Ärka, mu isamaa, mu arm!

Kaugele ulatuv veteväli,
igaviku peegeldus maal,
päikese soojendav süli,
värvides sillerdav saal.

Kauneid meloodiaid kõrvuni
siristavad laulikud puult.
Sinitaevas Eestimaa põrmuni
kukub kui kuldsest kuust.

Ärka, mu isamaa, mu arm!
Raske uni on mööda läind.
Paita hellalt, ära ole karm,
sest pime on mööda käind.

Anette Caroline Kõre

Kevad

Tali kestis ja kestis,
kevad teda uuris.
Aga tali kestis ja kestis,
kevad oli nagu puuris.

Kevad alles algas,
vaheajaga algas.
Ja juba tali meid salgas
nagu ka lätlased Valgas.

Kõik on väga märg,
ilm pole enam nüüd tume.
Lupsu lööb särg
ja väljas on kevade jume.

Hans Christjan Lilles

1  2  3  4  5  6  7  >>

Haikude avalehele