Veel puhkemata on pungad
ja tuhmunud aknaklaasid.
Veel jahedad päevad ja ööd
ning tühjad on kruusid ja
vaasid.
Kuid läbi raagus okste heidab
päike kollast ja heledat
valgust
ning keset mulluse sügise
kulu, imbub rohelist õrna
algust.
Kui kuulad ja hoolega vaatad
ning avasilmi ei maga,
siis märkad ta ongi siin
juba järgmise nurga taga.


Liisi Sünd

Õues juba kaunis soe,
see, et öösel külm, ei loe.
Kevad aina põue poeb,
ikka sooja päikse toel,
armsal, imelisel moel.

Kristiina Verrev

<< 1  2  3  >>

Haikude avalehele