tuule Lasteaia laste Elenor Plagemani ja Evelin Vaheri kauni kevadise kunstiteose taustal paistavad hästi õitsevad (ja ka mitteõitsevad) paju emasõied.
Kuna joonistusi laekub iga päev palju ja küllap ei jõua te neid pidevalt vaadata, siis mõtlesin, et postitan selle ka foorumisse.

Pea iga päev ilmub vaatluste sekka mõni õitsev paju, mille peame kustutama, sest väljas ju tõesti veel pajud ei õitse. Nii on hea aeg-ajalt meelde tuletada, milline õitsev paju päriselt välja näeb.

Kannatlikku meelt kevade ootamisel!

Terje

Aitäh, et märkasite.
Lisaks nendele pajuokstele on meil lasteaias veel keskkonnakasvatuse tuba, kus saame lastega jälgida 14 puu ja põõsa pungade puhkemist. Jäädvustatud on see meie keskkonnasõbrakese ajaveebis: keskkonnakasvatus.blogspot.com

Fotokonkursile on saadetud allolev foto nö. "pajuroosidest" küsimusega - "Mis see siis nüüd on?".

Uurisime asja ja Urmas Tartes vastab viitega Tartu Ülikooli entomoloogi Mati Martini poolt Eesti Looduses avaldatud artiklile järgmist:

Mati Martin kirjutab nii:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1512_1508.html
"Pajuõite asemel roosid. Suve keskpaigas võib mitut liiki pajudel
märgata okste tipmises osas rosetikujulisi lehekogumikke. Neid roosiõie
sarnaseid pahku tekitavad mitut liiki pahksääsklased. Kuid nagu
roosidegi puhul, on ühel õied suuremad, teisel jälle väiksemad. Sellise
„roosiõie“ tekitamiseks rikuvad nad võrse tipupunga, mistõttu võrse ei
arene pikkuses: lehed jäävad tihedalt üksteise vastu nagu kroonlehed
roosiõies. Lehekogumi keskel arenevad pahksääsklaste järglased.
Pahksääsk Rhabdophaga rosaria tekitab omasuguste seas kõige suurema
paha. Suvel on neid moodustisi üsna raske märgata, sest nad sulanduvad
põõsa rohelisse fooni. Pahad torkavad eriti selgesti silma
talvel ja kevadel, kui pajud on raagus. Tõsi, siis ei näe enam rohelisi,
vaid mustjaspruunikaid kuivanud rosette. Neid võib pajupõõsailt leida
veel järgmiselgi aastal."

!8. märtsi hommikul tervitas lumikelluke mind rõõmsa olekuga.
Alevtina Leppmaa

Nägin 14. märtsil Kärla pargis olles üle lendamas 4 luike.

20. märtail liugles luigepaar üle Vaida majade katuste.

Nägin eile samuti luigepaari. Sõitsin piki Taru-Valga maanteed, oli hall ja sombune ja täpselt maantee kohal liugles valge luigepaar. Täiesti ebamaisena tundusid - hall taevas, hajuvvalged linnud. Kaunis.

Täna hommikul 24,märts ujusid Väimela järvel kaks kühmnokk-luike.

Kühmnokk-luikedes osa isendeid talvitub meil rannikumerel, kus jäävaba vett. Põhja-Eestis ja saarte läänerannikul oli seda tänavugi. Eks nad nüüd teevad luuret, et kas juba hakkavad järved lahti sulama ja saab sisemaale liikuda.

Nägin eile (16.märtsil) Kärla pargis unist siili.

Nägin Virtsus kodu aias Musträstast

Ühel hommikul oli meil Tallinnas Nõmmel aias linnude söögimaja all haruldane külaline. Ta kostitas end mahakukkunud seemnetega. Ilmselt oli kõht väga tühi, sest ta tegutses seal paar tundi. Ka tihased käisid temaga riidlemas. Lind ei lasknud end häirida isegi mitte ~ 15m kaugusel haukuvast koerast ega möödavuravatest autodest. Peale kõhutäit puhkas terve päeva aias veidi varjulisemas kohas. Õhtuks oli kadunud ... Arvan, et see oli nurmkana e. põldpüü.

Tõepoolest, määrang on õige. Rebaste ja kährikute suur arvukus viimastel aastatel on oluliselt vähendanud nurmkanade ja ka jäneste arvu. Võimalik, et linnas on nurmkanal isegi turvalisem kui tavalisel elualal -- põldudel. Loodetavasti leiab ta tee linnast välja kevadeks.

Kose-Uuemõisa alevikus on juba teist talve meie korterelamu majatagusel platsil õunapuude vahel põldpüüsid märgata. Tulevad nad hommikul, kaevuvad lume sisse ja kükitavad nii õhtuni. Vanapaar hakkas neile süüa andma ning siis tuterdasid nad julgelt majatagusel platsil ringi. Sel aastal ilmusid kohale ka kümmekond sinikael-parti. Nende tulek peletas aga püüd eemale.

Head kevadeotsijad,

Kevade hoogne pealetung sulatab jõudsalt lund ning käes ongi aeg alustada väljas kevade otsimist. Esimesed kevadekuulutajadki on kohal ja on meie tublidele vaatlejatele ka kenasti silma ja kõrva jäänud. Loodetavasti hakkab nüüd neile peatselt lisa tulema!

Lisaks kevadeotsimisele saame endid nüüd proovile panna ka teadmistes ja nende hankimises - alanud on Suur Kevadviktoriin kahes vanuserühmas ja esimesed teie endi poolt meile saadetud küsimused on viktoriini lehele ka vastuste leidmiseks välja pandud. Iga nädal paneme kummalegi vanuserühmale välja kolm uut küsimust ja küsimustele on aega vastata kaks nädalat.

Lisaks on meil jätkuvalt käimas mitmed tegevused, mis aitavad ehk kevadet ka toas lähemale meelitada:
1. Kevade joonistamine ja kevadest luuletamine.
2. Fotokonkurss, saab ka valida oma lemmikuid.
3. Kogu kevade vältel ootame jätkuvalt gruppide tutvustusi.

Kena kevadet,
Viktor

Tere!
Need allikad - see 10. küsimus. Lastel vastus olemas, ilmselt õige ka, aga me ei leia kusagilt allikat. Lihtsalt teame, nagu teatakse "seest siiru-viiruline..." ja "lipp-lipi peal..." mõistatuste vastust. Kas sel korral võiks ka ilma allikata olla?

Ikka võib. Allikaid palume lisada eelkõige seepärast, et leida kinnitust vastustele, mis erinevad meie poolt algselt õigeks peetutest.

Suurepärane foto meie kevadepildistajatelt vaasi pandud paju-urbadest, millelt kenasti näha, millal pajud õitsevad ja millal veel mitte.

Aitäh!

Nägime emakeele päeval Virtsus Rame lahe ääres haigrut . Ta seisis jää peal ja nautis päikeselist ilma ning natukest jäävaba vett.

Hallhaigrud ka talvituvad meil, mitte küll kõik, vaid ainult osa isendeid. Tore vaatlus. Meie kevadekuulutajate hulgas on sookurg, keda mõnikord on hallhaigruga segi aetud. Loodame, et kõik kevadvaatlejad teevad neil niisama eksimatult vahet nagu teie. Tubli!

Täna oli fantastiliselt soe ja kevadine ilm. Hommikul tuli Timmo lasteaeda ja kuulutas, et tema jõi eile juba vahtramahla. Seda imet tahtsime kõik näha. Nägime ja maitsesime ka. Tõeliselt magus mahl oli.

Künnivaresed on kohal, neid oli eile (ja ka täna) päris palju Viljandi linna sevas Tallinna maantee ääres ja ka peal (Alexela tankla juures).Otsisid ilmselt süüa. Lund on meil väga palju, 5. märtsil sadas juurde, tuiskas ka tugevalt. Ega neil sealt suurt midagi leida ei ole.

Puhja jõudsid künnivaresed täna. Ja Elvas nägin neid ka.

Kaunist aega ja jõudu koostöös Kevade otsimisel!
Tõrva laste nimel-õpetaja Katrin

Tere!
Ei ole kevad kaugel! Sattusin eile nägema linde täis puulatva. Kuna puu oli üsna kõrge, siis ei ole ma päris kindel, mis linnuga on tegemist. Ehk on keegi, kes minu udukogudest linnud ära tunneb?

Merle

Need on siidisabad, kes on meil talikülalised. Nad söövad pihlakamarju ja veedavad siin oma talve. Nii et kevade märk on pigem see, kui nad meilt lahkuvad ja tundrasse pesitsema lähevad.
Nende rahvapärane nimetus on viristaja, sest nad teevad toredat klirisevat häält.

Aitäh!
Siis aimasin ikka õigesti. Seni ei olnud kunagi (peale fotode muidugi) ühtegi siidisaba näinud ja nüüd kohe terve salk korraga.

Merle

Alati, kui ma siidisabasid näen, meenub mulle esimesena nende venekeelne nimi - sviristel (pehme l-iga). Sest nad tõesti sviristavad minu meelest. Ja siis pean meenutama, et kuidas nende nimi eesti keeles oligi :-)

Tere, kevadeotsijad!

Vabandan, et järgnev kiri tuli pikk, aga see sisaldab olulist informatsiooni nii lühidalt kui võimalik.

Tere, Kevad! ettevõtmise peaeesmärk on kevadevaatluste käigus ühiselt selgeks õppida meie naabruses elavaid linnu- ja taimeliike. Kui keegi vaatlusrühmast on mõnd uut kevadekuulutajat juba näinud (kuupäev esialgu plakatile kirja, mitte veel andmebaasi), üritada teda kõik koos rühmaga vaatama/kuulama minna. Nii saab ta üheskoos vastu võtta, kõigile meelde jätta ja seejärel ühiselt ja pidulikult vaatlustabelisse kanda tema esimese märkamise kuupäevaga.

Mõned näpunäited:

Vaatluste kaugus kooli/lasteaia asukohast on kokku lepitud kuni 20 km. See on peaasjalikult selleks, et ka suurlinnade lapsed saaksid linnast väljas elavaid linde tundma õppida. Kuna vaatlused on seotud teie kooli asukohaga kaardil, siis kõige õigem on teha vaatlusi võimalikult kooli lähedal, et meie suur ühine fenoloogiaalane teadustöö oleks võimalikult täpne.

Lugege hoolikalt juhiseid vaatluste kohta iga liigi kirjelduse juurest.

Kuldnoka ja metsvindi puhul on kindlasti vaja kuulda neid laulmas. Need kaks liiki talvituvad Eestis vähesel arvul ja ainult laul on see, mis eristab rändelt saabunud, seega kevade arenguga seotud isendeid talvitujatest. Kuldnokk on meile abiks, et õppida eristama teda musträstast -- kuldnokk on kevadel kollasetähniline, isane musträstas alati tuhmmust (emane ühtlaselt tumepruun).

Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib varem ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne talvituja kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib.

Liblikate puhul on kevade märk see, kui nad ise ja vabatahtlikult lendavad. Aknal või majaseinal ennast soojendav liblikas kukub lenduaetuna varsti külmunult maha -- sinna tema kevad surebki. Kui liblikas ise lendab, siis ta teatab, et tema jaoks on kevad käes ja paras aeg on see avastus siis vaatlejail ka kirja panna.

Ülalmainitud erisused on märgitud ka vaatlusplakatitel ning veebis liikide tabelis.

Pajud veel ei õitse. Ootame tolmukaid ja emakaid; õpime selgeks, et pajudel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel -- neil liikidel on isas- ja emastaimed. Õitsemisena saame kirja panna ükskõik kumma, kas emase või isase taime õied, kui pajuurvale on ilmunud pikad kollase tipuga tolmukad või on avanenud rohelised emakad.

Vaatlused ei ole võistlus!

Meie vaatlusi jälgivad teadlased ja ajakirjandus. Siin on hea võimalus õppida teadusliku tööga seotud vastutust andmete õigsuse eest. Olgem täpsed ja veendunud -- see tagab ka taimede ja lindude äratundmise täpsuse, mis ongi põhiline eesmärk. Fenoloogilised vaatlused, ehk aastaaegade vaheldumise jälgimine looduse märkide järgi ei ole võistlus, sest ei saa näha lindu või taime enne tema tegelikku ilmumist. Võistelda saame fotokonkursil ja viktoriinil nagunii. Vaatlused on võistlus pigem täpsuse ja usaldusväärsuse peale. Kui on tegemist liigi esimese vaatlusega sel kevadel, siis oleks korraldajaile abiks kui vaatlejad saadaks selle kohta kirja Foorumisse kevadvaatluste peatükki, võimalusel koos fotoga.

Taimi on hea õitsemas vaadelda nende kasvukohas. Ei ole mõistlik tuua neid metsast klassi teistele vaatamiseks. Tuleks minna kõik koos neid looduses vaatama. NB! Näsiniin on väga mürgine taim ja tema murdmine võib tuua kaasa tõsiseid tervisekahjustusi.

Kui vaatlusandmete edastamisel juhtub aps ja miskit läheb kogemata valesti kirja, siis kuupäeva parandamiseks piisab sama liigi vaatluse uue ja õige kuupäevaga edastamisest. Vaatluse kustutamiseks tuleb valesti läinud liigi nime taha tingimata valida just seesama valesti sisestatud kuupäev ja teha linnuke aknasse "kustuta". Seejärel andmete edastamisel vaatlus kustutatakse andmebaasist.

Kõik kevadevaatlused, mis on väärt jagamist teiste kevadeotsijatega, kuid ei mahu meie kevadekuulutajate nimekirja, on oodatud Foorumisse kevadmuljete teema alla, kuhu saab saata ka küsimusi, pilte, nõuandeid ja uudiseid teistele kevadeotsijatele. Kui on mure, mis nõuab korraldajate sekkumist, siis meie ühine aadress on kevad.org@irc.ee

Kena kevadeotsimist kõigile!
Korraldajate nimel
Val Rajasaar

Kevadfotode konkurss avatud!

Kevad on tore aeg. Nii tore, et seda tahaks igaüks jäädvustada. Kõik kevadeotsijad, kel fotokaamera käepärast, saavad oma kevadfotosid veebi saata viida "Fotod" alt. Nii saate oma pilte teistelegi vaatamiseks ja hindamiseks pakkuda. Hindamisel saavad osaleda kõik vaatlusrühmad oma rühma parooli abiga (ka need, kes ise pilte ei saada).

Esimesed fotod on juba saabunud ja neid juba saab hinnatagi. Konkurss käib niimoodi:

Iga osalev grupp võib igal nädalal avaldada kolm fotot. See on tore võimalus vaatlusrühmal ühiselt üle vaadata oma liikmete fotod ja igal nädalal valida esitamiseks kolm parimat. Ootame värskeid pilte, mis tehtud käesoleval kevadel Eestis. Teema nagu ikka -- loodus ja kevad. Saata võib ainult vaatlusrühmade liikmete endi poolt tehtud või siis ühistööna valminud pilte (õpetaja ja lapsevanem jäägu juhendaja rolli või siis vajutab nuppu laste juhendamisel).

Igal järgneval nädalal saavad eelmise nädala fotosid hinnata kõik kevadeotsijad: igal rühmal on võimalik valida kolm eelmise nädala parimat pilti ning need ära märkida (sedagi oleks tore teha vaatlusrühma ühise žüriina, et leida parimad kolm fotot). Iga nädala parim kevadfoto saab siis olema määratud osalejate hinnangute alusel ja kevadeveebis igal nädalal välja toodud. Parimate nädalafotode hulgast valib loodusfotograafide žürii lõpuks aasta parimad kevadfotod, millele on toetajate poolt ka mõned auhinnad välja pandud.

Fotode saatmine ja juhend koos üksikasjadega on Kevadeveebis viida "Fotod" all.
Fotode saatmisel märkida kindlasti foto autor, kui see on üks isik; kui
kollektiivne töö, siis rühma nimetus. Kooli ei ole vaja autori reale lisada,
see ilmub automaatselt. Alguses ilmuvad kõik fotod veebis ilma kooli ja autori
nimeta, jääb ainult pealkiri. See on sellepärast nii, et tegemist on
konkursiga ja hindamisel ei ole autori nime vaja teada. Oma rühma pilte mõistagi hinnata
ei saa ja seetõttu neid ka hindamise nädala valikus autoreile endile ei paista.

Head kevadepildistamist!
Val Rajasaar

Harilik kärnkonn ja kõre, mis on erinevus.Need kärnkonnad tegid imelist häält ja neid oli väga, väga palju.25m ujumisbassein oli täis paksult-koht Tõrva Riiska järv.Olen elanud 30 aastat selle järve ääres, seda mida lastega nägime pole enne olnud

Need on harilikud kärnkonnad. Eestis on kolm liiki kärnkonni: harilik, kes elab igal pool ja teeb kõlavat "krõuk, krõuk" häält; ja siis kaks haruldast: rohe-kärnkonn, rohelise-valgelaiguline, kes elab Peipsi järvel Piirissaarel ja juttselg-kärnkonn ehk kõre, kel helekollane pikitriip seljal ning punased ja kollased täpid, kes elab Lääne-Eesti saartel ja vähesel arvul ka läänerannikul. Kõre laulab öösiti ja tema hääl on vali ja kõrge "tsirrrrr-tsirrrr".
Head konnauurimist. Konnade hääli saab kuulata ka www.loodusheli.ee;
http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php?action=1&id=7

Virtsu on jõudnud kohe algav KEVAD kuna kohal on kajakad.

Kusjuures, täna koolist koju tulles nägin ka kajakaid majade kohal lndamas, tundub tõesti et kevade täieliku saabumisni pole palju jäänud.

Millised kajakad need olid?

Kaugelt vaadates tundusid need naeru- ja hõbekajakate moodi.

Tere, Silvar!

Naerukajakad on üks väiksem kajakaliik meil, kel tumepruun nägu, punased nokk ja jalad. Saabub tavaliselt aprilli alguses.

Hõbekajakas on meie üks suurim kajakaliik, üleni valge pea ja kollase nokaga. Aastaringselt kohal, kuid osa isendeid rändab ja need on tõesti juba ka saabuma hakanud.

Meie lasteaias käis lasteteater, kus mängiti lavastust "Merikajaka seiklused".Täitsa kajakate moodi kisa oli kuulda ning lastele see lavastus meeldis. ootame kevadet ja loodame kajakaid näha.

Käisime eile ja täna kooli ümber suusatamas. Eile hommikul vaatasime aknal kradiklaasi- näitas -12 kraadi. Viimase tunni ajal suusatades oli aga nii palav ja lumest sai lumepalle teha. Eriti vahva ja naljakas oli see, et täna oli koolimaja ees lumehang natuke koolimajale lähemale liikunud. Seda oli nagu keegi närinud. Me kahtlustame selles päikest.

Ka Tartu Lasteaias Sass tilguvad räästad hoogsalt... Sassikese uue hoone sissepääs on katuselt alla potsatada võiva jääohu tõttu lindiga piiratud. Käime ringidega sisse-välja... Äkki nädalavahetusega sulab jää...

Head kevadeootajad,

Tuletame teile meelde, et vaatamata väljas endiselt valitsevale talvele on meie projekti raames käimas mitmed tegevused, mis aitavad ehk kevadet lähemale meelitada:

1. Küsimuste väljamõtlemine kevadviktoriiniks. Ootame teilt kõigilt veel terve selle nädala jooksul põnevaid loodusteemalisi viktoriiniküsimusi, et juba järgmisest nädalaks saaks alata Suur Kevadviktoriin.

2. Kevade joonistamine ja kevadest luuletamine toob kindlasti kevade kiiremini kohale

3. Alanud on fotokonkurss - esimesed fotod laekusid juba eelmisel nädalal. Sellest nädalast alates saab valida oma lemmikuid ja muidugi riputada veebi teistele vaatamiseks oma kauneid kevadfotosid.

4. Kogu kevade vältel ootame gruppide tutvustusi - paljud on juba veebi pannud pilte oma klassi lõbusatest ettevõtmistest.

5. Õpime häälte, piltide ja kirjelduste abil tundma kevadekuulutajaid ja hoiame kõik koos silmad-kõrvad lahti. Päike on juba üsna soe, sküllap need kuulutajad ka varsti saabuma hakkavad.

Ilusat kevadeootust soovides,
Terje

Tere,kevadeotsijad!

Minu ja laste jaoks oli 3. märts üllatav päev. Hommikupoolsel ajal uurisime meie kodukohas juba esimesi laulukatsetusi tegevaid paigaline, ning jutustasime rändindudest, keda peagi ootama hakkame. Joonistasime ka kuldnokka. Ja peale lõunauinakut avastasime, et meie lasteaiaõuel, kahel mustal murulaigul toimetavad 2 kuldnokka. Võtsin kiirelt fotoaparaadi ja tegin suurendusega neist pilti. Nüüd tundsin küll vajadust, et oleks parema suurndusvõimsusega fotoaparaat.Lapsedki pingutasid silmi, et neid sealt leida. Kahtlesin küll veidi, et kas ikka tõesti on nad kuldnokad. Lubasin lastele, et kodus arvutis vaatan foto üle ja saame ehk ka kinnituse. Mina olen küll kindel, et need on kuldnokad. Panen teile ka need mitte nii head fotod siia vaatamiseks. Ilusaid kevadhetki teile, kevadeotsijad!

Pildil tunduvad tõesti olema kuldnokad. Need võivad ka olla talvitunud linnud ja seetõttu mitte kevade märk. Sestap ongi vaja oodata kuni nad laulma hakkavad, mis on tegelik kevade arenguga seotud märk meil talvituda võivate liikide puhul.

Päike paistab mõnel päeval juba mõnusalt ja soojalt.Lapsedki otsivad igatsevalt kevademärki. Paar uimast kärbest on tõesti juba aknalaual ukerdanud!Õues aga valendab lumi.Laste ehitatud lumekoobastes on mäng muutnud oma sisu. "Olen karu ja ärkasin just talveunest!" hüüab koopast välja pugev Karl Herman. Huvitav mäng meelitab ligi veel teisigi "karujõmpsikaid"...

On, on õhus kevadet! Hommikul on hoopiski teine tunne. Tihase sitsi-bee ja rohevindi trüits-trüits, kassidel pulmad. Varblased uurivad paariti eelmise suve pesakohti üle. Istuvad lävepakul.Isegi esimesed lahingud pesakoha eest löödud. Varesed kraaksuvad rõõmsalt. Ja üksikud metskitseisandad saalivad mööda põlde. Kevad juba südames. No ja muidugi on päev päris palju pikem.
Rõõmsat kevadeootust kõikidele! Küll ta tuleb, kuhu ta ikka jääb. :-)

Kuni kevad ennast õues veel väga palju ei näita, tegelema tubasemate asjadega ja püüame Kevadet joonistamisega ligemale meelitada! Esimesed pildid on juba veebis näha.

Eelkõige võiks kõik kevadeotsijad proovida joonistada meie kevadekuulutajaid loomi, taimi ja seeni - just neid, kellega ise sel kevadel kohtute. Aga muidugi on oodatud ka lihtsalt meeleolukad kevadpildid.

Kõik oma käega joonistatud kaunid kevadpildid tuleks skaneerida ja tere.kevad.edu.ee veebi viida PILDID all üles riputada. Samast leiate ka juhised selle tegemiseks. Skaneerimisel saab vajadusel kindlasti aidata näiteks arvutiõpetaja või miks mitte isa-ema.

Pange kindlasti pildile allkiri ja ärge unustage lisada pildi autori nime.

Kellel piltide skaneerimise võimalus täiesti puudub, saavad meile saata joonistusi ka postiga ja me paneme need ajapikku ise veebi välja. Kardetavasti võtab see küll hulga rohkem aega, kui ise panemine. Nii et kui vähegi võimalik, siis püüdke pildid ikka ise veebi panna.

Kui soovite, et meie need skaneerime ja veebi paneme, tuleks joonistatud pildid saata aadressil:
Terje Tuisk
SA Archimedes
Väike-Turu 8
51013 Tartu

Kui tekib tehnilisi probleeme piltide veebi ülespanemisel, siis pöörduge palun otse Tõnise poole aadressil toni@ise.ee ja alati võite oma probleemidega pöörduda ka kõigi korraldajate poole aadressil kevad.org@irc.ee

Päikeselisi joonistusi!

Terje

Head kevadeotsijad!

Lumehanged on veel kõrged ja jääteed libedad, kuid hommikupäikeses võib juba kuulda rasvatihaste ja rohevintide rõõmsaid kevadisi laulunoote. Selleks aga, et kevad kiiremini kohale jõuaks, kutsume teid kõiki luuletama! Luuletamine on lõbus ja kevadine tegevus.

Laste omaloomingulisi lühiluuletusi kevade teemadel saab saata meie veebis http://tere.kevad.edu.ee/ viida alt "Haikud". Sealsamas on olemas ka juhised mitmesuguste luulevormidega katsetamiseks.

Esteetilistel kaalutlustel on luuletuste pikkusele seatud piirang: luuletuse kirjutamiseks on ruumi 16 rida, igas reas kuni 28 tähemärki (koos sõnadevaheliste tühikutega). Loodame, et piirang ei takista teie mõttelendu - siia mahub pikkuselt üks korralik pealkirja ja kolme neljarealise salmiga luuletus ja kõik teised, mis on sellest lühemad.

Proovige kindlasti kirjutada haikusid - see on imelihtne ja lõbus!

Lustakat luuletamist!

Korraldajate nimel,
Janika

Tervitused kõigile enam kui 6000 kevadeotsijale, kes on tänaseks koos meiega kevade otsimist alustamas! Kuigi tänahommikune -16 kraadi ei sisenda küll veel peatse kevade osas ülemäära optimismi, soojendab päike päeval juba piisavalt, nii et räästad tilguvad ja kasvatavad purikaid.

Lähiajal saadame teile listi kool.kevad mitmeid juhendeid ja selgitusi kevadvaatluste ja lisategevuste kohta. Kõik need kirjad ilmuvad ka foorumi alajaotusesse KORRALDAJATELT projekti veebis http://tere.kevad.edu.ee

Koheselt saate alustada või jätkata järgmiste tegevustega:

1. Enesetutvustuste kirjutamine.
Meie, korraldajatega, võite pisut tuttavamaks saada veebis viida KORRALDAJAD kaudu, kust leiate ka meie kõigi pildid, et teaksite, mis nägu me oleme. Meie püüame teil aidata kevadet otsida ja leida ning teile kõigile selles tegevuses abiks olla. Asume füüsiliselt mitmes kohas - Tartus ja Tartu lähedal Luunjas ning Tallinna lähedal Murastes. Oleme ennast ka kevadeotsijateks registreerinud ja otsime koos kõigi teiega kevadekuulutajaid, kuni nad kõik leitud on.
Tahaksime, nagu ka te isegi, tuttavaks saada ka kõigi teiega, kes te olete alustanud kevadeotsinguid. Selleks on kõikidel gruppidel võimalus selle ja järgmise nädala jooksul (kuni 13. märtsini) saata kevadveebi oma grupi/klassi tutvustus. Saata võib tutvustusi muidugi ka hiljem, aga siis võib kiireks minna. Tutvustuste saatmine toimub pärast sisselogimist viida OSALEJAD -> OMA KOOLI/GRUPI TUTVUSTUS alt, kust leiate ka täpsema juhendi. Tutvustuses kirjeldage oma kooli ja kodukohta - mida põnevat seal leidub ja miks on just seal kõige parem elada. Samuti jutustage oma klassist või grupist, kellega koos olete otsustanud kevadet otsida - kes te olete, miks te otsustasite projektis osaleda ja mida teile kõige rohkem meeldib koos teha. Tutvustuse juurde on soovi korral võimalik lisada ka kuni 3 pilti.

2. Viktoriini küsimuste saatmine.
Loodusviktoriin toimub kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass ja koosneb kahest osast: küsimuste saatmisest ja küsimustele vastamisest. Kahe järgneva nädala jooksul (kuni 13. märtsini) on kõigil võimalik saata viktoriiniküsimusi, mida saate saata pärast sisselogimist meie veebilehe alajaotuses VIKTORIIN asuva veebivormi vahendusel. Teie saadetud küsimuste hulgast püüame valida välja paremad küsimused ning alates emakeelepäevast, 14. märtsist, esitame teile igal nädalal kolm küsimust, millele vastamiseks on aega kaks nädalat. Küsimused võiksid olla seotud teie kodukoha looduse ja kultuuriga, legendide, muistendite või kohalike rahvajuttudega. Vastamine peaks nõudma pisut nuputamist ja vastuseks ei tohiks olla lihtsalt mingi nimi, number või aastaarv. Küsimused ei tohiks olla lihtsalt jah/ei vastustega, aga samas peab küsimusel olema üks konkreetne vastus, et me oskaksime vastuste õigsuse üle otsustada. Küsimuste esitamise juures tuleb lisaks küsimusele kindlasti ära näidata ka küsimuse õige vastus ja allikas (viide), kust küsimusele vastuse saab.

3. vaatluste alustamine.
Alates tänasest saab ametlikult alustada ka kevadvaatlustega. Kuni ilm püsib veel talvine ning õues veel eriti kedagi vaadelda ei ole, on kõigil aega rahulikult meie kevadekuulutajaid tundma õppida – selle tarbeks leiate meie veebilehelt kõigi liikide kirjeldused koos infoga selle kohta, mis ajal ja kust võiks neid hakata loodusest otsima. Kirjeldused leiate viitade TAIMED ja LOOMAD alt. Täpsema juhendi kevadvaatluste läbiviimise kohta saadame teile lähipäevil.

Lisaks on veebis kogu projekti käiku ja lisategevusi kirjeldav üldine juhis jaotuse ABIKS all. Sealt leiate info ka selle kohta, kuidas on korraldatud projektisisene infovahetus. Nii et tutvuge kindlasti abitekstidega.

Küsimuste ja probleemide korral pöörduge kindlasti meie poole – meie andmed leiate veebis viida KORRALDAJAD all. Kõige kindlam on meie poole pöörduda meie ühise aadressi kevad.org@irc.ee kaudu.

Tehniliste probleemide korral palun pöörduda otse Tõnise poole e-posti aadressil toni@ise.ee .

Loodan, et peame kõik koos kuni suveni vastu ning leiame loodusest üles kõik kevadmärgid.

--
Korraldajate nimel,
Viktor

Juba esmaspäeval tilkusid räästad ja need tohutud inimesekõrgused vallid teede ääres said päikesepoolsel küljel sulamismustrid.

Päike juba soojendab ja rasvatihane laulab ammu. Kuhu see kevadki siis jääb, kuigi lund on endiselt ligi meeter.
Kannatust kõigile kevadeootajatele!