Õues meil on palju lund,
varsti sulama hakkab see.
Siis karu enam ei saa und,
magada ta tahaks veel.

Aga ta peab üles ärkama,
sest kõht on tühi tal.
Päike juba tärganud,
suure pilve tagant.

Nüüd on karul kiire,
tahtis süüa ta.
Kätte sai ta vaid hiire,
kohe viskas ära ka!

Ivo Tulvik

Karu

Karu ärkab juba unest,
nägi und ta vist lumest.
Ta paljust unega ilma jäi,
sest ta une aeg kusagil ei käind.

Kui ta kord ärkas,
ta lund ikka märkas,
sest sulanud polnud lumi,
ta mõtles kui kaua kestis uni...

Ta magama minna püüdis,
kuid kevadlind laulu hüüdis.
Siis karu ehmatusest lakkas
ja naerma hakkas.

Kätlin Laast

1  2  >>

Haikude avalehele