Tallinna Piiri Lasteaed

Enne I maailasõda hakati Tallinna rajama Peeter Suure nimelist merekindlust, mis pidi tulema suurim Euroopas. Kindluse maapealne osa ulatus Pääskülani. Siin jõuti valmis ehitada kindlusraudtee haru, mis kulges praeguse Vabaduse puiestee liinil pöördus Pääsküla lähedal pisut ida poole, ületas Pääsküla jõe mööda metallsilda ning lõppes positsiooni territooriumil kahes harus. Pääsküla jõe äärde, endisest Jälgimäe mõisast eraldatud 3 ha suurusele maa-alale ehitati valmis merekindluse komandandi maja-staabihoone ja barakid positsiooni kaitsemeeskonnale. Säilinud on staabihoone, praeguse aadressiga Külvi 14, milles asubki Tallinna Piiri Lasteaed (endine Tallinna 8. Lasteaed). Hoone juurde kuulus suur juurviljaaed ja ilus park. Maja ehitati arvatavasti aastatel 1910 – 1912.

Sügisel 1917.a. seiskusid Tallinna ümbruse kindlustustööd, suur osa planeeritust jäi paberile. Peagi sündinud Eesti Vabariik võttis ülal nimetatud hoone esialgu kasutusele sõjavangilaagrina, hiljem distisiplinaarkompanii kasarmuna. Varsti lammutati barakid, kuid kena staabihoone anti üle Eesti Punasele Ristile lastekoduks.

Kuni 1924. aastani tegutses siin Jaan Poska nimeline lastekodu. Lastekoduks jäi ta kuni 1944. aastani, kui tulid sisse vene väed ja maja rüüstati põhjalikult. Peale nõukogude korra taaskehtestamist korrastati maja niipalju, et siia sai tuua Tallinna 3. Lastekodu 3–7. aastast laste osakond, mis hiljem muudeti Tallinna 5. Lastekoduks.

1964.aastal lastekodu likvideeriti ja siia toodi Tallinna 8. Lasteaed Tõnismäelt, mis on üks vanemaid lasteaedu Tallinnas (asutatud 1939).

Tallinna Piiri Lasteaed on kahe rühmaline lasteasutus, kus käib 48 last vanuses 3 – 7.a.

Ametis on kümme töötajat.
Nimelt töötab meil neli eriharidusega õpetajat, kaks õpetajat õpib ja omandab rakendusliku kõrgharidust. Abipersonal on kõik kvalifitseeritud ja püüdlikult töökad inimesed.

70-ndatel aastatel võeti meie lasteaia hoone kultuurimälestiste riikliku kaitse all kui üks väheseid Vene Novgorodi stiilis ehitatud ehitisi.
See asjaolu keelab teha majas ümberehitusi ilma Kultuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loata. Siiani on seda kõike ka silmas peetud, kui maja on remonditud.
Aastast 1993 on majas tehtud palju selleks, et säilitada ja hoida korras olemasolevat hoonet. Värvitud on maja välisfassaadi, parandatud katust, heakorrastatud maja ümber olevat parki.
Majas sees on remonditud mitmed ruumid: laste magamistoad, lasteriietusruum, saal ja köök, tualett- ja pesemisruum. Kogu personal on oma jõududega remontinud rühmaruume, esikuid.

Lasteaias toimub aktiivne õppe- ja kasvatustöö, kus lisaks igapäevastele tegevustele, toimub ka palju muid üritusi. Heal tasemel on muusikaline kasvatus, sporditöö. Aja jooksul on saanud traditsiooniks mitmed põnevad üritused. Põnevusega oodatakse iga-aastast lõpupidu, kus on alati lavastatud mõne raamatu või muinasjutu ainetel - Poku, Karlssoni, Naksitrallide, Pipipidu jpm muinasjutte. Üritused sellel päeval algavad vara hommikul lasteaia avamisega ja lõpevad piduliku aktuse ja toreda banketiga. Käiakse ujumas, teatris, näitustel, muuseumites, tehakse aktiivselt sporti jm.

Tuleviku vaatame optimistlikult.

Eve Liigmann
Juhataja