Hall varblaseklutt
ei mõelnudki lahkuda
paljaks jäänud oksalt
(L.Seppel)
Mihklikuupäike
hapu nagu jõhvikas
irvitab soo peal
(P.-E. Rummo)
Ja nüüd tundmatud autorid - mõned 1996. aasta kevadel toimunud projektis "Simuvere Ülikool" osalenute kevadhaikud:
lumememm sulab
öösel veel krõbiseb jää
varsti ta tuleb
pekki on otsas
kastani küljes ripub
ainult nöörijupp
kaku hääletu
lend olematuks muutis
talvevaikuse
Ja nüüd haikudest teaduslikumalt:
HAIKU e. haikai e. hokku on jaapani luulevorm kolmest riimita värsist silpide arvuga 5, 7, 5, kokku seega 17 silbist. Haikus kujutatakse tabavas lakoonilises sõnastuses eeskätt inimese ja looduse vahekorda. Vastab tanka (kanooniline luuletusvorm, mis koosneb viiest värsist silpide arvuga 5, 7, 5, 7, 7, kokku seega 31-st silbist, kusjuures 3. värsile järgneb kohustuslik paus e. tsesuur) esimesele poolstroofile ning tekis alles XVI sajandil naljatleva sisuga rengast (jaapani luulevorm, ahelluuletus), selle esimese, hokkuks nimetatud stroofi iseseisvumise teel. Hokku poeetika rajas Basho (1644-1694), kes tõi uuendusena sisse tsesuuri teise värsi järel, mis jagab pisiluuletuse kaheks süntaktiliselt iseseisvaks osaks. Klassikaliseks haikuajastuks loetakse ajavahemiku Bashost kuni Masaoka Shikini (1867-1902), viimane neist võttis tarvitusele nimetuse haiku senise hokku kõrval.
Eestis on haikusid kirjutatud eriti aktiivselt 1960.-1970. aastatel.
Kuni 29. märtsini ootame projekti listi Teie kõigi Kevade tervituseks kirjutatud haikusid. Siis saavad kõik teised neid ka kohe lugeda. Haikusid võib kirjutada näiteks sellest, mida Te kõige rohkem ootate, kui lumi ära hakkab sulama. Või siis lihtsalt sellest, mis mõtted Teile kevade saabumist oodates pähe tulevad ja mida kevade tulek Teile tähendab.
Kõik haikud paneme välja Kevade veebilehele ja kui õnnestub, siis paneme neist kokku ka luulekogu.